"vaktsiin" - 209 õppematerjali

Viirused

Viirused 1796-esimene vaktsineerimine. 1880-esitati haiguse ,,Idu teooria". 1885-esimene inimese vaktsineerimine marutõve vastu. Organism toodab viiruse vastu antikehi. Viirushaiguste vastu vaktsineeritakse. Vaktsiin-surmasud või nõrgestatud viirus. Viirushaigusi ei ravita antibiootikumitega. Elusorganismi tunnused-ehituses on valgud ja nukleiinhapped, evolutsioneeruvad, muteeruvad. Eluta objektid-puudub ainevahetus, ei paljune ilma peremeesrakuta, puudub rakuline ehitus. Väljaspool rakku esineb viirus viirusosakesena ehk visioonina. Tal puuduvad elutunnused. Viirus-bioloogiline objekt. Viirused on eluta ja elusa looduse piirimail olevad rakulise ehituseta ained elusrakkudes paljunevad bioloogilised objektid. Viroloogia-teadus, mis uurib viirusi. Viiruse uurimise tegi võimalikuks mikroskoob. Genoom-nukleiinhapped sõilitavad pärilikku infot. Kapsiid-kaitseb geenomi keskkonnamõjutuste eest ja aitab ...

Viirused ja bakterid

aja jooksul rikneb, steriilimisel ei rikne toode pika aja jooksul. Toiduainete riknemist saab vältida sellega, et tekitada bakteritele ebasoodne keskkond. · Eeltuumne ­ on organism, kellel puudub tuum. · Rakusisene parasiit ­ Rakusisene parasiit on viirus. · Spoor ­ Spoorid on erilised mitme paksu kestaga kaetud rakud, veedisaldus on neis vähenenud ja ainevahetus aeglustunud, need on bakterid mitteaktiivses olekus. · Vaktsiin - Vaktsiinid on ained, mis valmistatakse vastavalt haigust põhjustavatest haigusetekitajatest, mis on kas surmatud või nõrgestatud. · Antibiootikum ­ Antibiootikumid on ained, mis pidurdavad bakterite elutegevust või surmavad neid. · Antikeha - Antikehad on organismis moodustuvad erilised kaitsevalgus, mis haigusetekitajatega seostudes nõrgestavad nende toimet. · Siirutaja ­ Siirutajaks nimetatakse tõvestaja ( viiruse, bakteri ) edasiandjat

Referaat B-hepatiidist

tüübist, millega olete nakatunud. Kuigi on olemas uued ravimid, mis annavad kroonilise B-hepatiidi ravis häid tulemusi, on see siiski raskesti ravitav haigus ja kõikidele patsientidele ravi ei mõju. Kui Teie organism ravile ei reageeri, saate te vastavalt arsti nõuannetele muuta oma elustiili, et aeglustada või vältida maksa edasist kahjustumist. Kui olen vaktsineeritud B-hepatiidi vastu, kas võin siis B-hepatiiti nakatuda? B-hepatiidi vaktsiin aitab 95% lastest ja täiskasvanutest kroonilist B-hepatiidi nakkust vältida. Vaktsiin ei toimi ravimina nendele, kes on juba B-hepatiiti nakatunud. Kui mul on B-hepatiit, kas võisin kaasnakkusena saada ka HIV-i või C-hepatiidi viiruse? HIV-i või C-hepatiidi kaasnakkus on võimalik, peamiselt seetõttu, et need kaks haigust levivad samal viisil kui B-hepatiit. Kes on enim ohustatud? Risk on suurenenud järgmistes riskirühmades: välismaale reisijad

Immuunsus - nii sõber kui vaenlane.

Immuunsus on meie sõber ja ka vaenlane Immuunsus on organismi võime tõrjuda kehavõõraid rakke ja aineid. Haigusetekitajate sissetungimisel on niisugune võime Kasulik, elundi siirdamisel aga Kahjulik, sest ohustab elundi saajat. Immuunsuse, organismi kaitsevõime, tagab immuunsüsteem. Seda süsteemi mõjutavaid võõraineid nimetatakse antigeenideks. Kui antigeenidel õnnestub läbida keha esmaseid kaitsetõkkeid -nahka ja limaskesta koos nende eritistega -, siis astubki tegevusse imuunsüsteem. Antigeeni ilmumisel hakkavad tööle immuunsüsteemi kuuluvad lümfotsüüdid, mis osalevad immuunreaktsioonis. Lümfotsüüdid jagunevad kahte rühma: · B-lümfotsüüdid toodavad antigeenile vastavaid antikehi ehk kaitsekehi - valkude hulka kuuluvaid immuunglobuliine, mis kannavad kehavedelikuga seotud immuunsust. Immuunreaktsiooni käigus, kui antikeha reageerib kehasse tunginud ant...

Rõuged

Rõuged Ajalugu Tunti juba 3000 a tagasi Esimesed epideemiad 6. saj Euroopasse levis 15. saj 17. saj põdes 12-15 milj inimest, suri kuni 1,5 milj Louis XV, tsaar Peeter II, Oranje Wilhelm, kuninganna Elisabeth I j Haigestumine hakkas jõudsalt vähenema 30.aastail Eestisse jõudsid 16. saj DNA struktuur Ennetamine Ainus ennetusviis ­ vaktsiin Vaktsiin Vaccina viirus Sarnane variona viirusele aga ohutum Vaccina virus ei põhjusta rõugehaigusi. Sümptomid ja kulg Palavik külmavärinatega (39...40°C) Valud nimme piirkonnas Iiveldus, oksendamine, kõhulahtisus 2...3 päeva möödudes eellööve (leetritaoline) 5. haiguspäevast tõeline rõugete lööve (nägu kare, jäsemete sirutuskülgedel; macula - papula- vesicula - pustula) Ravi Ravi puudub Meditsiiniline abi

Viirused

VIIRUSED Viirused- on elus ja eluta piirimail olevad bioloogilised objektid, mis koosnevad nukleiinhappest ja valkudest. ELUS ORGANISMI TUNNUSED: *nad koosnevad valkudest ja nukleiinhapetest *muutuvad ajas *arenevad ajas ELUTA ORGANISMI TUNNUSED *puudub rakuline ehitus *puudub iseseisev paljunemisvõime *puudub ainevahetus Väljaspool rakku esineb viirus virioonina ehk viirusosakesena. Kuju: kerajad, kristallilised, kuupjad, silindrilised Suurus: 0,01...0,3µm Viiruste ehitus: *genoom ehk geenide komplekt (DNA või RNA) *kapsiid (valguline kate)-kaitseb genoomi *ümbris (pole kõikidel viirustel) koosneb valkudest, lipiididest, peremeesrakust. ülesandeks: kaitse, peremeesraku ära tundmine Genoomis olevate geenide ülesanded: *replikatsioonigeenid: kindlustavad viiruse genoomi paljunemise *regulaatorgeenid: mõjutavad peremeesraku ainevahetust(endale soodsamaks) *struktuurigeenid: kindlustavad viirusrak...

