Jaapan Tähtsamad pühad. Uusaasta Kõige tähtsam püha Jaapanis on uusaasta (o-shogatsu). Juba jõulupühade ajal lõpetatakse töö kauplustes ja firmades ära. Aastavahetuseks tuleb tavaliselt kogu pere kokku, lapsed sõidavad linnadest maale vanemate juurde. Päris pidu algab vana-aasta õhtul. Kogu pere sööb koos nuudleid, mis sümboliseerivad pikka iga. Seejärel minnakse lähimasse shinto pühamusse või buda templisse, et paluda jumalatelt uueks aastaks õnne ja soovide täitumist. 1. jaanuari hommikul
Daodejing on tohutult vääriti mõistetud teos. Mao-gi leidis sealt oma sõjateooria ning revolutsioonilise vägivalla õigustust. Mao vastased leidsid sellest hoopis vastupidist. Kristlased, leidsid sealt kristlikke arusaamu, budistid jälle budistlikke. Tervikuna ei mahu Daodejing küll tänapäeva filosoofia või ideoloogia raamesse. Daodejing oli põlise hiina mõttemaailma üheks kirjeldavaks teoseks. Igaüks leiab sellest mida ta leida soovib. Taoistlikud pühad Hiina uusaasta Hiina kalendri üks tähtsamaid pühasid. See on aeg, mil pered saavad kokku ning lastele ja noortele tehakse heldekäeliselt kingitusi. Tavaliselt pannakse sel ajal maja juurde üles uued paberist köögijumalakujudja kaitsvad amuletid. Selle kombe aluseks oli varem uskumus, et uusaastal külastab perekonda köögijumal ning teavitab Taevast perekonna käitumisest. Selleks, et köögijumal saaks taevasse lennata, tema kuju põletatakse. Enne aga määritakse selle huultele tavaliselt mett
Tiigi peal on jää, tahan oma uhket kinki, lammas karjub "mää". Ema köögis lõikab sinki. Kodus töötab meie isa, Jõuluvana läheb ja läheb, ema on meil väga visa. Ema vahetab poja mähet. Laudas jookseb jõulukana, Jõulud läbi, läbi, toas meid ootab jõuluvana. Õues kukkus käbi. Talv Uusaasta Õues sajab paksu lund, Tulemas on jälle uusaasta, õhtul mul ei tule und. koju tahaks jälle naasta. Hommikul on lumi paks, Uuel aastal uue hooga, magasin ma tund või kaks. õhtuks sain ma pearooga. Tiigil jää on üsna paks, Tulemas on palju töid, teepeal jookseb väike taks. vähemaks jääb pikki öid.
Bertile endale, sest ema sai mopeedi käsiraamatu ja isal mõned mopeedi varuosad. Berti lemmikpäevad on vv-id, see tähendab vanemate vaba. Siis saab ta kõik oma sõbrad enda juurde kutsuda. Bertile meeldivad ilusad tüdrukud nagu Emilia. Bert püüab iga hinna eest Emiliat endale saada. See õnnestus tal juba poole raamatu vältel. Bert on ka ühes kambas, mis koosneb tema klassi poistest. Raamatu lõpus kus saab ka aasta läbi annavad Bert ja Emilia üksteisele uusaasta vande, mille põhimõte on see, et Bert ja Emilia on eluaeg koos. Kuid Bert ei pea selles kinni ja nii kui ta Emilia ära on saatnud, näeb ta ühte tüdrukut ja mõtleb omaette, et see uusaasta vanne on üks mõttetus. MINU ARVAMUS Minu arvates on see raamat väge noortepärane ja huvitav. See on ka üks parimaid raamatuid, mida ma olen lugenud. Mulle meeldib ka see ,et see raamat räägib noorte elust, suhtlemisest sõprade ning vanematega ja noorte tegemistest.
Riiklikud tähtpäevad § 1. Rahvuspüha Rahvuspüha ehk riigipüha: Ø 24. veebruar iseseisvuspäev, Eesti Vabariigi aastapäev § 2. Eesti Riigipühad Riigipuhkepäevad: Ø 1. jaanuar uusaasta Ø liikuv suur reede Ø ülestõusmispühade 1. püha Ø 1. mai kevadpüha Ø nelipühade 1. püha Ø 23. juuni võidupüha Ø 24. juuni jaanipäev Ø 20. august taasiseseisvumispäev Ø 24. detsember jõululaupäev Ø 25. detsember esimene jõulupüha Ø 26. detsember teine jõulupüha
......................................................................11 Vaba aeg................................................................................................................................12 SPORT...................................................................................................................................... 13 PÜHAD.....................................................................................................................................14 Uusaasta................................................................................................................................ 14 O-bon.................................................................................................................................... 14 Hinamatsuri...........................................................................................................................14 Tango-no-sekku.......................................................................
..................................................................7 Arhitektuur..............................................................................................................................8 Origami...................................................................................................................................9 5.Pühad......................................................................................................................................10 Uusaasta................................................................................................................................10 O-bon....................................................................................................................................10 Hinamatsuri...........................................................................................................................10 Tango-no-sekku......................................................................
