LOOGIKA PÕHIREEGLID. SEMANTILINE KOLMNURK Loogika määratlemisest
tagajärje tõesusest. Kui implikatiivne eeldus on tõene ja tagajärg on tõene, võib alus olla nii
tõene kui ka väär. Seda saab tõestada tõesuspuu meetodiga, vt N9.12, ja tõeväärtustabeli abil,
vt tabel 10.3.
Tabel 10.3. Tagajärje jaatuse mittekehtivust kinnitav tabel, mis on koostatud samal
põhimõttel nagu tabel 10.1. Kuna mõlema eelduse tõesusele vastab nende konjunktsiooni
tõesus, siis võime tabelis vaadelda arutlust (p → q) & q; p.
1. 2. 3.
p q (p → q) & q ; p
11111+1
10000x1
01111–0
00100x0
Tabelist 10.3 on näha, et kahe tõeväärtusjaotuse korral, mil süllogismi (p → q), q; p mõlemad
eeldused on tõesed, saame tulemile erinevad tõeväärtused. Tõesed eeldused ei taga tõest
tulemit, arutlus ei kehti. Seega oleme tõestanud, et (p → q), q ⊭ p.
Tingiva väitega tagajärje jaatuse korral tõesustabeli meetod ei sobi, selle
mittekehtivust peab tõestama traditsioonilisel viisil. Hüpoteetiline lause p → q väidab, et