Eesti asustuse kujunemine
vahel linnakõrtsid on trahterid. Maakõrtsid olid teekäijate ja vooriliste kokkusaamise koha
kaubatehingute sõlmimine, tööristade-jookide müük (kaubandus), nädalalõpul ka põlisrahvas
koos et pidu pidada. Sõlmiti väga ebameeldivaid kokkuleppeid tööandja vastu (mõisnike, riigi
vastu). Ka juba rootsi ajast on kokku loetud oma 200 maakõrtsi (enne Põhjasõda). Olles vene
riigi koosseisus on Eestimaal esimeste esialgsete andmete põhjal arv 10kordistunud.
Kõrtside lõpp: paneks kõrtside aja paika 1900 ametlikult Vene tsaaririik keelas viina müümise.
Kõrtsid läksid pankrotti mida sa ikka müüd. Osa kõrtse tegeles veel õlle ja muu söögi-joogi
joomisega aga lõpuks läksid ikkagi hingusele. Kõrtsid kaotasid oma tähtsuse.
Kõrtside puhul tuleb teha 2 selget vahet: külakõrts kohalik kõrts, 2-5 versa tagant;
maanteekõrts riiklikult korraldatud postivedu, postijaama ülesanne. Hobupostijaamad
tegutsesid juba varem kui 18
annaabi.ee 
