jäätmeid, sest selliste materjalide põlemisel võivad tekkida mitmesugused ohtlikud saasteained. Kasutatud kirjandus. Lorents, A. (2010). Keskkonnapropleemid. http://www.e- ope.ee/_download/euni_repository/file/248/Keskkonnaprobleemid.zip/index.html Orro, H., Merisalu, E. (2007). Õhusaaste linnades ja selle mõju inimeste tervisele. Eesti Arst, 86 (6):401-405. Kliima. (2010) Eesti Keskkonnaministeeriumi kodulehekülg. http://www.envir.ee/1147530 (13.12.2013) http://www.bioneer.ee/bioneer/keskkonnaharidus/aid-16157/%C3%95iged-k %C3%BCtmisharjumused-tagavad-puhtama-%C3%B5hu
raamkonventsiooni. Vt. IPCC esimene hindamisraport Teine hindamisraport, Kliimamuutus 1995, viis läbirääkimisteni, mille tulemusena sõlmiti Kyoto Protokoll. Vt. IPCC teine hindamisraport Kolmas hindamisraport anti välja 2001. aastal (vt. IPCC kolmas hindamisraport) ning neljas hindamisraport 2007.aastal (vt. IPCC neljas hindamisraport). (Keskkonnaministeerium. IPCC (Valitsustevaheline Kliimamuutuste Paneel). 22 http://www.envir.ee/1147530 .(2012, 2 veebruar). ) KOKKUVÕTE: Kokkuvõtteks on kogu inimkonna panus vajalik, et päästa veel seda mida päästa üldse annab. Et seda teha, peab panuse andma iga üksikisik juba tänasest alates. Kui jätkame mõistmatu ning lapsikute teguviisidega lahendamatta tagajärgi, ei ela planeet niikaua kui oleks pidanud. 23 Inimkond ise põhjustab enda väljasuremise mõistmatu ning hetkeajelise käitumisega,
annaabi.ee 