Vaktsineerimis töö

Hällisurm (SIDS) ja difteeria/teetanus/läkaköha (DTL) vaktsiin. Esimesed andmed, et läkaköha komponent vaktsiinis põhjustab ajuturset ja kroonilisi ajukahjustusi ning võib põhjustada surma, ilmusid juba 1930ndatel aastatel. 1933.a ilmus Taani arsti Madseni artikkel, kus ta kirjeldas kaht beebit, kes kohe pärast DTL süsti surid. Aastate jooksul ilmus uusi samalaadseid uurimusi, kuid kogu see aeg jätkus ka miljonite laste vaktsineerimine DTLga. Austraalia arst ja teadlane Viera Scheibner oli esimene, kes leidis põhjaliku ja

Viirushaigused (Rõuged ja puukentsefaliit)

 Meditsiiniajaloolase L.Rootsmäe andmeil jõudsid rõuged Eestisse 16.sajandil. Esimene teadaolev rõugeepideemia oli Liivimaal 1550.aastal. 18.sajandil olid rõuged Eestis niivõrd levinud, et harva möödus aastat, mil nad mõnes kihelkonnas poleks ohvreid nõudnud. 18.sajandil suri iga viies haigestunu. Rõugete osatähtsus surma põhjusena hakkas langema 19.sajandil. Aastail 1929 kuni 1936 Eestis rõugeid ei diagnoositud. Viimased 4 rõugejuhtu olid Eestis 1937.aastal. Vaktsiin Immuunsuse saavutamist rõugete suhtes inimese kunstliku nakatamisega tundsid mitmed aasia rahvad juba vanal ajal. Vastav menetlus, variolatsioon, seisnes rõugelimaülekandmisel haigelt inimeselt tervele. Selle tagajärjel inimene haigestus kergelt ja tekkis immuunsus. Euroopasse Inglismaale tõi selle meetodi Türgi saadiku abikaasa Lady Mary Wortley Montagu. 1823.aastal varioleeriti Walesi printsessi kaks last. 1768.a kutsus Katariina II Inglismaalt dr Th.v

Viirused

maksatalitlushäired. Nahk,silmavalged Immuunpuudulikkus H: 1545 päeva kollased;maksakahjustus Vaktsiinpuudub. PEITE (chepatiit võib ilma (Nakkusele PERIOOD: olemas haigusnähu.) viitavad:lümfisõlmede VAKTSIIN: Kuni pool aastat suurenemine,tugev öine Plaaniline(Bhepatiit) higistamine,pikaaegne (võib muutuda eluaegseks palavik,köha,tugev krooniliseks maksapõletikuks,mis kaalulangus,piinav

Seagripp

haiguse ühinemisel. Kuidas levib see viirus? Viirus levib inimeselt-inimesele piisknakkuse teel, kas köhimisel, aevastamisel või siis saastunud pindade ja pesemata käte vahendusel. Kui kaua võib uusgripi viirus püsida nakkusohtlikuna näiteks lauapindadel? 24-48 h Millised on haiguse sümtomid (tunnused)? kõrge palavik, köha, peavalu ja liigesevalu Kas välismaise sealiha söömine võib põhjustada haigestumist seagrippi? Ei Millest koosneb vaktsiin Pademrix. Millise imuunsuse see tekitab? Inantiveeritud gripiviiruste osi h1n1 tüvi. Tekitab aktiivse immuunsuse Kas ka gripi läbipõdemisel tekib immuunsus, kui kaua see võiks kesta? Jah ,aasta või isegi mitu Kuidas vältida nakatumist? pesta sageli käsi ning vältida haiguspuhangu ajal rahvarohkeid kohti, köhides ja aevastades tuleks suu katta pigem varruka kui peopesaga.

Malaaria

kuid selleks on palju kandidaate. Aastas on umbes üks miljon (mõningail andmetel 1,2- 2,7 miljonit) malaariast põhjustatud surmajuhtu, lisaks sellele 300- 500 miljonit kliinilist haigusjuhtu. Siiani kõige surmavaks malaariatekitajaks peetakse liiki P. Falciparum, mis levib Kesk- Aafrika piirkonnas. Lisaks on ,,kuulsust kogumas" ka Kagu- Aasias leviv P. Vivax.. Siinkohal on oluline märkida, et vaktsiini ei saa rutates välja töötada, kuna vaja on arvestada sellega, et see vaktsiin peataks leviku või hävitaks kõik parasiidid ühes populatsioonis. Tänapäeval püütakse mõista malaariatekitajas toimuvaid protsesse ja tema eluringi iseärasusi. Selleks on loodud geneetiliselt modifitseeritud vorme, mis küll nakatab, kuid ei tapa oma peremeest. Vaktsiini arendajad on suunanud oma tähelepanu erinevatele parasiidi eluetappidele: maksafaas, vere faas ja seksuaalne faas. Esimesed kaks on individuaalse lähenemisega ­ kaitstes

Referaat: Vaktsineerimine

ning andekal vaktsiiniloojal oli oponente isegi pärast seda, kui ta oli marutõvest päästnud sadu marutaudis loomade poolt puretud inimesi. 19. sajandi lõpul Richard Pfeiffer, Wilhelm Kolle ja Almroth Wright töötasid 1896. aastal välja kõhutüüfuse vaktsiini, Wilhelm Kolle 1896 koolera vaktsiini ja Waldemar Haffkine 1897 ­ inimese katku vaktsiini. Kõhutüüfuse vaktsiini üks loojaid Almroth Wright soovitas nimelt vaktsineerida Briti armee sõdureid. Vaktsiin tehti valmis, kuid vastased saavutasid selle, et vaktsiinikastid visati Southamptoni sadamas üle laevaparda merre. Totruse tagajärg oli katastroofiline ­ kõhutüüfusesse nakatus üle 58 000 sõduri, suri 9000. Seda oli mitu korda rohkem, kui hukkus kuulide läbi. Esimese maailmasõja järel jätkati vahepeal katkenud uute vaktsiinide loomist. Difteeria vaktsiini (toksoidi) valmistas esimesena Gaston Ramon 1923. aastal ning teetanuse

