"Vesi" Toomas Raudam
Kui see
iiks pingist touseb, on tund loppenud. Loomulikult on kellad ka opetajatel,
kuid nende aega me ei usalda, vahel satuvad nad hoogu ja raagivad iile
aja. Me teeme enda aega ise, seeon helmi-helin, mis meie korvus kolab.
Vahetundidega on veidi raskem,klid me pole enam endised; me pole enam
lapsed ja kontrollime vabadust, mille surm meile on kinkinud.
Viieteistkiirnnendal paeval juhtub see, mis on ootusparane lugejale,
kuid ootamatu ning jahmatav meile, meie 100meie-tegelastele.
Ta jouab kohale kaugelt, voiks 6eld.~,et galopeerib, sest temas on
iiksikud tumedamad tUkid, vaikused. Uhtakki on ta kohal, iimbritseb
meid iileni - korvuni,korvataguste
ja korvatippudeni.Kuname pole
selle aja jooksul kuulnud iihtki valist haalt (ka oppetUkke vastame tum-
malt, muigutame suid nagu kalad), siis arvame, et heli tuleb meist endist.
Kuid hetke parast moistame, et nii ei saaolla.
Ja me naeratame.
1642
annaabi.ee 