Judaism Kooli nimi klass aasta Judaismi tekkelugu / rajajad piirkond oli Iisrael. Esiisad on Aabraham, Iisak ja Jaakob (2000 1759 eKr). Aabraham oli karjapidaja, kes rändas Mesopotaamiast Süüria kaudu Tõotatud maale (tänapäevane Palestiina ja Iisraeli alad). Jaakob võitles Jumalaga ja sai teise nime Iisrael "see, kes võitleb Jumalaga". tema 12st pojast pärinevad 12 juudi rahva suguharu, neid kutsuti BeitJisraeliks e Iisraeli kogukond. Liigitus / pooldajate arv judaismi alla kuuluvad: rabinism, saduserid, askenaism, esseenid, haskala, kabala (kabalistid), karaiidid, hassidism, sabatism, talmud, sefardism, variserid Tallinna sünagoog maailmas on umbes 18 miljonit usklikku Levik maailmas Click to edit Master text styles Second level Third level ...
hiinlaste endi loodud), ja hiinlastel oleks südamest kahju kõigist teistest rahvastest, kui neile vaid pähe tuleks teistele rahvastele mõelda (aga seda ei juhtu kunagi). Hoolimatu üleolek on hiinlase iseloomu kindle alustala. Mitte-hiinlane saab hiinlast solvata sama palju kui kaheaastane laps täiskasvanut: kui solvatav ei pea miskiks solvaja seisukohti ega võimeid, missugusest solvangust saab siis üldse juttu olla. Hiina uusaasta Muidugi on teada, et Hiinas on uusaasta, kusjuures igal aastal ise ajal. Tänavu on ta nimelt nimelt 1. veebruaril. Hiina uusaasta on hiinlaste suurim püha. Õieti nimetatakse teda kevadpühaks (chunjie, ingl. k. "Spring Festival"). "Chinese New Year" öeldakse turistidele, kes ei saa aru, mida "kevadpüha" tähendab. Tervis Varem oli Hiinas suurim mõrtsukas tuberkuloos, kuid suitsetamisest põhjustatud haigused ja mõnes söömisharjumustest tingitud vähivormid on nüüd pingerea tippu tõusnud
Riigipühad (ja vabad päevad) Eestis: · Uusaasta 1. jaanuar. Eelnev tööpäev (vanaaastaõhtu) on 3 tunni võrra lühendatud tööpäev. · Iseseisvuspäev 24. veebruaril, rahvuspüha. Eelnev tööpäev on 3 tunni võrra lühendatud. · Suur Reede liikuv püha, reedene päev, kevadel. · Ülestõusmispüha liikuv püha kevadel, pühapäev. Munadepühad ehk lihavõtted · Kevadpüha 1. mai. Volbriöö tähistused eelneval õhtul. · Nelipühad liikuv püha kevadel, 7 nädalat pärast lihavõtteid. · Võidupüha 23. juunil. Samal ajal peetakse jaanilaupäeva. Eelnev tööpäev on 3 tunni võrra lühendatud. · Jaanipäev 24. juunil. · Taasiseseisvumispäev 20. augustil. · Jõulud 24 26. detsember. Jõuludele eelnev tööpäev on 3 tunni võrra lühendatud. s
EESTI TRADITSIOONID Eestis on palju traditsioone, palju peetakse, aga palju ka ei peeta. Eestis ei peata traditsioone palju, sest inimesed ei pea vajalikuks. JÕULUD ● Jõule peetakse terve detsembri kuu. ● Jõulude ajal käib päkapikk,kes paneb sussi sisse kommi. ● Jõulud laulpäev on alati 24. detsember MUNADEPÜHA ● Munadepühade aeg on liikuv püha ● Jänku peidab korvi ära ja lapsed otsivad üles ● Munadepühade ajal värvitakse munasi ja kinkitakse neid JAANIPÄEV ● Jaanipäeval tehakse lõket ● Mängitakse õues ja ollakse kaua üleval ● Jaaniöö on kõige pikem öö MARDIPÄEV ● Jaanipäeval tehakse ennast meheks ● Käitakse majast- majja ja saatakse kommi KADRIPÄEV ● Kadripäeval riitutakse naiseks ● Küsitakse tital ...
SUUR JA VÄIKE ALGUSTÄHT LÄBIV SUUR ALGUSTÄHT 1) Kohad, ehitised v.a liigisõna (meri, jõgi, tänav, mägi, linn, väljak jne) nt Tartu linn, Raekoja plats, Kolme Pärna tänav, Pühavaimu kirik 2) Asutused, ettevõtted v.a liigisõna (muuseum, tehas jne) nt Musta Kassi kämping, Hea Tuju kauplus, Eesti Kontsert 3) Riigid nt Eesti Vabariik, Ameerika Ühendriigid, Rootsi Kuningriik 4) Isikud, olendid ka kujuteldavad nt Kadri, Toomas-Hendrik Ilves, Kaval-Ants, Vanapagan 5) Ajalehed, ajakirjad v.a sidesõna (ja, või jne) nt Eesti Ekspress, Pärnu Postimees, Pere ja Kodu 6) Kaubad, sõidukid v.a liigisõna (laev, auto, kakao, leib, sai jne) nt kakao Meie Mark, laev Tormide Rand ESISUURTÄHT 1)Teosed, dokumendid, sarjad kirjutatakse jutumärkides nt ,,Tõde ja õigus", ,,Presidendi valimise seadus", ballett ,,Luikede järv", ,,Aktuaalne kaamera" 2) Ajaloosündmused nt Jüriöö ülestõus, Teine maailma...