Bioloogia - Viirused

- Nakatumine viirushaigusse ­ viiruse kinnitumine rakupinnale - Erinevad viirushaiguste levikuviisid 1) Piisknakkused nt. gripp 2) Toidu ja joogiga levivad viirused nt. A hepatiit/kollatõbi 3) Koevedelikuga nt. B/C hepatiit ja AIDS 4) Haigete loomadega levivad viirused nt. ensefaliit ja marutaud - Tuulerõuged Levikuviis ­ piisknakkus, naha haavandid Haigusnähud ­ sügelus, villid, palavik Peiteaeg ­ 10-20 päeva Vaktsiin ­ kuid selle kasutamisvajadus on küsitav Mida vanemas eas seda põdeda, seda raskem. - Leetrid Levikuviis ­ piisknakkus, kontakt Haigusnähud ­ nahalööve, palavik, kurgu ja silmade põletik Peiteperiood ­ 10-15 päeva Vaktsiin ­ plaaniline vaktsineerimine - Punetised Levikuviiv ­ piisknakkus, kontakt Haigusnähud ­ nahalööve, palavik, areneva loote kahjustused Peiteaeg ­ 10-20 päeva

Viirushaigused

VIIRUSHAIGUSED Koostas: Kristel Mäekask Nakatumine viirushaigustesse piisknakkusega (gripp) toiduga ja joogiga (A hepatiit /kollatõbi/) koevedelikega (AIDS, B hepatiit) haigete loomadega (entsefaliit, marutaud) TUULERÕUGED Levikuviis: piisknakkus, naha haavandid Haigusnähud: Sügelevad villid, palavik Peiteperiood: 10 – 20 päeva Vaktsiin: olemas, kuid kasutamisvajadus on küsitav LEETRID Levikuviis: piisknakkus, kontakt Haigusnähud: nahalööve, palavik, kurgu ja silmade põletik Peiteperiood: 10 – 15 päeva Vaktsiin: plaaniline vaktsineerimine PUNETISED Levikuviis: piisknakkus, kontakt Haigusnähud: nahalööve, palavik, areneva loote kahjustused Peiteperiood: 10 – 28 päeva Vaktsiin: plaaniline vaktsineerimine MUMPS Levikuviis: piisknakkus Haigusnähud: kõrvasüljenäärmete põletik, palavik Peiteperiood: 16 – 18 päeva Vaktsiin: pl...

Riiklik immuniseerimiskava

4,5 kuud IPV-DTaP-Hib 2 + RV 3* 6 kuud IPV- DTaP-Hib 3, HepB 3 1 aasta MMR 1 2 aastat DTaP-IPV-Hib 4 6-7 aastat DTaP-IPV 5 12 aastat HepB 1,2,3** 13 aastat MMR 2 15-16 aastat DTaP 6 25, 35 jne. aastat (iga 10 dT 7 aasta järel) Tähiste seletused: HepB – B-viirushepatiidi vaktsiin BCG – tuberkuloosi vaktsiin RV – rotaviirusnakkuse vaktsiin DTaP-IPV-Hib – difteeria, teetanuse, atsellulaarse läkaköha, inaktiveeritud poliomüeliidi ja Haemophilus influenzae tüüp b vaktsiin MMR – leetrite, mumpsi ja punetiste vaktsiin DTaP-IPV – difteeria, teetanuse, atsellulaarse läkaköha ja inaktiveeritud poliomüeliidi vaktsiin dTpa – difteeria, teetanuse ja atsellulaarse läkaköha vaktsiin dT – difteeria ja teetanuse vaktsiin * Üksnes rotaviirusnakkuse viievalentse vaktsiini korral ** 1995

HPV vaktsiin Kristin Randla Tartu Ülikool Mis on inimese papiloomiviirus ning kuidas avaldub? Viirushaigus Levib peamiselt suguliselt Väga levinud Tekitab tüükaid: konnasilmi ja kondüloome Raskematel juhtudel erinevaid vähivorme  HPV vaktsiin Enne suguelu alustamist Kaitseks 9 viirusetüve vastu Revaktsineerimisvajadus puudub HPV viirus  Vaktsiini kõrvaltoimed Keha vastureaktsioon palaviku näo Süstimisest tingitud turse, valu, punetus Kolm tõsisemat kõrvaltoime teatist Kasutatud allikad: Vikerraadio saade Huvitaja: HPV vaktsiin https://somblogi.wordpress.com/2017/02/16/tutarlaste-hpv-vastane-vaktsineerimine- on-vajalik-ja-ohutu/ Vaadatud 18.03.2018.

Esmatasandi tervishoid

o Toeta last nii kukla tagant kui ka tuharatest, et lapsel oleks mugav rinda imetada. 27. Mis on lapse õige imemisvõtte tunnused? o Suu on avatud o Alumine huul on väljapoole kahekorra pöördunud o On haaranud lisaks nibule ka suure suutäie nibuvälja  o Ninaits ja lõug( vahel ka põsed) on surutud vastu rinda o Imemisliigitused ulatuvad kõrvadeni o Neelab piima ja seda kõrvaga kuulda 28. Kirjuta lahti allolevad rahvusvahelised tähised - Hep B ­ B viirushepatiidi vaktsiin BCG - tuberkuloosivaktsiin DTPa ­ difteeria-, teetanuse- ja atsellulaarne läkaköha vaktsiin dT ­ difteeria-ja teetanusevaktsiin IPV ­ poliomüeliidi inaktiveeritud vaktsiin MMR ­ leetrite, mumpsi ja punetiste vaktsiin Hib ­ haemofilus influenza tüüp b vaktsiin 29. Kirjuta rahvusvaheliste tähistena - B-viirushepatiidi vaktsiin ­ Hep B Tuberkuloosivaktsiin ­ BCG difteeria-, teetanuse- ja atsellulaarne läkaköha vaktsiin - DTPa difteeria- ja teetanusevaktsiin - dT

Viirused

Viirused jaotatakse: DNA ja RNA ­ viirusteks Rna viirused: Tubakamosaiigi viirus ja gripiviirus Mõnel viirustüübil on ka lipiidne kate, mille ta on peremeesrakus kaasa võtnud VIIRUSTE PALJUNEMINE · On kaks võimalust : a) Lüütiline paljunemine ­ st peremeesrakk hävitatakse b) Lüsogeenne paljunemine PP-esitlus 16sept. NOHU 1) sümptonid 2) Leviku teed 3) levik maailmas 4) ravi, vaktsiin max 3min, 5 slaidi TRANSDUKTSIOON - See on geenide ülekanne ühest rakust teise viiruse abil. Kui lüsogeenne tsükkel läheb üle lüütiliseks siis viirus-DNA võtab kaasa ka osa peremeesraku DNA-st. Järgmisel nakatumisel kandub see osa uude rakku. Geenitehnoloogid kasutavad transduktsiooni, et soovitud geene üle kanda: Viiruse DNA-le lisatakse geen, mille ta rakku viib. Sellist kanurviirust nimetatakse viirusevektoriks.

