Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"0l1" - 3 õppematerjali

Ehitusmaterjalid praktikum nr 3 - liiva katsetamine
4
docx

Ehitusmaterjalid praktikum nr 3 - liiva katsetamine

d) Liiva peensusmoodul FM=Ai/100 (9) FM ­ liiva peensusmoodul Liiva sõelkõver esitati koos Soome krohvimistööde juhendmaterjalis RT 33-10386 toodud sõelkõverate soovitusliku väljaga viimistluskrohvi valmistamiseks graafikus 6.1. 6. Katse tulemused 6.1 Puistetihedus 1. katse Liiva maht V= 1 l = 1000 cm3 Liiva mass m1= 1548,6 g Liiva puistetihedus 0L1=1548,6/1000*1000=1548,6 kg/m3 2. katse Liiva maht V= 1 l = 1000 cm3 Liiva mass m1= 1544,6 g Liiva puistetihedus 0L2=1544,6/1000*1000=1544,6 kg/m3 Keskmiselt on liiva puistetihedus 0L=(1548,6+1544,6)/2=1546,6 kg/m3 6.2 Terade tihedus Vee maht mensuuris V1=250 ml = 250 cm3 Liiva mass m=200 g Vee ja liiva ruumala V2=325 ml = 325 cm3 Liiva terade tihedus L=200/(325-250)*1000=2666,7 kg/m3 6.3 Liiva tühiklikkus

Ehitus → Ehitusmaterjalid
351 allalaadimist
Ehitusmaterjalid praktikum nr 3 - liiva katsetamine
10
pdf

Ehitusmaterjalid praktikum nr 3 - liiva katsetamine

3 3 m1-m [g] [cm ] [kg/m ] 1558 1000 1558 1560 1562 1000 1562 1. katse Liiva maht V= 1 l = 1000 cm3 Liiva mass m1= 1558 g Liiva puistetihedus 0L1=1558/1000*1000 = 1558kg/m3 2. katse Liiva maht V= 1 l = 1000 cm3 Liiva mass m1= 1562 g Liiva puistetihedus 0L2=1562/1000*1000= 1562 kg/m3 Keskmiselt on liiva puistetihedus 0L=(1558+1562)/2= 1560kg/m3 8.2 Terade tihedus Tabel 8.2.1 Näivtiheduse määramine Proovi Vee ja liiva Vee ruumala Liiva L

Ehitus → Ehitusmaterjalid
113 allalaadimist
I mikrökonoomika
22
docx

I mikrökonoomika

tehnoloogia ei muutu ja mõned sisendid ei muutu ( vähemalt 1 fikseeritud) · Teatud punktis hakkab koguprodukti juurdekasv vähenema ja mp võib minna negatiivseks. Ap ja mp 3 staadiumi · I staadium ap on mp kõige kasulikum toota · III staadium ap > o > mp-neg · Joonis. Keskmise produkti leidmine kõveralt Keskmine produkt AP · AP= 0Q1/0L1 on võrdne joone 0a tõusuga, liikudes a-st c poole, lähevad tõusud järsumaks, AP kasvab · Punktis C on AP max. · Edasi väheneb. Punktides a ja e on võrdne ap. Piirprodukt MP · MP mõõdab TP muutust vastavalt ressursi muutusele · Joonisle mõõdab MP suurust TP kõvera tõus teatud punktis- seega vaadatakse puutuja tõusu. Näiteks punktis a 5/1=5 · Punktis B on tõus kõige suurem järelikult seal MP maksimaalne

Majandus → Micro_macro ökonoomika
510 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun