Peipsi järve elustik (referaat)
(J. Haberman, T.
Timm, A. Raukas, 2008)
2.5 Põhjaloomastik
Põhjasette sees ja pinnal, aga ka järvepõhjas olevatel esemetel ja veetaimedel elavad
selgrootud loomad moodustavad järve zoobentose ehk põhjaloomastiku.
Peipsis nagu enamikus teisteski Eesti järvedes on seni hästi uuritud vaid makrozoobentost ehk
suuremaid põhjaloomi, pikkusega üle 1-2 mm, keda võib ka palja silmaga näha.
Peipsi põhjaloomastikus on seni teada ligi 500 liiki. Vormirohkeimad rühmad on
Chironomidae (111liiki), Mollusca (83 liiki) ja Oligochaeta (59 liiki). Need on ka kõige
ohtramalt esindatud.
Peipsi on põhjaloomastiku poolest rikas veekogu. Põhja-Euroopa suurjärvede hulgas
(Laadoga, Äänisjärv, Ilmen, Võrtsjärv jt) on ta selles suhtes esikohal.
Surusääsklased ehk hironomiidid on Peipsi põhjaloomastikus liigirikkaim, kõige laiemalt
levinud ja biomassilt domineeriv rühm.
Ka väheharjasusse leidus peaaegu kõigis proovides ja nad olid järve ohtraim loomarühm.