Molekulaargeneetika ja viirused

2) Viiruse nukleiinhape on mõni aeg inaktiivses olekus; 3) Bakterirakk paljuneb; 4) Järgneb lüütiline tsükkel. Selliseid haigusi nimetatakse kroonilisteks haigusteks! 18.Viirushaiguste nakatumisviisid o piisknakkusega (gripp) o toiduga ja joogiga (A hepatiit /kollatõbi/) o koevedelikega (AIDS, B hepatiit) o haigete loomadega (entsefaliit, marutaud) 19. Viirushaigused, nende vastu vaktsineerimine o tuulerõuged – piisknakkus, naha haavandid; vaktsiin olemas, kuid vajadus küsitav o leetrid – piisknakkus, kontakt; plaaniline vaktsineerimine o punetised – piisknakkus, kontakt; plaaniline vaktsineerimine o mumps – piisknakkus, plaaniline vaktsineerimine o ohatis – kontakt; vaktsiin puudub o genitaalherpes – seksuaalkontakt; vaktsiin puudub o gripp – piisknakkus; olemas, kuid viirus on kiiresti muteeruv o rotaviirus – piisknakkus, saastunud toit ja vesi

Bioloogia KT Molekulaargeneetika ja viirused

2) Viiruse nukleiinhape on mõni aeg inaktiivses olekus; 3) Bakterirakk paljuneb; 4) Järgneb lüütiline tsükkel. Selliseid haigusi nimetatakse kroonilisteks haigusteks! 18.Viirushaiguste nakatumisviisid o piisknakkusega (gripp) o toiduga ja joogiga (A hepatiit /kollatõbi/) o koevedelikega (AIDS, B hepatiit) o haigete loomadega (entsefaliit, marutaud) 19. Viirushaigused, nende vastu vaktsineerimine o tuulerõuged – piisknakkus, naha haavandid; vaktsiin olemas, kuid vajadus küsitav o leetrid – piisknakkus, kontakt; plaaniline vaktsineerimine o punetised – piisknakkus, kontakt; plaaniline vaktsineerimine o mumps – piisknakkus, plaaniline vaktsineerimine o ohatis – kontakt; vaktsiin puudub o genitaalherpes – seksuaalkontakt; vaktsiin puudub o gripp – piisknakkus; olemas, kuid viirus on kiiresti muteeruv o rotaviirus – piisknakkus, saastunud toit ja vesi

Viirused estilus

2,5 miljoni inimese elu. Lapse vanus Vaktsiini nimetus ja manustamise kordsus 12 tundi HepB 1 1-5päeva BCG 1 kuu HepB 2 2 kuud Rota 1 3 kuud IPV 1, DTPa 1, Hib 1, Rota 2 4,5 kuud IPV 2, DTPa 2,Hib 2,Rota3 6 kuud IPV 3, DTPa 3, Hib 3, HepB 3 1 aasta MMR 1 2 aastat IPV 4,DTPa 4,Hib 4 7 aastat IPV 5, dTPa 5, 12 aastat HepB 1,2, 3* 13 aastat MMR2, HepB 1,2,3** 15-16 aastat dT 6 17aastat dT 7 *** 25, 35 jne aastat (iga 10 aasta järel) dT 7 Tähiste seletus: Hep B – B-viirushepatiidi vaktsiin BCG – tuberkuloosivaktsiin DTPa – difteeria-, teetanuse- ja atsellulaarne läkaköha vaktsiin dT – difteeria- ja teetanusevaktsiin IPV – poliomüeliidi inaktiveeritud vaktsiin MMR – leetrite, mumpsi ja punetiste vaktsiin Hib – Hemofilus influenza tüüp b vaktsiin Rota- rotaviiruse vastane vaktsiin AITÄH!

ARVESTUSLIK TÖÖ BIOLOOGIAST

Looduses: muld, väetis, silo, kompost, orgaanilise aine lagundaja, keemiliste elementide looduslik ringe(C,O) Inimesele: lagundavad jämesooles orgaanilisi ühendeid, toiduainete hapendamine, meditsiin-antibiootikumid, insuliin, hormoonid, pesupulber, lõhna-ja maitseained, toidutööstustes-juust, piim 16. Kuidas ravitakse VIIRUSHAIGUSI? Too näiteid viirushaigustest ja ravivõimalustest Vaktsineerimisega. Vaktsiin-surmatud või nõrgestatud viirus. Puukentsefaliit- tasuline vaktsiin Marutaud- toimuvad loomadele aastaringselt vaktsineerimised, samuti visatakse lennukitelt loomadele toidupakke, mis sisaldavad vaktsiini Huuleohatis- vaktsiin puudub, apteekides erinevaid leevendavaid salve AIDS-vaktsiin puudub, on olemas ravi ja ravimid, mis pikendavad eluiga Mumps-plaaniline vaktsineerimine Lastehalvatus-plaaniline vaktsineermine 17. Iseloomusta lühidalt RAKUTUUMA ja rakutuuma ülesandeid Rakutuum on kahekihilise membraaniga ümbritsetud rakuorganell, mis

Viirushaigused

Viirushaigused Kertu Tedremäe  Puukentsefaliit  Viiruslik nakkushaigus  Sümptomid › Palavik › Pea- ja lihasvalud › Närvisüsteemi kahjustused Puukentsefaliit  Nakatumine › Puugi hammustus › Nakatunud toit  Hoidumine › Vaktsiin  A-Hepatiit ehk kollatõbi  Maksakahjustusega kulgev nakkushaigus  Peiteaeg 3-6 nädalat  Sümptomid: › Iiveldus › Palavik › Valud Kollatõbi  Nakatumine › Saastunud toit ja jook › Kontakshaigus  Hoidumine › Vaktsiin  Poliomüeliit ehk lastehalvatus  Valdavalt lastel esinev neurotroopne infektsioonhaigus

Vaktsiinid

Tänapäeval on aga üles kerkinud uued probleemid (näitekas emakakaelavähk) ja erinevad müüdid. Reisides võib nakatuda erinevatesse haigustesse nagu näiteks hepatiit e,kollatõbi,düsteeria,malaaria jms. HÜPOTEES:Vaktsiin on pigem ohtlik kui kasulik! Mõned vaktsiinid on ohtlikumad kui teised.Näiteks DPT (diphteria, pertussis, tetanus ­ difteeriateetanusläkaköha) vaktsiin. Siis ka MMR (measles, mumps, rubella ­ leetridmumpspunetised). Samas ka mõne vaktsiini teatud partiid on tunduvalt ohtlikumad kui sama vaktsiini teised partiid. Vaktsiinide poot esile kutsutud haigused.Vaktsiinide ohtlikkust ei ole võimalik eitada. Leetrite, mumpsi, punetiste ja polüomüeliidi vastased vaktsiinid sisaldavad kõik elus, kuigi nõrgestatud viiruseid. Ja kuigi arstid kinnitavad, et polüomüeliiti ei ole Ameerikas esinenud alates 1979

Isetehtud KT Bioloogias

kahanenud. Tekitajaks on bakter nimega Treponema Pallidium Pallidum. Levib bakteriga, mida kannavad edasi loomad, kes ise haigusesse ei nakatu (näiteks puuk). Selle haiguse vastu puudub vaktsiin. Ülesanne 7 Millise haiguse kahanemist näitab järgnev graafik? ............................................................................................................... ................................................... ...................................................................... ............................................................................................ ....................... ............................................

