Radioaktiivse kiirguse seire ja vajadus Eestis
72% majadest oli
radoonitase alla 100Bq/m3, 4% üle 800Bq/m3. Suurimaks tulemuseks saadi 6700Bq/m3
(Sillamäel). Normeületavaid radoonieraldusi ehitusmaterjalides ei tuvastatud. []
Keskkonnaseire raames toimus radooni uuring ka 1994-1998.aastatel. Selle eesmärgiks oli
teada saada üldine radoonitase Eestimaa majades, radooniohtlikumad piirkonnad ja
radooniohtlikud hoonete tüübid. Mõõtmised teostati 700 majas (peamiselt elamud).
Mõõtetulemuste aritmeetiliseks keskmiseks saadi 102Bq/m3. 65% majadest oli radoonitase
alla 100Bq/m3, 3% üle 800Bq/m3. Saadi teada, et ühepere-elamutes on radoonisisaldus
kõrgem kui kortermajades. Samuti selgitati välja eriti radooniohtlik elamutüüp, mis tänu
ventilatsioonirestidele I-korruse põrandas loob eriti soodsad tingimused pinnasest radooni
sattumisele elamusse. Sellist tüüpi maja radoonirikkal pinnasel tähendab, et seal on ülikõrge
radoonitase selline maja oli Kundas, kus saadi mõõtmistulemuseks 12000Bq/m3. []