Ämari põigul 30 km/h, sõidutee laius 5m. Mõlema nimetatud tänava ja nendega paralleelselt minevate 1,5m laiuste kergliiklusteede vahel on 4,4m haljastusriba. Ämari teed külgnev kergliiklustee lahkneb risti kinnistu kagu osas, hargnedes põhja suunas haljastusalale, luues parema võimaluse aja veetmiseks pargis ja alternatiivi liigelda jalgsi elamukruntidele ka läbi haljastusala. Tupiktänavate LT6 ja LT3 projektkiirus on 30km/h, laius 5m, tänavate lõppudes ümberpöörde kohad 10x10m. LT6 tänavalt rajatakse uus juurdepääs puurkaevuni, vana killustikust tee puurkaevuni eemaldatakse, andes kortermaja krundile positsiooninumbriga 17 rohkem ruumi. Tänavate LT2 ja LT4 projektkiirus on samuti 30km/h ning laius 5m. LT4 ühendab tänavat LT2 ning Ämari põiku. Tänava LT2 lõppu ümberpöördekohta ei projekteerita, kuna tulevikus elamupiirkonna laienedes on otstarbekas tänavat pikendada.
Kartograafias on nendeks andmeteks aeropildistamise andmed. Kaamerad (sensor) võivad asuda kas lennuki või satelliidi pardal. Enamasti kasutatakse terminit kaugseire satelliidiandmete kohta, kuid tänapäeval on konstrueeritud ka spetssensorid lennukitele. Satelliidid olid esialgselt ettenähtud ainult loodusvarade uurimiseks, kuid hiljem hakati neid kasutama ka kartograafias. Satelliitidel on oluline infoeraldusvõime. Kui esimesed satelliidid olid eraldusvõimega 10x10m pikselis, nüüd on need kuni 0,2m pikselis. Kujutise taastamisel tuleb kõrvaldada radiomeetrilisi ja geomeetrilisi moonutusi. Radiomeetrilised moonutused on sensori talitlushäired ja atmosfääri mõju. Geomeetrilised moonutused on kas süstemaatilised või juhuslikud ja on põhjustatud satelliidi kõrguse, kiiruse ja asendi muutustest. Vt konspekti jooniseid. Mittesüsteemseid moonutusi parandatakse analüüsides erinevusi Maa kontrollpunktides originaalkujutisel ja taustkaardil. 4
annaabi.ee 
