Sõdade ja Rootsi aeg Eestis 1558-1700
minnalaskmismeeleolu (mõisa köis, las lohiseb..). Enamike asjade eest pidi vastutama
mõisnik ja talupoeg võis ainult isalikult mõisnikult „vitsu“ saada, kui mingi töö jäi tegemata.
Sajandi lõpuks tõusis Eesti ala rahvaarv poole miljonini.
Linnad & kunst 18.sajandil
Põhjasõjas kannatasid paljud Eesti linnad - Tartu purustati, mitu väikelinna (Paide, Rakvere ja
Viljandi) jäid linnaõigustest ilma. Suurim linn oli Tallinn, kus 1800.a. elas 10000el.
Kaubandus kiratses. Tallinna kaubaveomahud jäid kaugel alla Riia ja Peterburgi omadele.
Erandiks oli Pärnu, kes eksportsadamana ületas kohati Tallinna.
Sajandi algul jõudis Eestisse koos Vene ajaga nn. toretsev Vene barokk (Kadrioru loss).
Sajandi lõpul sai Eesti kunstis valitsevaks klassitsism (Tartu vanalinn)
Katariina II (1762-1796) – tahtejõuline ja haritud Vene valitsejanna, oli mõjutatud
valgustusideedest. Ulatuslik reformaator kuid ka Vene riigi laiendaja.