Pariis ja Notre Dame
millest kõrgeim(130 meetrit) on Montmartre. Kui välja arvata Boulogne'i ja Vincennes'i
metsad, siis katab Pariis 86928 ruutkilomeetrit.
Pariisi viimane territooriumi laiendamine 1860.aastal ei andnud ainult mitte tema
kaasaegse vormi, vaid lõi ka kakskümmend munitsipaalüksust. 1860.aastast pärit 78
ruutkilomeetrine ala suurendati 1920.-l aastal napilt 86.9 ruutkilomeetrini. 1929.aastal
lisati Bolougne'i ja Vincennes'i metsad ametlikult linnale, mis laiendas territooriumi
tänasele 105397 ruutkilomeetrile.
Pariisi tegelik demograafiline suurus või linnaala(unite urbaine) ulatub väljapoole
linnapiire, suurendades linna kasvu idast ja kagust Seine'i ja Marne'i jõe ääres ning
loodest ja põhjast Seine'i ja Oise' jõe ääres, moodustades ebaregulaarse ovaali.
Väljaspool peaäärelinnu kukub rahvastikutihedus järsult: metsade ja põllumajandus segu
on hajutatud suhteliselt laiali pillutut satelliitlinnade poolt, lõpetades Pariisi linnaala( aire
annaabi.ee 