Hollandis on mereline kliima jahedate suvedega ja pehmete talvedega Keeled Hollandi ametlik keel on Hollandi keel. Seda räägib umbes 22 miljonit inimest emakeelena ja 5 miljonit lisa keelena. Hollandi hümn "Wilhelmus van Nassouwe" sõnad on arvatavasti kirjutadud Philips van Marnix poolt, ta oli Sint Aldegonge kõrg- aadlik. Muusika looja on teadmata. Riigipühad 1. jaanuar Uusaasta Suur reede 30.aprill Kuninganna päev 4.mai Surnute mälestus päev 5.mai Vabastamise päev 25.detsember Jõulud Lipp Hollandi lipp on üks kõige vanemaid ja siiani kasutusel olevaid trikoloor lippe. See lipp on kasutusel alates 1937.aastast Lipu värvidel pole täpset tähendust. Aitäh!
Autor: Martha Mia Veelmaa Juhendaja: Marge Ensling 7.a klass Tallinn 2018 Sisukord 1.2 Juudi uusaasta.................................................................................................... 4 1.3 Lepituspäev........................................................................................................ 4 1.4 Lehtmajadepüha................................................................................................ 5 1.5 Toorarõõmupüha................................................................................................ 5 1.6 Templipühitsemispüha...
juuni, 2009 30 2 juuli, 2009 31 0 august, 2009 31 1 september, 2009 30 0 oktoober, 2009 31 0 november, 2009 30 0 detsember, 2009 31 3 RAHVUSPÜHA ja RIIGIPÜHAD 2009. AASTAL Kuupäev Püha 1. jaanuar uusaasta 24. veebruar iseseisvuspäev, Eesti Vabariigi aastapäev 10. aprill suur reede 12. aprill ülestõusmispühade 1. püha 1. mai kevadpüha 31. mai nelipühade 1. püha 23. juuni võidupüha 24. juuni jaanipäev 20. august taasiseseisvumispäev 24. detsember jõululaupäev 25. detsember esimene jõulupüha 26. detsember teine jõulupüha
Jaapan Koostasid ja esitavad: Maia Pruuli Triinu Arula Pühad Ka Jaapani rahvakalendris on kuude nimetused seotud loodusega. N: juuli heinakuu, september mihklikuu Sarnane püha on O-Bon (juulis) e. Surnute püha,mis on sarnane meie hindegepäevale. Sellel pühal pannakse vee peale laternad. Kõige tähtsam on uusaasta püha: o-shogatsu Juba jõulupühade algusel lõpetavad kõik firmad ja kauplused töö ja pidu kestab 3. jaanuarini. Jaapanis on ka palju veidraid tähtapäevi. N: närimiskummipäev, WC- päev, elektripäev, pärlitepäev, sushi päev jpt. Tervitamine Jaapanlased tervitavad viisakalt (esimest korda kohtudes) kummardades. Kallistatakse ainult lähedaste sõprade -ja pereringis. Kummardamise sügavus näitab
üks tähtsamaid majadusharusid. Igal aastal püütakse välja 6,7 miljonit tonni mitmesuguseid kalu ja muid mereelukaid, millele lisandub kalakasvatus test veel 1,4 miljonit tonni, mis teeb kokku 15% kogu maailma kalatoodangust. Sellele vaatamata peab Jaapan igal aastal importima 40% kogu mereandide vajadusest. Iga jaapani perekond tarbib 36,7 kg kala aastas. TÄHTSAMAD PÜHAD Uusaasta Kõige tähtsam püha Jaapanis on uusaasta (o-shogatsu). Juba Jõulupühade ajal lõpetavad kõik firmad ja kauplused töö ning vana aasta ärasaatmine ning uue vastuvõtmine kestab 3. jaanuarini. Selle ajavahemiku peale pole küll Jaapanis mõtet planeerida mingit asjaajamist. Aastavahetuseks tuleb tavaliselt kogu pere kokku, lapsed sõidavad linnadest maale vanemate juurde. Päris pidu algab vana-aasta õhtul. Kogu pere sööb koos nuudleid, mis sümboliseerivad pikka iga. Seejärel minnakse lähimasse shinto pühamusse või buda
