Bütsants ja Vena-Vene riik (Keskaeg)
võeti kasutusele ristiusk, pidi Vladimir vägisi ristiusustama. Kiievlaste ristimine
toimus Dnepri jões. Järkjärgult jõudis ristiusk ka teistesse Venemaa linnadesse.
Kirik kujunes Venemaal tugevaks jõuks. Ehitati kloostreid, kirikuid ja võeti
kasutusele ka slaavi tähestik. Sajanditeks jäi mõjutama Vene kultuuri Bütsantsi
kultuur.
10. Jaroslav Tark vene valitsejana
Suurima õitsengu saavutas KiieviVenemaa Jaroslav Targa valitsemise ajal
aastail 10191054. Jaroslav Tark oli hiilgav valitseja ta tugevdas riiki nii
sisemiselt kui ka välimiselt, ta püüdis laiendada riigi piire. 1030. aastal tuli ta
oma väega ka KaguEestisse, võitis eestlasi ning rajas Tartu linnuse kohale oma
kantsi, millele anti Jaroslavi ristinime järgi nimeks Jurjev. Kuid kauaks Vene
võim eestisse seekord püsima ei jäänud 1061. aastal aeti venelased siit
minema. Jaroslav Targal oli suuri teeneid Kiievi linna kindlustamisel ja kaniks
tegemisel