Nimetu
pronksi, hõbedat, kivi, puud ja elevandiluud.
Veelgi tähtsamaks muutusid taimemotiivid 11. saj. alguses Mammenile järgnenud Ringerke
perioodil(980-1050a) Selleks ajaks oli lehemuster juba tavaline ning väädid muutuvad õhemaks
ja pikemaks. ka loomad muutuvad veel väänlevamateks. Loomakehasi ei kaunistata enam seest.
Loomade silmad on mandlikujulised, mitte ümarad. Materjalidest kasutati pronksi, puud ja kivi.
Viimane ja kõige levinum ornamentikastiil oli Urnes (1040-1150a). Kujundid olid keerukad,
üksteisega olid läbi põimunud loomad, oksad ja köitraagud, mis meenutasid 11.saj Briti
kunstikäsitööliste loomingut. Kasutati endiselt ussimotiive, kuid spiraalse puusa motiiv ei olnud
enam nii suur, kui varasematel stiilidel. Loomad tihti hammustavad üksteist ja loomade silmad olid
suured mandlikujulised. materjalideks olid kivi, puu ja hõbe.
Viikingi kunsti näiteks on ka arvukad mälestukivid nn ruunikivid, mida püstitati meresõitjate ja
annaabi.ee 