Maarahvas nimetas talvist pööripüha mitmeti: jõulud, joulud, talsipühiq, talvistepühiq, talvistepühä, (tal(l)iste-, talsi-, tals(s)e-, talliss(e)-, talsspühi) ja vorstipühad. Sõna jõul on eesti keelde arvatavasti laenatud muinasskandinaavia keelest tuhatkond aastat tagasi. "Talistepüha" oli levinum nimetus Lõuna-Eestis. Jõulud algasid maarahval pööripäevaga ning lõppesid mõni päev peale uusaastat. Maausuliste väitel on muistne uusaasta 25. detsember (esimene päev, mis on pikem kui eelmine) ja ametlik uusaasta on nihkunud 1. jaanuarile ebaõnnestunud kalendrireformide tagajärjel. Nende sõnul tõestab seisukohta, et jõulud olid maarahva jaoks aastavahetuspühad, asjaolu, et kui 17. sajandil tõsteti aasta ametlik algus 1. jaanuarile, hakati seda nimetama uueks jõuluks ja pööriaega vanaks jõuluks. 7. jaanuari on nimetatud viimaseks jõuluks, sama päev kannab veel jõuluema päeva nime
• avaldati esmakordselt esimese üldlaulupeo nootides 1869. aasta mais • kõlas esmaettekandes meeskooride esituses laulupeo ilmalikus kavas peo teisel päeval. • 1896. aasta üldlaulupeost sai see mitteametlikuks Eesti hümniks, mida lauldi püsti seistes ja paljapäi. • "Mu isamaa, mu õnn ja rõõm" oli Eesti hümniks iseseisvusaastail 1918-1940 ning sai selleks ka pärast taasiseseisvumist aastal 1991. RIIGIPÜHAD • 1. jaanuar- uusaasta • 24. veebruar- Eesti Vabariigi aastapäev • suur reede • ülestõusmispühade 1. püha • 1. mai- kevadpüha • 23. juuni- võidupüha • 24. juuni- jaanipäev • 20 august- taasiseseisvumispäev • 25. 26. detsember- jõulupühad RAHVUSLILL-RUKKILILL • valiti rahvuslilleks 1968 • kohtab sageli rukkipõldudel • rukis tähistab eestlaste põllukultuuri RAHVUSLIND- SUITSUPÄÄSUKE
Äkki hakkas mu süda kui pöörane pekslema. Minu ees avardus kummaline pilt. Suure ruumi keskel seisab pikk puitlaud, mis on kaetud tumepunase linaga. Laua peal oli näha kõige tavalisemat uusaasta menüüd: erinevad salatid, praekartul, šampus ja muudki. Aga laua taga istuvad olendid. Need poolläbipaistvad inimkujud, väga pikka kehaga ja peenikeste jäsemetega. Alguses plaanisin jooksu panna, olin väga hirmunud kuna ei mõistnud millega tegemist on. Olin valmis juba järsku ümber pöörama ja ära põgenema nii kiiresti, kui jalad ainult suudavad, aga siis üks nendest olenditest kutsus enda juurde käe lehvitusega. Seisin
EESTLASTE VANAD JÕULUKOMBED Jekaterina Kudenko KUKKB13 Rahvakalender Jõulud on ühed tähtsamad rahvakalendripühad ka tänapäeval. Nad tähistavad talvist üleminekut lühenevatelt päevadelt päikese uuele võidule. Jõulude vastandiks on jaanipäev, mis on täpselt pool aastat varem kui jõulud. Jõulu nimi Eesti keelne sõna jõulud tuleneb jul (vana inglise nimetus yule). Vanasti kutsuti Eestis jõulusid ka talviste-, talvsi, taliste ja talsipühadeks Jõuluaja tähtpäevad Toomapäev (21. detsember) Jõululaupäev (24. detsember) Jõulupühad (25.– 27. detsember) Tabanipäev (26. detsember) Vana-aasta (31. detsember) Uusaasta (1. jaanuar) Kolmekuningapäev (6. jaanuar) Toomapäev Jõulude algus Talus suurpuhastus Tehti jõulukroonid ning l...
naisel sõna õigust ei olnud. 6.Naiste tähtsamad kohustused-iseloomusta. laste kasvatamine, toidu valmistamine, kodune maja pidamine, laste õpetamine, hoolitsema pereliikmete tervise eest. 7.Kuidas suhtuti juutidesse ja miks? halvasti suhtuti, puudus kindel elu koht, elasid eraldi linna osas, ei tohtinud maad olla, tegelesid äri ja käsitööga, olid rikkad, tegelesid liig kasu võtmisega (ehk petmine) 8.Linnaelanike pidustused, lõbustused, pühad. jõulud, uusaasta, kevad pühad, pulmad, laste ristimine, kiriku pühad, vastlad 9.Kirjelda linnaelu-ehitised,keskkond,probleemid. loomade välja heited olid tänavatel, solk visati aknast välja tänavale, puudus kanalisatsioon, vee puudus (puhasvesi). liiga tihe asustus, mis põhjustas tulekahjusid ja haigusteraekoda, turuplatsid, kaupmeeste majad, tänavad olid sillutamata, räpased, levikut. 10.Tsunfi seltsielu. tsunfti peod, igal tsunftil oli oma kaitse pühak. oli ühine kassa, , kus
juhib oma kuraator: esiteks Vana-Egiptus, teiseks Lähis-Ida, kolmandaks Vana-Kreeka, etruskid ja Vana-Rooma, neljandaks islami kunst, viiendaks skulptuurid, kuuendaks dekoratiivne kunst, seitsmendaks maalid ning kaheksandaks trükised ja joonistused. Prantslased kavandavad pühade tähistamist põhjalikult ja loominguliselt. Igal linnal ja külal on oma igiomane ja eriline fete, pidustus, mida tähistatakse tavaliselt oma pühaku päeval või viinamarjade korjamise alguspäeval. Uusaasta saabumisel, kui kell lööb kaksteist, on kombeks suudelda. Uue aasta esimesel päeval tuuakse vanematele pereliikmetele kingituseks maiustusi, lilli ja raamatuid. Laste pidu on veebruaris Mardi Gras, vastlapäev, siis korraldatakse paraade ja pidusid, ja Poisson d'avril, esimene aprill, mil üksteisele tehakse aprillinalja ja sõprade või õpetajate seljale kinnitatakse punaseid paberist kalu. Lihavõttepühade ajal jahivad lapsed värvitud mune ja sokolaadist kellukesi. Tööpüha
Nobeli rahaauhing, Kristjan Raua kunstipreemia, Barcelona olümpiamängude kettaheitja kuldmedal, Eesti Taassünni auhind,Murtud Rukkilille märk, rahvatantsupidu, ,,Jõgeva piklik", kaer ,,Agu", õunasort ,,Liivi kuldrenett", ,,Eesti pirn", ,,Baccara" roosid, Vikerkaare kommid, Kolme Koka kok, Opel Kadett Caravan, Viini sai, Norra kampsun, laev Tormide Rand, valge hobuse aasta, tulipühvli aasta, jõululaupäev, suur reede, luukapäev, uusaasta, lihavõtepühad, jaanipäev, dalai laama, Tema Majasteet Norra kuningas Harald, LÄBIV SUUR TÄHT ja JUTUMÄRKIDETA: 1) isiku- ja olendinimed; 2) koha- ja ehitisenimed; 3) asutuste, ettevõtete, organisatsioonide, ühenduste nimed ja nimetused; 4) riigi-ja osariiginimed; 5) perioodikaväljeanded; 6) ajaloosündumustte nimed; 7) autasunimed; 8) üritused; 9) kaubanimed; 10) sõidukinimed ESISUURTÄHT ja JUTUMÄRGID: 1) teoste nimed;
"Can u say something in estonian?" Me: Pagana vana vanapagana tagavararatas Nari voodi moodi voodi viidi voodi poodi Kuu-uurijad t��-��l j��-��rel Kas see ei v�i v�i v�i v�imargariin olla? Kummitus kummitas kummikutega kummutis Kas ma v�in v�i ei v�i v�id v�tta Roosa rott r��vis roosi �lihea �likool Anna �lu �le �lo �e �la Mahlakas j�hvikas maitses soisel kaldal h�� Tilluke talleke tatsas tasasel pinnal Kuula, kulla k�lanaine � kuuled k�lla tulnud vaime. Kabli klubi T���� - ��t�� Raudtee�les�idukoht Tagavararehepeksumasin J�ululaululaulja Lao�ueaiauuendamine J�ri���lest�us Asjaajajajajaama�lem Tohuvabohu Vanapaganatagavararahapada �ia�eoaaiaoa�ieau Uusaasta��vastuv�tuhommikuid�ll Kuulilennuteetunneliluuk Proportsionaalne Ents�klopeedia Kirjandi kirjutamine Ma m�tlen, et sa m�tled, et ma ei m�tlegi su peale, m�tle pealegi, et ei m�tle, m�tlen ikka su peale! Kunst ei ole kunsti teha, kunst on kunstis kunsti n�ha Vahete vahel on ka vahede ...
"Peresaade" Kokkuvõte Vaatasin saadet "Peresaade" kus rääkis peretraditsioonidest, nende muutumisest ajaga koos, kuidas suhtuti vanasti peretraditsioonidesse ja kuidas suhtutakse tänapäeval. Sain teada et tänapäeval vajuvad peretraditsioonid üha rohkem ära st. et ei peeta neid enam nii olulisteks kui vanasti. Keskmiselt oskas inimene nimetada vaid 3 traditsiooni mida nende peres peetakse ja nendekski olid enamasti jõulud, jaanipäev, uusaasta. Mõni üksik mainis lihavõtteid ja emade,- isadepäeva, kuigi vanasti oli neid hulganisti rohkem, igasugused laulmised, ühised söömised ja muud sellised väikesed asjad mida peeti väga tähtsaks ja mis hoidsid pere paremini koos. Tänapäeval ei huvitagi nagu kedagi enam see ja igaüks ajab oma asja omaette. Saade rääkis ka sellest et peretraditsioonid on tähtsamad peredes kus on lapsed, enamjaolt mida rohkem lapsi seda tähtsamad traditsioonid olid. Peredes
Prantsusmaa Käthy Kaits Üldine Pealinn on Pariis. Riigikeeleks on prantsuse keel. Seal elab umbes 64700000 inimest. Vabariik Prantsusmaa loodus Maastik on väga vaheldusrikas. Idas ja lõunas kõrguvad mäed Mont Blanc, mis on LääneEuroopa kõrgeim koht. Tasandikke ilmestavad neli jõge Seine põhjas, lääne suunas voolavad Loire ja Garonne ning Genfi järvest Vahemerre voolav Rhône. Riigikord Prantsusmaa on presindentaalne vabariik. President valitakse iga 5 aasta tagant. Riigi igapäeva küsimuste lahendamine on peaministri kätes. Hetkel on president François Hollande. Majandus Tõhus põllumajandus. Autotööstus. Elektroonika. Keemia,ravimi ja moetööstus. Prantsusmaa tähtsamad kaubanduspartnerid on Ameerika Ühendriigid, Suurbritannia, Saksamaa, Norra ja Hispaania. Kultuur Prantsuse kultuurist leiab igaüks en...
