Füüsika I eksami piletid
Seega on jõud f 1)võrdeline kuulikese hälbega tasak.asendist 2)suunatud alati
tasakaaluasendi poole. Kirjeldatud näites on jõud olemuselt elastsusjõud. Võib juhtuda, mõne muu päritoluga jõud
muutub samasuguse seaduspärasuse järgi: on võrdne kx, kus k on pos. konstantne suurus. Niisuguseid jõudusid,
olenemata nende iseloomust, nim. kvaaselastsusjõuks. Süs. nihutamisel tasakaalu-asendist x võrra tuleb
kvaaselastsusjõu ületamiseks teha tööd A= 0x(-f)dx=0xkxdx=kx2/2. See töö saab süs.-mi potent. energiaks. Järelikult
omab tasakaaluasendist väljaviidud süs., milles mõjuvad kvaaselastsusjõud, potentsiaalset energiat: Ep=kx 2/2. (joon.4)
§40. Harmooniliselt võnkuva süsteemi energia. Kvaasielastsus-jõud on konservatiivne jõud, seepärast peab
harmoonilise võnkumi-se koguenergia olema jääv suurus. Võnkumisprotsessis, toimub kin. energia muundumine
potentsiaalseks ja vastupidi, kusjuures max
annaabi.ee 
