Meditsiiniajaloo konspekt
XI. 5. LOENG: Mikrobioloogia, bakterioloogiline haiguskäsitlus
Empiiriliselt mõisteti juba ammu, et haigused võivad levida mingite nähtamatute tegurite
kujul. Räägiti fenomenist seminaria contaginosa, inimeselt inimesele levivast nakkusest. Nt
Girolamo Fracastro (1478-1553) eitas nakkuspuhanguid kui humoraaltasakaalu kadu.
Paljude haiguste puhul kõneldi miasmidest nende tekitajatena. Nt malaaria oleks üks
säärastest, mida arvati tekitavat sooaurude poolt. Miasmid võisid olla lokaalsed (imbuda
atmosfääri laipadest, prügist, maavärina tekitatud pragudest jne), kuid levida ka nt tuulega.
Nakkushaiguste käsitlemisel esiens ka suund, mida praegu võiks nimetada pärilikkust esile
toovaks nt tuberkuloos arvati olevat kaasa sündinud, ehk kaleepra.
Nakkushaiguste võitmise ajalugu võib alustada rõugetest (tapsid Ameerikas rohkem inimesi,
kui kolonisaatorid, samuti Polüneesias). Haigus kirjeldati ilmselt esmakordselt Rhazes'i poolt
ca 9. sajandi...