Variant 1 Sisestage valemid sinistesse lahtritesse, teistesse kopeerige. Maksetega lahtritele kehtestage raha formaat. Elektritariifid päev öö 0,11 0,07 Elektri tarbimise näidud ja maksed näidud Kuupäev päev öö tarbimine kokku keskmine tarbimine maksta kokku 12.09.2011 19824 6552 päevi päev öö 1 päev 1 öö päev öö kokku 6.10.2011 20098 6651 24 274 99 11,417 4,125 30,14 6,93 37,07 10.10.2011 20300 7000 4 202 349 50,500 87,250 22,22 24,43 46,65 7.12.2011 21025 7642 58 725 642 12,500 11,069 79,75 44,94 124,69 23.01.2012 22153 8870 47 1128 1228 24,000 26,128 124,08 85,96 210,04 4.02.2012 22679 9309 12 526 439 43,833 36,583 57,86 30,73 88,59 10.03.2012 23515 10324 35 836 1...
kommid, Viljaveski leib, Vanapoisi sai, Kolme Koka kook. 9. SÕIDUKID · Üksiksõiduki nimi kirjutatakse läbiva suurtähega, liigisõna väikesega: laev Tormide Rand, purjekas Kolm Venda, rong Punane Nool. Väikese algustähega kirjutatakse veel kuude, nädalapäevade, tähtpäevade, pühade nimetused, idamaa kalendri aastanimetused: veebruar, mai, jaanipäev, uusaasta, võidupüha, valge hobuse aasta. Ameti nimetused, auastmed, aunimetused, teaduskraadid: minister, rektor, kindral, riigikontrolör, välisminister.
Näited COUNTIF (piirkond; kriteerium) arv leiab antud piirkonnas kriteeriumile vastavate väärtuste 21 arvu. Arvud SUMIF(piirkond1; kriteerium; piirkond2) 23 leiab piirkonnas1 kriteeriumile vastavad väärtused ning liidab kokku piirkonna2 samades positsioonides olevad -45 väärtused. 13 Kui piirkond2 puudub, liidetakse piirkonna1 vastavad 18 väärtused 21 13 Kriteeriumi võib esitada: -16 konstandiga: 13, "kask" 21 lahtri nime või aadressiga: B23, kood ...
Puhkeaeg on aeg, mille kestel töötaja on vaba töökohustuste täitmisest ja võib seda kasutada oma äranägemise järgi. Puhkeaeg jaguneb: Tööpäevasisene- vaheaeg puhkamiseks ja einetamiseks Tööpäevade vaheline- Vahetustevahelise puhkeaja kestus peab olema vähemalt 11 tundi. Iganädalane- on kaks puhkepäeva nädalas Riigipühad- Töötajate puhkeaja hulka kuuluvad riigipühad, mille loetelu sätestatakse eraldi seadusega. Uusaasta ja esimese jõulupüha eelsel tööpäeval lühendatakse tööaja kestust kolme tunni võrra. Puhkused-Puhkepäeval on keelatud tööle rakendada: 1) rasedat; 2) alaealist; 3) töötajat, kellele see on keelatud arsti otsusega. Puhkuse liigid- põhi- ja lisapuhkus, vanemapuhkus, palgata puhkus, õppepuhkus Igapäevase tööaja kestus Riiklik tööajanorm viiepäevase töönädalaga töötamisel on kaheksa tundi päevas 40-tunnise
töö). 5. Mitmuse omastavas käändes nimisõna kirjutatakse järgnevast lahku, nt vigade parandus, kirjatarvete kauplus; erandiks on 2-silbilised mitm om-s sõnad, kus tekib omaette tähendusega ühend, nt lasteaed, meestekingad, keeltekool 6. Omadus-, arv- ja asesõna kirjutatakse nimisõnast tavaliselt lahku, nt ilus ilm, seda laadi, tol ajal; kokku kirjutatakse siis, kui tekib uus mõiste, nt uusaasta, vanaema, heategevus, poolaasta OMADUSSÕNAD 1. Käändsõna kirjutatakse omadussõnaga kokku, nt lumivalge, kiviaegne 2. Arv, täht, nimi vmt ühendatakse järgneva ne- või line-liitelise omadussõnaga sidekriipsu abil, nt 22- korruseline, U-kujuline, Elva-lähedane; kui sellele eelneb täiend, kirjutatakse lahku, nt saja meetri pikkune (vrd: meetripikkune), A.H. Tammsaare nimeline (vrd Tammsaare-nimeline). ARVSÕNAD 1
