Ajalugu läbi aegade
1870a avati balti raudtee.
Liinid: paldistki tln narva peterburi. Tapa-tartu-valga-riia. Valga-võru-pihkva. 20saj algul
avati tln-haapsalu liin. Ehitati nii laia kui ka kitsarööpalisi teid. Omasid kõik mandri eesti
linnad mingit rongi ühendust. Avaldusid kaubavaheldus võimalused ja suurenes transiit
kaubanduse tähtsus.
Linnastumine.
Tekkis tänu tööstuse kiirele arengule ja sotsiaalsele kihistumisele. 1862a elas eesti linnades
62000 inimest. Sajandi lõpuks kasvas see arv 181 000deni. Suurimad linnad olid tln tartu
narva pärnu valga. Kiiresti kasvasid asulad mis olid rajatud tööstus ettevõtete või raudtee
jaamade ümber ( sindi türi tapa jõhvi.). linnaelanike hulgas saavutasid 19saj 2. poolel
eestlased ülekaalu linnades. Sammas jäid neile endiselt viletsamad töökohad. 1877 hakkas
kehtima uus vene linna seadus. Millega linna hakkasid juhtima valitav volikogu ja
linnavalitsus. Eesotsas oli linnapea. Valida sai varandusliku tsensuse alusel. Healjärjel
annaabi.ee 
