"1139b1" - 1 õppematerjal

Platoni õpetus hingest ja voorustest.

intellektualismiga, mille kohaselt mõistustunnetus omab vahetut motiveerivat jõudu – mida inimene tõesena tunnetab, seda ta paratamatult ka teeb. Juba Platoni õpilane Aristoteles, kellel samuti on õpetus inimese erinevatest hingejagudest, omistas tegevustsuunava ja tunnetusliku funktsiooni erinevatele hingejagudele. Mõistuse kohta ütles ta: “Mõtlemisvõime iseenesest ei pane midagi liikuma muidu kui koos eesmärgi ja tegutsemisega …” (Nikomachose eetika 1139b1), neid mõjutab aga ka hinge mittemõistuslik osa. Viimane on küll mõistuse poolt vormitav, kuid jääb sealjuures mõistuse suhtes iseseisvaks – mida Platoni kaariku võrdpilt võiks edukalt illustreerida. Küsimused, mis on õigupoolest inimest tegutsemapanevaks teadvuse komponendiks ja kui see on mittemõistuslik, siis milline on selle vahekord mõistusega, jäi probleemiks, mis on leidnud filosoofia järgnevas ajaloos üha käsitlemist.