CH4 C + 4H. c. Endotermiline reaktsioon on selline, milles neeldub energiat. Endotermiline reaktsioon on nt. C2H6 + 3,5O2 2CO2 + 3H2O. d. Kütteväärtuseks nim. orgaaniliste ainete põlemissoojust, mis väljendab 1 kg aine täielikul põlemisel eralduvat soojushulka (nt. puit 2700- 4500kcal/kg; turvas 2000-5900kcal/kg; põlevkivi 1500- 8200kcal/kg, nafta 10400-11000kcal/kg; bensiin 10450- 11250kcal/kg) e. Hessi seadus: Keemilise protsessi summaarne soojusefekt on võrdne üksikute protsesside soojusefektide summaga H=H 1+H2. Reaktsiooni soojusefekt ei olene sellest, kas reaktsioon kulgeb ühes astmes või läbi mitme vaheastme. f. Kui aine moodustub lihtainetest leitakse reaktsiooni soojusefekt valemist: H = nH saadus .tekke. - nH lähte.tekke. (saaduste
katkema vähemalt üks side. Põhitunnus: igale keem reakts kaasneb kas energia eraldumine või neeldumine, enamasti soojusena (ekso H, nt H2+Cl2=2HCl+ 92,3 kDm) või neeldum (endo H, nt N2+O22NO90,4kDm). Suletud süst energia kiirgumise korral süsteem soojeneb ja vastupidi. Entalpia püsival rõhul toim protsessi soojusefekt (kJ). Põlemissoojus on aine täielikul põlemisel eralduv soojushulk, praktikas: kütteväärtus (naftal 10400- 11000kcal/kg, suhkur 3940, puit 2700- 4500, turvas 2000-5900, põlevkivi 1500-8200, diiselkütus 10000- 10700, etanool 60007000 kcal/kg). Hessi seadus: keemil protsessi summaarne soojusefekt on võrdne üksikute protsesside soojusefektide summaga H=H1+H2. Soojusefekt ei sõltu reakts toim astmest. H=nH(saaduste tekkesoojus)- nH(lähteaine tekkesoojus) ja H=nH(lähteaine põlemissoojus)- nH(saaduste põlemissoojus). Tekkesoojus on soojusefekt, mis esineb liitaine