Tervist austatud koolipere! Taaskord on saabumas see tähtis päev, mil Eesti Vabariik, meie kodumaa, saab aasta vanemaks, see kord siis saja aastaseks. Eesti-suguse väikese riigi jaoks on sada aastat suur saavutus. Kui nüüd järele mõelda, siis eestlased on ikka väga kangekaelne ja vastupidav rahvas. Läbi aegade oleme olnud nii Saksa, Rootsi, Vene, Taani kui ka Poola võimu all. Vaatamata kõikidele takistustele, võitlesime ennast siiski vabaks. Minu jaoks tähendab Eesti vabadust. Vabadust ning samas ka kohustust kaitsta ligimest ja kodumaad. Igal aastal, 24. veebruaril, käin Jõhvis Vabadussõja mälestussamba ja Kindral Tõnissoni monumendi juures lipuvalves ning järgneval päeval võtan osa Noorte Kotkaste vabariigi aastapäevale pühendatud matkast. Osalen ka Võidupüha paraadil, mis on samuti oluline tähtpäev Eesti jaoks. Vabadus on võimalus soovi järgi tegutseda, pidades samaaegselt kinni seadustest ning täites ka oma kohustusi. Meie, selle...
Kaeblikult kiunlevad. Tuhmuvas kullas on võrad. Vaikuse tusased öökullid liuglevad. Mullas ja hinges on mõrad. [---] Alliksaare loomingu näiteid Saksa okupatsiooni ajal avaldati Alliksaare esimesed luuletused. 1943ndal aastal ilmus Postimehes Lydia Koidula 100ndaks sünniaastapäevaks kirjutatud rahvusromantiline, pessimistliku alatooniga ,,Kirjaneitsi mälestuseks". 1944ndal aastal avaldati tema teine luuletus ,,Suur aimus", mis on välja jäänud kõigist tema kogudest. See kannab tugevalt tolle aja märki. Alliksaare vangilaagriaegne kirjasõber Leo Metsar töötas ajalehe toimetuses ning Artur pakkus talle üht oma luuletust ,,Kevadmälestus", mis ilmuski 1958ndal aastal. Selle meeleolu
annaabi.ee 
