On näha, et süllogism ei kehti, seega [(p → q) & (t → s)], p ⊕ t ⊭ q ⊕ s. Küll aga kehtib süllogism mittevälistava lõppjärelduse korral, seega [(p → q) & (t → s)], p ⊕ t ╞ q ∨ s, sest siis tuleb 7-ga tähistatud veerus mõlemad miinused plussiga asendada. 1. 4. 2. 5. 3. 7. 6. 6a. p q t S (p → q) & (t → s) & (p ⊕ t) ; (q ∨ s) (q ⊕ s) 111111100x10 111010000x11 110111111–10 110011111+11 101100100x11 101000000x00 100100101x11 100000101x00 011111111–10 011010001x11 010111100x10 010011100x11 001111111+11 001010001x00 000111100x11 000011100x00 Tabelist 10.6 ilmneb, et välistava järeldusega skeem on mittekehtiv. Ent siiski oli selle üle arutlemine traditsioonilises loogikas võimalik, kuna seal eeldati täiendavalt, et kahe eelduses esineva tingiva väite tagajärjed peavad üksteist välistama, sest muidu pole tegemist valikuga ühe või teise tagajärje vahel. See lisaeeldus kõrvaldab tabelist kõik read, mil q ⊕ s on väär,