Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"1027kg" - 3 õppematerjali

Aine ehitus ja radioaktiivsus
2
doc

Aine ehitus ja radioaktiivsus

abiks.pri.ee AATOMITUUMA EHITSU. ISOTOOBID. TUUMA SEOSEENERGIA. Aatomi tuuma mõõtmed (1014m) on aatomi enda mõõtmetest (1010m) tuhandeid kordi väiksemad. Aatomi mass on aga koondunud peamiselt tuuma. Aatomi tuum koosneb nukleonidest, mida nim prootoniteks ja neutroniteks. Nende massid võrduvad ligikaudu ühe aatommassiühikuga ­ üks aatommassiühik (u) on võrdne 1/12 süsiniku isotoobi 126C aatomi massist (1u = 1,6605402*1027kg = 931,5MeV = 14,924*1011J) Prootonite arv tuumas võrdub e arvuga aatomi elektronkattes. Prootonite ja neutronite arvude summat nim massiarvuks ­ A=Z+N. Z ja N võivad tuumas olla teatud lubatavate energiaväärtustega. Z arv tuumas määrab elemendi keemilised omadused ja elemendi koha perioodilisussüsteemis. Keemilise elemendi teisendeid, mille tuumas on erinev arv neutroneid nim isotoopideks. Üks ja sama

Füüsika → Füüsika
115 allalaadimist
Keemia konspekt
4
sxw

Keemia konspekt

235,860. Massidefekt on vaadeldaval juhul 0,193 massiühikut ehk vaid 0,08 % reageerivate ainete algmassist. Kuna aatomite massid on väga väikesed (hapniku aatomi mass 2,65×1026 kg), kasutatakse manipuleerimiste vältimiseks suhtelisi aatomimasse. Viimaste ühikuks on võetud 1/12 aatomi süsinik12 (12C) massist, mida nimetatakse aatomimassiühikuks (amü ). 1 amü on 1,66×1027 kg . 1amü on 1/12 C isotoobi C12 aatommassist (~1,66054×1027kg). Amüd kasutatakse ka aatomite koostisosade massi (m) väljendamiseks: m (prooton) = 1,007 amü; neutroni mass m (neutron) = 1,008 amü. Prootoni ja neutroni mass ligikaudu 1 amü. Prootonite arv + neutronite arv = massiarv (A) Järjenumber = aatomnumber (Z) = tuumalaeng = prootonite arv = elektronide arv Vesiniku isotoobid: 1neutroniga (prootium), 2 neutroniga (deuteerium) ja 3 neutroniga (triitium; radioaktiivne)

Keemia → rekursiooni- ja...
6 allalaadimist
KALAKASVATUSE eriala kordamisküsimused
72
doc

KALAKASVATUSE eriala kordamisküsimused

Seejuures peab olema välistatud toorpiima külmumine - piim tuleb jahutada 2 tunni jooksul pärast lüpsmist vähemalt 8C-ni, kui vedu toimub iga päeva (kui ülepäeva siis 4C-ni) - piim peab olema naturaalne sademeteta ja helvesteta, valge või kreemikas - piim ei tohi sisaldada neutraliseerivaid aineid (amoniaaki, soodat). pidurdusainete jääksisaldus peab olema alla 0,01RÜ/cm3 - piima tihedus ei tohi ollla alla 1027kg/m3. Külmumistäpp mitte üle -0,520C 13.Piima saasteallikad Kvaliteetse piima tootmine Puhtast udarast lüpstav piim ei sisalda olulisel määral baktereid. Vaatamata sellele, et lüpsikkeskonn ja seadmete teatud saastumine bakteriga on möödapääsmatu, peaks bakterite üldarv headele hügieeninõutele vastavas jahutatud piimas jääma siiski alla 10 000 bakteri/ml. Juhul kui bakteriarvul

Merendus → Kalakaubandus
42 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun