Eesti fotograafia ajalugu
(positiivkujutised hõbetatud plaadil), ambrotüüpe (kasutusel alates 1853.aastast,
positiivkujutised klaasil) ja ferrotüüpe (kasutusel alates 1853.aastast, positiivkujutised
plekil). Taoliseid esmaseid fotokatsetusi on Eestis säilinud väga vähe.
Edasi tulevad juba fotod paberil Tallinna linn aastal 1882, Harju värv aastal 1874
ning Nunne värav 1868. aastal.
1859. aastal võeti Prantsusmaal kasutusele portreefoto (100x62 mm), mida nimetati
visiitkaardiks. Nendel kujutati inimesi täisportreest kuni näopildini. 7 aastat hiljem sai
Inglismaalt alguse nn. kabinetportree portreefoto 165x105 mm. Antud fototüüpe on
ohtralt kasutanud ka Eesti tolleaegsed fotograafid, kelle vastavaid tööd on ka näitusel
väljas. Piltidel on kujutatud nii noori kui vanu inimesi, kes pärit jõukamast
elanikkonnast. Esialgu oli pildistamine siiski kallis lõbu, mis taskukohane valitutele.
annaabi.ee 
