S aga väidab, et esiteks ei vastuta ta tundide ärajäämise eest, kuna ei olnud selles süüdi ning teiseks, kuna pool lepingu tasust on juba ette makstud, ei ole hinna alandamine enam võimalik. Kummal on õigus ja kuidas peaks õigustatud isik toimima? 2. Jaan soovis müüa autot. Ta pani kuulutuse üles oma töökoha intranetti ning leidis ostja O, kes peale auto ülevaatamist oli nõus auto eest maksma 10000eurot. 10. oktoobril vormistasid Indrek ja O kirjaliku müügilepingu, mille kohaselt O pidi autole järgi tulema 15. oktoobril. Kohe lepingu sõlmimise päeval maksis O Indrekule ettemaksuna 30 00 eurot. Ülejäänud summa pidi O tasuma 15. oktoobril pärast auto üleandmist. Pärast O-ga lepingu sõlmimist rääkis Jaan automüügist sõbrale A, kes tehingust kuuldes soovis auto ise ära osta 15000 euro eest. 14. oktoobril sõlmitigi leping, A maksis Indrekule kokkulepitud summa ning Indrek
eest , sest ei olnud selles süüdi , siis oli treeneril tema töölepingu kohustused täies ulatuses rakendatud , siis vastavalt §-le 12 ei saa kool nõuda lepingu alusel hindade alandamist. § 12. Töölepingu muutmine Töölepingut saab muuta ainult poolte kokkuleppel. 2. Jaan soovis müüa autot. Ta pani kuulutuse üles oma töökoha intranetti ning leidis ostja O , kes peale auto ülevaatamist oli nõus auto eest maksma 10000eurot. 10. oktoobril vormistasid Indrek ja O kirjaliku müügilepingu , mille kohaselt O pidi autole järgi tulema 15. oktoobril. Kohe lepingu sõlmimise päeval maksis O Indrekule ettemaksuna 3000 eurot. Ülejäänud summa pidi O tasuma 15. oktoobril pärast auto üleandmist. Pärast O-ga lepingu sõlmimist rääkis Jaan automüügist sõbrale A , kes tehingust kuuldes soovis auto ise ära osta 15000 euro eest. 14. oktoobril sõlmitigi leping , A maksis Indrekule
kuuluvat hinda võrdeliselt kohustuse mittekohase täitmise väärtuse suhtele kohase täitmise väärtusesse. Kohase ja mittekohase täitmise väärtused määratakse kohustuse täitmise aja seisuga. Kui kohase ja mittekohase täitmise väärtusi ei saa täpselt kindlaks teha, otsustab väärtuste suuruse asjaolusid arvestades kohus. 2.Jaan soovis müüa autot. Ta pani kuulutuse üles oma töökoha intranetti ning leidis ostja O, kes peale auto ülevaatamist oli nõus auto eest maksma 10000eurot. 10. oktoobril vormistasid Indrek ja O kirjaliku müügilepingu, mille kohaselt O pidi autole järgi tulema 15. oktoobril. Kohe lepingu sõlmimise päeval maksis O Indrekule ettemaksuna 30 00 eurot. Ülejäänud summa pidi O tasuma 15. oktoobril pärast auto üleandmist. Pärast O-ga lepingu sõlmimist rääkis Jaan automüügist sõbrale A, kes tehingust kuuldes soovis auto ise ära osta 15000 euro eest. 14. oktoobril sõlmitigi leping, A maksis Indrekule kokkulepitud summa ning Indrek
annaabi.ee 
