"1059a" - 1 õppematerjal

Euroopa hiliskeskajal

Läänes usuti, et Isast ja Pojast. 1054 saatis paavst oma saadiku Konstantinoopolisse vaidlust lahendama. Tulemuseks panid paavst ja patriarh üksteist kirikuvande alla ehk nn suur kirikulõhe. Läänes on katoliku e roomakatoliku kirik ja idas õigeusu e kreekakatoliku kirik. Paavstivõimu tõus kõrgkeskajal. Algselt valisid paavsti rahvas ja vaimulikud, seejärel aadlisuguvõsad. Otto I pani aluse 962a Püha Rooma keisririigile, keiser valis paavsti. 1059a reformi järgi valisid piiskopkonna tähtsamad vaimulikud e kardinalid paavsti. Paavstid taotlesid kiriku sõltumatust ilmalikust võimust. Gregorius VII sõnastas need nõuded. Kuna Püha Rooma keiser Heinrich IV tahtis ise oma alal piiskoppe määrata, siis puhkes nende vahel tüli. 1077 tunnistas keiser siiski paavsti ülimuslikkust ja palus vabandust ning andestust. Paavst Innocentius III oli keisri eestkostja ning viis Gregoriuse põhimõtted ellu