sellised asjad Värskeim näide on, kes üritab tagasi hoida sõdu ja terrorirünnakuid enda riigis on presidendiks valitud Donald Trump, kes hiljuti keelustas turistide ja põgenike vastu võtmise Ameerikasse, seitsmest moslemi riigist. Kindlasti hoiab see muudatus tagasi terrorirünnakuid Ameerikas, kuid teistes riikides võib see terrorirünnakute arvu kindlasti suurendada. Suurim näide nn. võimust ogaraks läinud valitsejast on Põhja-Koreast, Kim Jong Un, kes oma uusaasta kõnes lubas, et 2017. aastal hakatakse Põhja-Koreas katsetama mandrite vahelisi ballistilisi rakette. See on kindlasti väga suur samm sõjale lähemale. Peamised sõdade põhjuseid on võimu näitamine ja nö relvadega uhkustamine. Selle viimase põhjuse näiteks võib tuua jällegi Põhja- Korea, kes tihti katsetavad enda valmistatud rakette ilma lubadeta või ilma ette teatamata. Siiani pole õnneks veel midagi teised riigid sellele
5. Nimisõna+mitmuse omastav kääne ; nimisõna ja sellele eelnev nimisõna mitmuse omastavas käändes kirjutatakse harilikult lahku : vigade parandus, kurttummade kool Kokku kirjutaktaks 2 silbiline mitmuse omastavas olev nimisõna,kui tekib omaette tähendusega ühend 6. Omadus-,arv- või asesõna kirjutatakse järgnevast nimisõnast tavaliselt lahku : ilus ilm , hea kaaslane, roheline laud, kõrge maja 7. Kokku kirjutatakse siis , kui tekib uus mõiste : uusaasta,vanaema ,heategevus,kalliskivi 8. Käändsõna+omadussõna ; Käändsõna kirjutatakse järgenva omadussõnaga kokku : lumivalge,sademeterohkem ,aastatepikkune,kiviaegne,tumepunane 9. Arv,täht,nimi+ ne- või line- liiteline omadussõna ; Arv,täht,nimi ühendatakse järgneva ne-või line- liitelise omadussõnaga sidekriipsu abil : 22-korruseline , 100- aastane, U-kujuline , Koidula-nimeline 10. kümmend,-teist-sada kirjutatakse eelneva arvsõnaga kokku :
Eestisse jõuab keskmiselt aastas 132 tsüklonit ja 65 antitsüklonit Faktid Pealinn Tallinn Pindala-45 227 km². Rahvaarv-1 340 935 elanikku Rahaühik-kroon Rahvastiku tihedus - 29,7 in/km² Iseseisvumine 24.02.1918 ; taasiseseisumine 20.08.1991 President Toomas Hendrik Ilves Peaminister Andrus Ansip Rahvastiku püramiid Eesti Riigipühad Riigipühad ja puhkepäevad on: 1. jaanuar - uusaasta ---- suur reede ---- ülestõusmispühade 1. püha 1. mai - kevadpüha ---- nelipühade 1. püha 23. juuni- võidupüha 24. juuni - jaanipäev 20. august - taasiseseisvumispäev 24. detsember jõululaupäev; [RT I 2005, 24, 185 jõust. 20. 05. 2005] 25. detsember - esimene jõulupüha 26. detsember - teine jõulupüha Riiglikud tähtpäevad 6. jaanuar - kolmekuningapäev 2. veebruar - Tartu rahulepingu aastapäev maikuu teine pühapäev - emadepäev 14. juuni - leinapäev 20
1.Eesti riigi sümbolid,värvide ja kujundite tähendused. *Eesti riigi lipp: Ristkülik,koosneb 3-st võrdse laiusega horisontaalsest värvilaiust. Ülemine laid on sinine,keskmine must ja alumine valge. Pikkuse ja laiuse suhe on 7:11, tavasuurus on 105x165cm. Vapp: Suur riigivapp: Kuldsel kilbil on 3 sinist sammuvat ja otsa vaatavat lõvi. Kilpi ümbritseb külgedelt ja alt 2 kilbi alaosas ristuvat kuldset tammeoksa. Väike vapp on samasugune, ainult ilma tammeoksteta. Hümn: ,,Mu isamaa, mu õnn ja rõõm". Sõnad Johann Voldemar Jannsen. Muusika-Friedrik Pacius. Viis loodi 1848aastal. Esimest korda lauldi seda Eesti esimesel laulupeol aastal 1869. Eesti hümniks sai ta aastal 1920. 2.Eesti riigipühad. * 24.veebruar- iseseisvumispäev, EV aastapäev ;1.jaanuar-uusaasta; 2.veebruar-Tartu rahulepingu aastapäev; 24.juuni-jaanipäev; 20august-taasiseseisvumispäev; 24.detsember-jõululaupäev; 25.detsember-esimene jõulupüha; 26.detsember; teine jõulupüha 3.Ju...
