"011aka" - 1 õppematerjal

Lambakarjus ja aeg

Karjust seeei pahandanud, tema jutustas, mida teadis. Tema jaoks ei olnud suve ja ta1vevahe1dumisel sel1isttahtsust nagu ki.ilarahva1e - ta e1assuvesja talves korraga, need olid koos i.ihes igavikulises ja karjusele kaega- katsutavas hetkepi1dis. Enamgi vee1- ka kóik kunagi nahtud kevaded ja suved, kóik aastad, mi1lesseta oma ja1aja1gioli jatnud - i.ikski neist ei olnud lahkunud olematusse, vaid pi.isis kestva1t ta pihkudes. Minevik ei vajunud pimedusse ja nii ei saanud pimeduses 011aka tu1evik - karjuse hing 1endasva1gunoo1ena1abiaegadeja tómbas 100rid a1gusteja 1óppude vahe1t.Kui ta se11eoli ara óppinud, said ta11enahtavaks nimetud pi1gud, mis 1abi sajandite ja aastatuhandete, 1abi elude ja surmade otsisid igat- sedestaiuslikkust, et se1legai.iheks saada, kuid ei jóudnud kunagi sihi1e. Otsisid mehest ja naisest, otsisid taevast ja pórmust, puust ja kivist, kóigest kaduvast, kuid ei 1eidnud seda mitte.