Mis on vaktsineerimine ja milleks on see vajalik?

maailmas ligikaudu 2,5 miljoni inimese elu. Mis on antigeen? Antigeen-organismile võõras molekul, mis kutsub esile immuunreaktsiooni, sealhulgas antikehade tootmise. Milliseid erinevaid vaktsiine on olemas? Vaktsiine on eri tüüpi: Elusvaktsiinid sisaldavad elusaid nõrgestatud mikroorganisme, mis ei ole võimelised põhjustama haigust, küll aga kujundavad nakkushaiguse eest kaitsva immuunsuse. Elusvaktsiinid on näiteks tuberkuloosivaktsiin ja leetrite, mumpsi ja punetiste vaktsiin. Inaktiveeritud vaktsiinid sisaldavad surmatud haigustekitajaid. Inaktiveeritud vaktsiiniks on näiteks süstitav lastehalvatusevaktsiin. Komponentvaktsiinides on üksikud täpselt valitud antigeenid, mis on vajalikud tõhusa immuunsuse tekkeks. Komponentvaktsiinideks on näiteks atsellulaarne ehk rakutu läkaköhavaktsiin, mis sisaldab kolme erinevat antigeeni, b-tüübi hemofiilusnakkuse vaktsiin, mis sisaldab kahte erinevat antigeeni ja B-hepatiidi vaktsiin, mis sisaldab üht antigeeni.

Pneumokokk

iseloomulik on torkiv valu haigel rindkere poolel.  Ajukelmepõletik ehk meningiit · Tõsine põletikuline haigus. · Meningiidi tunnuseks üle 2 aasta vanustel lastel on palavik, oksendamine, peavalu ja kaela kangus. · Sageli ei talu lapsed tugevaid helisid ja esineb valguskartust. · Oluline - haigus kiiresti ära tunda ja ravida.  Vaktsineerimine · Kahte tüüpi pneumokokk-vaktsiine: konjugeeritud vaktsiin ja polüsahhariidvaktsiin. · Konjugeeritud vaktsiin on mõeldud kasutamiseks 2 kuu kuni 5 aasta vanustel lastel. · Polüsahhariidvaktsiin on kasutamiseks riskigruppi kuuluvatel isikutel, vanematel kui 2 eluaastat. · Tegemist on retseptiravimitega.  Ärev! Sahmakas! Mull! Vinge! Jõhker! Elev! Musi! Tibu! Präänik! Küpsik! Meeletu! Käsn!

Tuulerõuged

vajalik antibiootikumravi, sest põletikku põhjustavad bakterid. Teisiti ravitakse haigeid, kes oma kroonilise haiguse - immuunpuudulikkus, leukeemia ­ tõttu põevad tuulerõugeid väga raskelt Prognoos Tuulerõugetest paranetakse üldiselt hästi. Kuigi haigus paraneb, jääb viirus tegelikult organismi elama. Ta jääb pesitsema seljaaju tagumistesse närvisõlmedesse ja võib isegi aastakümnete pärast puhkeda teistsuguse haigusena. Ennetamine Tuulerõugete vastane vaktsiin on maailmas juba olemas, aga selle laiemalt kasutusse võtmise otstarbekus on küsitav, kuna haigus on tavaliselt väga kerge ja paraneb hästi. Vajalik on vaktsiin neile inimestele, kelle immuunsüsteem on mingil põhjusel nõrgem ja kes põevad ka tuulerõugeid väga raskelt, need on immuunpuudulikkusega haiged, leukeemiahaiged, samuti rasedad ja vastsündinud, kelle perekonnas on tuulerõugehaige. Täiskasvanud, kes ei ole lapsepõlves tuulerõugeid põdenud, peavad vältima haigega

C-HEPATIIT

 võivad tunda väsimust  tekkida võivad keskendumisraskused  iiveldus  liiges- ja lihasvalu  ärevus või depressioon  Sümptomid võivad sageli puududa aastaid. C-hepatiidi viirus  Positiivse polaarsusega üheahelaline RNA-viirus.  Genoom on 9,5 kb pikk.  Viiruse partikkel on kerakujuline, väikene ning kaetud membraaniga.  Viirus nakatab inimesi ja šimpanse.  Levib peamiselt vere ja harva ka teiste kehavedelike kaudu. Vaktsineerimine  Praegu puudub vaktsiin, mis hoiaks ära C-hepatiidi nakkuse.  Lähitulevikus ei nähta võimalust vaktsiini väljatöötamiseks.  Viirus muteerub väga kiiresti ja keeruline on luua stabiilseid viiruskultuure, kus vaktsiin välja töötada. Kasutatud kirjandus  Pildid:  http://i2.wp.com/soropositivo.org/tolo-elfico/uploads/2014/06/HEPATITE.jpg?resize=540%2C373  http://wwwnc.cdc.gov/travel/images/maps3-5-prevalence-chronic-hepatitis-c-large.png  http://healthlob

Tuulerõuged

iseloomustub peamiselt tasakaaluhäiretega. Levikuviisid Tuulerõuged nakatavad nii villidest kui ka hingamisteedest. Nakkusohtlikkus algab kaks-kolm päeva enne lööbe ilmnemist ja kestab, kuni lööbe avaldumisest on möödas neli-viis päeva. Haigestumist vältida on väikeses kollektiivis või peres ilmselt vähe tõenäoline. Piirata võiks lähedast kontakti haigega ning haigestunud last ei tohi viia lastekollektiivi.  Ennetamine (Vaktsineerimine) Tuulerõugete vastane vaktsiin on maailmas juba olemas, aga selle laiemalt kasutusse võtmise otstarbekus on küsitav, kuna haigus on tavaliselt väga kerge ja paraneb hästi. Vajalik on vaktsiin neile inimestele, kelle immuunsüsteem on mingil põhjusel nõrgem ja kes põevad ka tuulerõugeid väga raskelt, need on immuunpuudulikkusega haiged, leukeemiahaiged, samuti rasedad ja vastsündinud, kelle perekonnas on tuulerõugehaige.

