Maastikuarhitektuuri ajalugu 2010
Neis oli palju viljapuid - kirsse,
õuna-, pirni- ja ploomipuid. Marjaaias mustsõstrad, vähem punaseid ja valgeid sõstraid ning
tikreid. Maitsetaimedest aniis, sinep, majoraan. Lilledest tulbid, nartsissid, nelgid, roosid.
Suuremates mõisates oli ka roosiaed, ilupõõsaste labürindid ja looklevad lillepeenrad. Iluaed oli
taraga ümbritsetud, sissepääs oli värava kaudu. Looduslik muru, keskel tiik. De la Gardie
perekonnale kuuluvas Suuremõisas Hiiumaal oli aed suurusega 100x260m (2,6 ha) teede poolt
kaheksasse ossa jaotatud. Teid ääristasid kukerpuu- ja sõstrapõõsad. Viljapuuaias leidus 147
õuna-, 55 kirsi- ja 6 ploomipuud. De la Gardie'd olid üldse suured aiandushuvilised.
17. sajandi balti mõisat on kokkuvõtvalt iseloomustanud Gustav Ränk, kelle järgi kohalik
ümbrus oli sellele vajutanud oma pitseri: "Äsjase rüütli või linnamehe asumine maarahva
keskele, mõisa, nõudis kohanemist hoopis uude kultuurimiljöösse. See pidi tähendama
annaabi.ee 
