Eestlaste muinasaeg
Enamus meieni jõudnud informatsioonist selle aja kohta on
tänu suulistele pärimustele, arheoloogilistele väljakaevamistele ning ,,Henriku Liivimaa
kroonikale".
Eesti vanimad seni teadaolevad inimasustuse jäljed on leitud Sindi lähedalt Pullist.
Muistise avastasid geoloogid, kes märkasid vana kruusaaugu uurimise käigus mitme
meetri paksuste liivakihtide all õhukest huumuseriba, mis sisaldas loomaluid. Järgnenud
arheoloogilistel kaevamistel uuriti läbi üle 1100m2 suurune ala. Avastati mõningaid
tuleasemeid ja maasse löödud teritatud vaiade otsi, mis võivad pärineda toonastest
elamustest. Asulakohalt leitud orgaaniliste materjalide, nagu puusöe, loomaluude ja
taimejäänuste vanusemäärangute järgi elati selles jõe kaldal paiknenud laagripaigas
umbes 9000-8550 aastat e.Kr.
Eestlased hakkasid ennast eestlasteks kutsuma alles ülemöödunud sajandil. Keskajal ja
hiljemgi nimetasid eestlased end lihtsalt maarahvaks
annaabi.ee 