60 mõistet spikker

Rakk-organismide ehituslik ja talituslik üksus. Eeltuumne rakk-rakus pole rakutuum eristunud. Päristuumne rakk-rakus on rakutuum. Kromosoom-sisaldavad pärilikkusainet, asuvad rakutuumas. Ribosoom-kõige väiksemad organellid, neis sünteesitakse valgud. Mitokonder-varustab rakku energiaga. Kromolplast-plastiid, mis sisaldab kollaseid ja punaseid pigmente. Leukoplast-organell, kus puuduvad pigmendid, sisaldab varuaineid. Kloroplast-plastiid, milles toimub fotosüntees. Vakuool-rakumahla mahuti. Viirus-üliväikesed bioobjektid, mis asuvad eluta ja elusa looduse piirimail. AIDS/HIV-viirus, mis levib vere või teiste kehavedelike kaudu. Antikeha-organismis moodustuvad erilised kaitsevalgud, mis haigustekitajatega seostudes nõrgendavad nende toimet. Õgirakud-haaravad endasse viirusosakestega nakatunud raku ja lagundavad siis selle. Vaktsiin-aine, mis valmistatakse vastavat haigust põhjustavast haigustekitajast, mis on surmatud või nõrgestatud. Vak...

Viirused

AIDSi ja mõnedesse hepatiidivormidesse nakatumine toimub põhilislt haige inim.verega või sugulisel teel.Toidugalastehalvatus,mõned hepatiidivormid.Loomad marutaud,ajukelmepõletik(puuk). Viirushaigustest tervenemiseks peavad organismis mood.antikehad.Kasu.Viirusi rakendatakse geenitehnoloogias. Viir us e d ... Organism toodab viiruste vastu antikehi Viirushaiguste vastu vaktsineeritakse ­ süstitakse vaktsiini Vaktsiin ­ surmatud või nõrgestatud viirused Vaktsiin stimuleerib antikehade teket organismis. Viir Antikehad us e d ... seonduvad viirustega ja LÜSOGEENNE viivad lagundamisele. TSÜKKEL Viirus kinnitub antiretseptoritega/fibrillidega rakumembraanile Viirus vabaneb ümbrisest ja lagundab rakumembraani (ja kesta) Viiruse nukleiinhape koos kapsiidiga siseneb rakku

Tuulerõuged

Haiglaravi vajatakse siis, kui kratsimise tagajärjel on lisandunud naha põletik, mis võib viia väga tõsise haigestumiseni. Samuti siis, kui kaasnevad teised haigused nagu kopsupõletik entsefaliit ehk ajupõletik. Palaviku alandamiseks kasutatakse tavaliselt paratsetamooli või ibuprofeeni. Sügeluse vähendamiseks kasutatakse allergiaravimeid. Lööbe süvenemise korral on vajalik antibiootikumravi. Mida teha, et mitte haigestuda tuulerõugetesse? On olemas tuulerõugete vastane vaktsiin aga selle laiemalt kasutusse võtmise otstarbekus on küsitav, kuna haigus on tavaliselt väga kerge ja paraneb hästi. Vaktsiin on vajalik immuunpuudulikkusega inimestele ja leukeemiahaigetele. Inimesed, kes ei ole tuulerõugeid veel põdenud, peaksid vältima haigega kokkupuudet, sest ka vanemas eas põetakse tuulerõugeid tunduvalt raskemalt kui noorelt.

Vaktineerimise poolt või vastu

süstitakse sisse täpselt sama kokteili. Vaktsiinide efektiivsus pole kuigi kõrge ning nad annavad vaid ajutise kaitse mõneks aastaks.  6. Pole tehtud pikaajalisi uuringuid. • Näiteks QuadrigenEsimene katse panna difteeria/läkaköha/teetanus/lastehalv atus ühte vaktsiini. Tuli turule ilma turvalisustestideta 1959 ja hakkas kohe haigus-ja surmajuhtumeid koguma. Aga võttis aega 9 aastat ja suurt hulka kohtuprotsesse, enne kui vaktsiin 1968.a vaikselt turult kõrvaldati. Vaktsineerimise poolt  1. Vaktsineerimine on ohutum • Vaktsineerimise tulemusel kujuneb sama immuunsus nagu nakkushaiguste läbipõdemise järel, kuid ilma haiguse enda põdemise ohu ja vaevata.  2. Vaktsineerimine aitab ära hoida haiguste phanguid. • Vaktsineerimine aitab ära hoida nakkushaiguste puhanguid, kui vaktsineeritud on suurem osa inimesi.  3. Vaktsineerimine vähendab haigusjuhte.

Kõik suguhaigustest

viirused, seened, parasiidid. Üldteada on fakt, et suguhaigused levivad peamiselt läbi seksuaalsete kontaktide. Siiski on nende haiguste vahel erinevused, mis ilmnevad nii viirust põhjustavate toimeainete hulgas, haiguse käigus, võimalikus teraapilistes või ennetavates vahendites. Klassikalised suguhaigused (gonorröa, süüfilis) on kaotanud oma õudsuse alates ajast, mil nad said ravitavaks antibiootikumidega. Hepatiit B vastu on juba kaua aega olemas ka kaitsev vaktsiin. Tänapäeval kardetuim suguhaigus on AIDS, kuna selle suhtes puudub ennetav vaktsiin ning pole suudetud leiutada ravi. Igal aastal nakatub suguhaigustesse 300mln inimest. Levinuimad on 1)trihhomonoos (120 mln nakatunud) 2) klamüüdia (50mln nakatunud) 3) gonorröa (25 mln nakatunud). HIVi nakatunute inimeste arvuks hinnatakse 42 mln. Nakatumine toimub suguhaigustesse peamiselt seksuaalse vahekorra ajal, mil terve limaskest satub otsesesse kontakti haigust kandvate kehavedelikega. Enamus

Bioloogia: Viirus

Viirus- elus ja eluta looduse piirimail olev rakulise ehituseta ainult elusrakkudes paljunev bioloogiline objekt vaktsiin- surnud või nõrgestatud haigustekitaja mis viiakse vaktsineerimisel organismi elus organismide tunnused: pärilikkusaine olemasolu, võime muutuda ja areneda eluta organismide tunnused: puudub rakuline ehitus, iseseisev ainevahetus, paljunemisvõime taim-rakuline ehitus,iseseisev paljunemine,kasvamine, ainevahetus,muutumine,pärilikkusaine, valk koosnevad pärilikkusainest ja valgulisest kestast rakusisesed parasiidid, saavad paljuneda ainult peremeesrakus nakatanud rakus võivad: 1)äge viirusnakkus, hakkab kiiresti paljunema ja lõpptulemusena peremeesrakk hävib 2)peidetud viirusnakkus. pärilikkusaine koostisesse läheb. rakk pooldub- paljundatakse ka viirus 3)krooniline ehk mõõdukas viirusnakkus, paljuneb aeglaselt ja muutub pidevalt kaitsmine I välised kaitsetõkked- terve nahk, limaskestad II immuunsüsteem - kui viirus lä...

