KARISTUSJÄRGSE KINNIPIDAMISE VASTAVUS PÕHISEADUSELE
minimaalseid kitsendusi. neid tuleb eraldada vabadusekaotuse kandjatest ja nende suhtes
tuleb rakendada kvaliteetseid sotsialiseerivaid ja terapeutilisi abinõusid, tagamaks isikutele
vabaduse saamise perspektiiv ning kinnipidamise kestust tuleb kohtul kontrollida vähemalt
kord aastas.
Loosunglikuks jääb üldkogu seisukoht, et ühiskonna turvalisust on piisavalt tõhusalt võimalik
suurendada ka isikuvabadust vähem riivates.
9 HMK, 01.02.2011, 4-1-16-10e3, kohtunike Villu Kõve, Peeter Jerofejevi ja Henn Jõksi eriarvamus
Eesti Vabariigi Põhiseadus RT 1992, 26, 349
Karistusseadustik RT I 2001, 61, 364
Riigikohtunikud on ühel arvamusel ja nõustuvad, et karistusjärgset kinnipidamist võib oma
intensiivsuselt vaadelda PS § 23 mõttes karistusena, millele peavad laienema ka selle sätte
järgsed garantiid ja et karistusjärgse kinnipidamise kohaldamise eeldused ja tagajärg peavad
olema piisavalt selgelt määratletud