Eesti ajalugu
Ajapikku kasvasid talud ja sellega
ka koormised. Soodsam oli vabatalupoegade seisund. Nemad tasusid koormisi rahas ja olid tetööst vabad. Kõrgeima
kihi talurahva hulgas moodustasid maavabad. Nemad omasid talu läänikirja alusel. Nad ei kandnud
talupojakoormisi, aga sõja ajal pidid nad teenima feodaali ratsaväes. 16. saj. parandas Vana-Liivimaa jõukus ka
talurahva olukorda. Valdavaks oli põllumajanduses saanud kolmeväljasüsteem. Oli rahvastiku pidev juurdekasv,
100000lt inimeselt umbes 250000.280000le. Esimeste juutide kohta on andmeid 1333. a. ja mustlastest 16. saj.
esimesest poolest. Muinasaja rõivastusest läbi keskaja kujunes rahvariietus, mida mõjutas Euroopa mood. Vakus
läänisanda maksude kogumise ala, vakusepidu toimus mihklipäeval, kui talupojad tõid loonusrendi.
Eestlaste vaimuelu muistses vabadusvõitluses olid nende jumalad jäänud alla ristiusu jumalatele. Austades salaja