Bioloogia - esitlus - viirused

koevedelikega (AIDS, B hepatiit) haigete loomadega (entsefaliit, marutaud) Viirused... Viiruse genoom tungib rakku (nakatumine) Raku sünteesiprotsessid alluvad viiruse nukleiinhappes olevale infole Uute viiruste süntees rakus Peremeesrakk puruneb Viirused väljuvad Viirused nakatavad uusi rakke Viirused... Organism toodab viiruste vastu antikehi Viirushaiguste vastu vaktsineeritakse ­ süstitakse vaktsiini Vaktsiin ­ surmatud või nõrgestatud viirused Vaktsiin stimuleerib antikehade teket organismis. Antikehad seonduvad viirustega ja viivad lagundamisele.  Viirused... LÜÜTILINE TSÜKKEL Viirus kinnitub antiretseptoritega/fibrillidega rakumembraanile Viirus vabaneb ümbrisest ja lagundab rakumembraani (ja kesta) Viiruse nukleiinhape koos kapsiidiga siseneb rakku Viirus vabaneb kapsiidist Viiruse nukleiinhape replitseerub

Emakakaelavähk

5.2 Ennetus Emakakaelavähk ei ole pärilik haigus vaid nakkushaigus. Et mitte sellesse nakatuda tuleb hoiduda riskifaktoritest, teostada regulaarselt PAP-testi ning väga kasulik on vaktsineerimine enne suguelu alustamist HPV vastu (Emakas, 2009). 6. Vaktsineerimine ­ milliste HPV vastu, millal kasulik ning kui tõhus? 6.1 Milliste HPV vastu? Praeguseks on olemas kaks vaktsiini. Mõlemad vaktsiinid kaitsevad HPV 16 ja HPV 18 vastu (mis on sagedasemad vähitekitajad); üks vaktsiin sisaldab lisaks kaitset ka kahe teise HPV vastu (HPV 6 ja HPV 11), mis põhjustavad tüükalisi muutusi genitaalide piirkonnas 6.2 Millal kasulik? Vaktsineerimine HPV vastu on soovituslik enne suguelu alustamist või nakatumist HPV- ga, et immuunsus haiguse vastu jõuaks tekkida enne nakatumist. Soovitatav tütarlaste vanus oleks 11-15 eluaastat. Samas võib vaktsineerida ka vanemaid, kuni 55-eluaastaseid naisi. 6.3 Tõhusus

Biotehnoloogia

Ravimid Taime aretus Loomade ravimid Hallitus- Looma aretus seened Antibiootikumid Ristamine Nt. Marutõve juust vaktsiin Vitamiinid Biotõrje Pärm- seened Nt. maisitoodang Alkohol, u kasv pagaritoote d

Meedia juhib ja mõjutab meie elu

Mida? Mismoodi ? ja Miks? Kahtlemata mõjutab lehest loetud või "Reporterist" nähtud info inimese igapäevast tegevust ning laiemalt üldist maailmavaadet või meelsust erinevate teemade suhtes. Mitmed ajalehed ja ajakirjad teevad sääsest elevandi. Mõnest üsna tühisest probleemist tehakse lausa skandaal, mille järelmõjusid on veel hiljemgi tunda. Inimesed võivad jääda uskuma vääraid asju. Hetkel meenub mulle seagripi vaktsiiniskandaal. Meedias kajastati et vaktsiin ei hoia haigust eemale ja soodustab hoopis grippi, kuid viimastel nädalatel näeme me aga reklaame ja loeme arstide sõnu et vaktsiin on hea ja kaitseb meid, tõetatakse esialgsele vastupidis, saabubki olukord kus inimesi peab nagu hiirt justuga meelitama. Mida me nüüd siis uskuma peame? Keda usaldada? Samas ei saa mainimata jätta, et vaatamata kõigele meeldib inimestele näiteks kõmulehti lugeda, nii ka mulle. On lihtsalt huvitav teada, kuidas ajakirjanikud suudavad

Tuulerõuged

Samuti siis, kui kaasuvad teised haigused nagu kopsupõletik, tserebelliit või väga harva esinev entsefaliit ehk ajupõletik. Ennetamine Haiguse vältimiseks on olemas nõrgestatud elusvaktsiin, mis paljudes riikides kuulub plaanilisse immuniseerimisskeemi. Lapsi vaktsineeritakse 12. elukuul. Kuni 12-aastaste vaktsineerimisel on piisav üks vaktsiinidoos, vanematele lastele soovitatakse teha kaks doosi 4–8-nädalase vahega. Tuulerõugete vastane vaktsiin on maailmas juba olemas, aga selle laiemalt kasutusse võtmise otstarbekus on küsitav, kuna haigus on tavaliselt väga kerge ja paraneb hästi. Vajalik on vaktsiin neile inimestele, kelle immuunsüsteem on mingil põhjusel nõrgem ja kes põevad ka tuulerõugeid väga raskelt, need on immuunpuudulikkusega haiged, leukeemiahaiged, samuti rasedad ja vastsündinud, kelle perekonnas on tuulerõugehaige. Täiskasvanud, kes ei ole lapsepõlves tuulerõugeid põdenud,

Borrelioos

Borrelioos Kaisa Siitan 12.c Põhjustaja Nakatumine Bakter, mis leidub puugi Puugi hammustuse tagajärjel seedekanalis Nakkuse saamiseks kulub enamsti kaks ööpäeva või kauem Sümptomid Nahalööve 1-4 nädala pärast - punetav laik, mis pidevalt laieneb Peavalu Iiveldus Kerge palavik Valud kätes, jalgades, kuklas või seljas Kehakaalu langus Harvemini haigusnähud närvisüsteemis, liigestes või südames Diagnoosimine Haigusloo ja analüüside põhjal Vereproov Mõnikord analüüsiks seljaajuvedelik Kahjustab Click to edit Master text styles Second level Third level Närvisüsteemi Fourth level Fifth level Nahka Südant Liigeseid Ravi Antibiootikumidega...

Immunoloogia

Vaktsiin Ig (seerum) Definitsioon Immuunsuse Immuunsuse tekitamiseks kasutatav tekitamiseks kasutatavad aine, mis sisaldab ained, mis sisaldavad antigeene. antikehi ühe või mitme antigeeni suhtes. Milline immuunsus tekib Kunstlik aktiivne Passiivne immuunsus immuunsus Kuna tekib Tavaliselt paar nädalat Koheselt hiljem Kaua püsib Oleneb vaktsiinist, 1-2 ndl aastaid Milleks kasutatakse Et ei haigestuks enam, et Immuunpuudulikkusega hoida ära epideemiaid inimestel, kelle is pole ...

