LOOGIKA PÕHIREEGLID. SEMANTILINE KOLMNURK Loogika määratlemisest
süllogismi kehtivust. Selleks kasutame samasugust meetodit, nagu tabelites 10.1 kuni 10.4.
Uuritav süllogism on (p → q), (q → t); (p → t). Mõlema eelduse tõesusele vastab nende
konjunktsiooni (p → q) & (q → t) tõesus. Iga kord, kui mõlemad eeldused on tõesed, on tõene
ka tulem, seega hüpoteetiline süllogism kehtib: (p → q), (q → t) ⊨ (p → t).
1. 3. 2. 5. 4.
P q t (p → q) & (q → t) ; (p → t)
111111+1
110100x0
101001x1
100001x0
011111+1
010100x1
001111+1
000111+1
15
Hüpoteetiline süllogism kehtib ka tingivate väidete korral ja seda saab põhjendada
traditsioonilisel viisil. Kehtivuse hindamiseks vaatleme vaid juhtu, kus mõlemad tingivad
väited on tõesed. Esimese eelduse aluse tõesusest järeldub kahe modus ponens’i rakendamisel
teise väite tagajärje tõesus. Seega järeldub kahe eelduse tõesusest, et kui esimese eelduse alus
on tõene, siis on tõene ka teise eelduse tagajärg. See aga ongi samas ka süllogismi järeldus.