Teatriajalugu. Antiik- ja keskajal
TEATRIAJALUGU. ANTIIK- JA KESKAJAL
Thespis, Arion, Choirilos, Pratinas, Phrynichos, Aischylos, Sophokles, Euripides,
Aristophanes.
Kultuuriga kohanemine. Ekstaatilised elemendid taganesid, omandasid teistsugused
tähendused. Omandasid kõlbluse ja eetika mõtestused, hea ja kurja võitluse momendid.
Suureliikmeline koor oli oluline tragöödia algpunkt. Kohalike tavade sulanudmine ja
muundumine.
Komöödia omandas karnevali jooned.
Tragöödia kirjanikud osalesid võistlustel. Tragöödia pidustused. Draama kuulus tragöödia
juurde. Oli tragöödia kroteskne lisandus/vastus.
Dionüüsuse kultust petakse kõige otsesemaks tragöödia rituaalseks ja sakraalseks allikaks.
Tavandiga seotud laulud, näiteks pulma või leina laulud. Koori eeslaulja hakkab kooriga
„dialoogi“ pidama. See on esimene asi, mida teatri loomiseks on tarvis.
Homerose aeg ja tema looming oli temaatiline alus teatrile. Tema teoseid kanti ette ka ennem.
534 eKr on esimene kultuuristatud k...