Kordamisküsimused KT-ks “Viirused ja bakterid”

Kordamisküsimused KT-ks "Viirused ja bakterid" 1. Mõisted: prioon, antikeha, viroloogia, vaktsiin, virioon, generatsiooniaeg, viirushaigus, virusoid, bakteriofaag, biotehnoloogia, geenitehnoloogia, GMO, kloonimine. 2. Viiruste paljunemine, osata pildi järgi määrata protsessi..... LTILINE ELUTSKKEL LSOGEENNE ELUTSKKEL 1. Bakteriofaagi 1. Bakteriofaagi kinnitumine kinnitumine 5

Ohtlike võõrsõnade lünktekst

1. _______________ tõstab õlle hinda kolm-neli krooni. 2. Maarjamaa kaunitar ratsutamas üle lillepõllu ­ tundub nagu _______________ muinasjutulisest filmist. 3. Maailma Terviseorganisatsioon loodab, et seagripi raviks mõeldud _______________ töötatakse välja 4-6 kuu jooksul. 4. Organisatsioonide puhul tuleb saavutada raske _______________ paljude rühmade vahel. 5. Üldine _______________ on, et Põhja-Euroopas on hinnad kõrgemad, Lõuna- ja Ida-Euroopas madalamad. 6. Enne riigikogu istungit koguneb meie _______________ ja siis arutame tekkinud olukorda laiemalt. 7. Mõnel inimesel tekib ka kätele ja jalgadele _______________ - krooniline taaspuhkev nahapõletik, mis põhjustab naha sügelemist. 8. Telekanali väitel jäi _______________ ära, kuna selleks palgatud isikud sattusid avariisse. 9. Kui soovite esitatud taotlust muuta, peate esmalt kontoris juba esitatud ...

Puukborrelioos e. Mycobacterium tuberculosis

Nakatumine nakkusallikateks ja pärisperemeesteks on närilised, veised, kitsed, hobused, põdrad jne puukide vahendusel leviv (Eestis võsa ja laanepuuk) Kirjeldus Peiteaeg 332 päeva Varajased sümptomid: peavalu, väsimus, palavik Ringikujuline laienev nahalööve (Erythema migrans), tekib 14 nädala jooksul Hilisemad sümptomid: kahjustused närvisüsteemis, liigestes või südames Ravi Ravitakse antibiootikumidega Puudub vaktsiin Õigeaegne ravi tagab hea paranemise Ennetamine Kanna pikkade varukatega riietust Kasuta putukatõrjevahendeid Pärast puugiohtlikus piirkonnas viibimist kontrolli kogu keha Hammustuse korral eemalda puuk nahalt võimalikult kiirelt Desinfitseeri Kasutatud allikad http://static.inimene.ee/index.php?disease=p&sisu=disease&did=960 (07.04.2013) http://puugiinfo.blogspot.com/p/puukborrelioosehklymeitobi.html (07.04.2013) http://www.puuk.ee/?content=17 (07.04.2013) http://en.wikipedia

Salmonelloos

● Määrdunud käed ● Koduloomad Haiguse olemus, sümptomid ● Bakterid paljunevad peensooles, lümfisõlmedes ● Levivad organismis vere ja lümfiga ● Ilmnevad kõhulahtisus, palavik, oksendamine ja kõhukrambid ● Haigus kestab 4–7 päeva Ravivõimalused ● Tavaliselt paranetakse 2-3 päevaga ilma ravita ● Oluline, et ei tekiks vedelikupuudus organismis ● Antibiootikumid ägeda salmonelloosi juhul ● Vaktsiin puudub Faktid ● 2013. aasta 6 kuu jooksul registreeriti Eestis 94 salmonelloosi haigestumise juhtu ● Salmonellad on ka üheks reisikõhulahtisuse põhjustajaks Kasutatud allikad ● https://et.wikipedia.org/wiki/Salmonelloos ● http://static.inimene.ee/index.php?disease=s&sisu=disea se&did=796 ● https://www.kliinik.ee/haiguste_abc/salmonelloos/id-1578 ● http://www.terviseamet.ee/fileadmin/dok/Nakkushaigused/ nakkused/salmonelloos.pdf

Infektsioosne mononukleoos

tunnistust normaalsest kõrgem kehatemperatuur. 3) Akuutne valu(00132), mis on seotud bioloogilise (infektsioon) kahjuteguriga, millest annab tunnistust enesele keskendumus. Profülaktika Tõhusa vaktsiini väljatöötamist on takistanud piiratud teadmised viiruse bioloogiast ja immunoloogiast, samuti vähesed kogemused immuunkomprimeeritute vaktsineerimisel. Praeguseks on välja töötatud rekombinantne EBV kapsiidi valku glükoproteiini 350 sisaldav vaktsiin, millega korraldatud uuringud on näidanud vaktsiini ohutust ja immunogeensust. Küll ei hoia vaktsiin ära haigestumust, kuid leevendab haiguse kliinilisi sümptomeid (22). Hiljuti Grimmi jt läbiviidud prospektiivne uuring USA üliõpilastel näitas, et glükoproteiin 350 vastaste antikehade hulk seerumis korreleerus pöördvõrdeliselt haiguskulu raskusega (4).See tulemus toetab veelgi uuringus oleva rekombinantse vaktsiini perspektiivikust EBV-infektsiooni profülaktikas. 22

Tuberkuloos

jm) Soodustab vähetoitumus, vaimne ülepinge, alkoholism, narkomaania, kroonilised haigused, immuunpuudulikkus  Haigusnähud Peiteperiood 2-12 nädalat Sõltub elundist Sagedaim sümptom üle 3 nädala kestnud köha (samuti ka veriköha ning rögaeritus) Mõnikord asümptomaatiliselt Ravi kestab väga kaua  Porfülaktika Haigestumist soodustavate tegurite vähendamine Pidev arsti kontroll Haigega lähikontaktis olemine BCG vaktsiin  Esinemine maailas ja Eestis Rohkem arengumaades Kõrgeim Ida-Euroopas (Euroopa suhtes) 1991. aastal Eestis 1998. a- 820, 2010. a- 251 Aitäh kuulamast!

Eesti 100 aasta pärast 2

Eesti 100 aasta pärast 100 aasta pärast on elu Eestis täiesti teistsugune kui praegu, sest kõik areneb ja muutub pidevalt. Inimesed võivad minna reisima Kuule ja elama Marsile. Saabuvad esimesed robotid ,ning autotööstus on läinud üle lendavatele autodele. Vahepeal on toimunud ülemaailmne kübersõda ja arvutid on muutunud inimestele veel olulisemaks kui täna. Haigused puuduvad ,sest on leiutatud vaktsiin kõigi haiguste vastu. Eesti riik on endiselt olemas ja on tugevam kui varem. Eesti riiki juhib rahva poolt valitud president ,kes mõjutab riiki telepaatiliselt. Suurem osa tööst teevad ära robotid. Inimesed naudivad maalähedast elu ja proovivad säilitada Eesti loodust. Toad koristavad ennast ise. Toitutakse toidu tablettidest ja juuakse kunst vett ,sest magevee varud on otsas. Lapsed käivad vähem koolis ,sest on võimalus õppida telepaatiliselt. Koolis masinad kontrollivad ise õpetajate eest kontrolltöid ja halbu h...