MAATEADUS
tihedamalt muutuvad gaasipilved,
keerisjad plasmavood. Peamised
atmosfääri koostisosad on lämmastik
(78%), hapnik (21%), argoon (0,9%) ja
süsinikdioksiid (0,04%).
Põrkuvad ja seal liigub üks maakoor
teise alla, sulab seal ja tekib süvik.
Teine maakoor kurdub mäestikuks ja
tekib uut maakoort juurde.
Päike- vanus ca 5 miljardit aastat,
koosneb vesinikust (70%) ja heeliumist
(28%). Läbimööt 1,39 milj km, t°
südamikus 130000000°C, pinnal
60000°C. Kaugus maast 150
000000km. Suure rõhu ja t°
termotuumareakts- vesinik liitub
heeliumiks. Kiirgab elektromagnetilist
kiirgust, mis jõuab maapinnani 8 1/3
min.
Päikese kroon- hõreda ja kuuma gaasi
pilv.
Päikesetuul- kroonist pidevalt eralduv
hõreda ja kuuma plasma (elektronide ja
prootonite) pidev voog.
Pöördellipsoid- maa kuju. Maa kuju
määravaks pinnaks loetakse geoidi.
Maa ümbermööt 40 075km.
Pööripäevad- Suvine pööripäev (21.
või 22.juuni) on põhjapoolkera
kallutatud Päikese suunas
annaabi.ee 
