· Seadme ohutuse seadus näeb ette, et elektripaigaldisi peab kontrollima kindla aja tagant, olenevalt nende liigist kas iga kolme, viie või kümne aasta järel Elektrioht · Seda regulleerib ELEKTRIOHUTUSSEADUS, mis on vastu võetud aastal 2007 · Kuni 120-voldise alapingega töid võivad teha kõik isikud- sellest rohkem peab tööde teostamiseks kutsuma spetsialisti Elektriseadmete ohutusklassid (4) · 1. tavalise pistikuga elektriseadmed - 0klass On vaid põhiisolatsioon täisringikujuline pistikupea · elektriseadmed, mille pistik on kaitsekontaktiga I klass · On kaitsemaandatud, pistikupesal metallist külgkontaktid · kaitseisolatsiooniga elektriseadmed tähisega - II klass põhiisolatsioonile lisandub täiendav isolatsioon. · kaitseväikepingel pinge, millega kokkupuude pole eluohtlik - töötavad (kuni 50 V ) elektriseadmed III klass Elektritraumade põhjused
Elektrimärgid kujutavad endast ümmargusi või elliptilisi halli või helekollase värvusega täppe, mis on teravate piirjoontega, mõõtmed <5mm, harva kuni 1cm. 38. Elektriseadmete ohutusklassid Elektriseadmed liigitatakse nelja ohutusklassi sõltuvalt sellest, kuidas tagatakse inimeste ohutus seadme rikke korral. Elektriseadme ohutusklassi saab kindlaks teha tema painduva ühendusjuhtme otsas oleva pistiku tähise järgi: *tavalise pistikuga elektriseadmed 0klass (ainult põhiisolatsioon) *elektriseadmed, mille pistik on kaitsekontaktiga Iklass *kaitseisolatsiooniga elektriseadmed tähisega IIklass *kaitseväikepingel töötavad (kuni 50V) elektriseadmed IIIklass Sama otstarbega elektriseadmed võivad olla erinevate ohutusklassidega; seda määravad seadme kasutamisvõimalused. Mida suurem on ohutusklassi näitav number, seda ohutum on seade. III klassi ohutusseadmed on kõige ohutumad. 39
annaabi.ee 