on Prantsusmaa. Prantslased ei tea teistest maadest peaaegu mitte midagi, sest nende haridussüsteem ei anna teadmisi väikerahvaste ajaloo või geograafia kohta ega nende maade kohta, mis on kuulunud mõne teise impeeriumi koosseisu peale prantslaste enda oma. Prantsusmaal ei võeta teid kui võrdset. Te võite olla kas parem või halvem, aga igal juhul teistsugune. Pühad Prantslased kavandavad pühade tähistamist põhjalikult ja loominguliselt. Uusaasta saabumisel, kui kell lööb kaksteist, on kombeks suudelda. Uue aasta esimesel päeval tuuakse vanematele pereliikmetele kingituseks maiustusi, lilli ja raamatuid. Laste peod, vastlapäev, esimene aprill, lihavõttepühad, tööpüha jpm. Huvitavaid fakte ... Prantslased ei pea järjekindlust esmatähtsaks. Vastupidi, igava ja tüütuna on see kõrvale heidetud. Prantslased on veidrikud. Neile meeldivad uued ameerika vidinad, kuid nad ei paku Californiast pärit
-Eestlaste enam levinud kombed (jaanipäev) Üldlevinud kombe kohaselt tõi vanasti igaüks midagi jaanitulle viskamiseks kaasa. Ohvriks visati villu, vilja, leiba, soola, rasva ning putru ja seejuures sooviti midagi. Kari aeti jaanipäeval varakult koju mitte ainult peoõhtu pärast, vaid ka nõidusekartuse tõttu. Usuti, et kui päike jaanipäeva hommikul selgesti tõuseb ja õhtul selgesti loojub, siis tuleb ilus ja kuiv heinaaeg. -Eesti tähtpäevad 1. jaanuar – uusaasta 24. veebruar - iseseisvuspäev, Eesti Vabariigi aastapäev 25. märts – suur reede 27. märts – ülestõusmispühade 1. püha 1. mai – kevadpüha 15. mai – nelipühade 1. püha 24. juuni – jaanipäev 20. august – taasiseseisvumispäev 24. detsember – jõululaupäev 25. detsember – esimene jõulupüha 26. detsember – teine jõulupüha -Eesti enam levinud metsloomad ja -linnud Eestis elab 68 liiki imetajaid
Austraalia Triinu Orgmets Üldandmed: • Pealinn: Canberra • Pindala: 7 613 000 km2 • Rahvaarv: 20 226 100 (2004) • Rahvastiku tihedus: 2,6 in/km² • Keeled: inglise, aborigeeni keeled • Usklikud: kristlased, muslimid • Rahaühik: Austraalia dollar (AUD) • Kuninganna: Elisabeth II • Peaminister: John Howard • Hümn: Advance Australia Fair https:// www.youtube.com/watch?v=s8tswkr25A0 • Iseseisvus: 1. jaanuar 1901 Pühad: Uusaasta Austraalia päev ANZACi päev Kuninganna sünnipäev Teine jõulupüha Vana-aastaõhtu 1. Jaanuar 26. jaanuar 25. aprill 13. juuni 26. detsember 31. detsember Austraalia lipp ja vapp • Austraalias valitseb kuum kliima, millele on omane nii ööpaeva kui ka aasta temperatuuri suur kõikumine. Suurem osa Austraaliast kuulub troopilisse kliimavööndisse, vaid Tasmaania saar asub parasvöötmes. Keskmine temperatuur on talvel +10°C kuni +18°C, suvel (detsember kuni veebruar) +25°C kuni +32°C. • Austraalia...
Nimi Kuupäev Märkused kategooriad A B C Uusaasta 1.jaanuar Uue aasta tähistamine. Ei Ei Jah Kuukalendri Jah Korea Korea kuukalendri uusaasta tähistamine. Üks 1. kuu 1. Ei Ei 3päe- uusaasta päev tähtsamaid traditsioone Lõuna-Koreas. va Mälestatakse 1919. aasta 1. märtsi Iseseisvu Ja späev 1
Üks mõjuvõimsamaid muusikuid kogu muusika ajaloos Lapsepõlv Lapsepõlv oli raske Üles kasvas ema Mary (Albert) Armstrongi ja vanaemaga Varases nooruses ilmnes tema huvi muusika vastu ja vanakraamikaupmees, kelle juures ta koolipoisina töötas, aitas tal osta korneti, millel ta iseseisvalt mängima õppis Soovides kuuluda ühte paljudest tänavakampadest, jättis Louis 11 aastaselt kooli pooleli. Tänava mõjud on kiired tulema ja nii osaleski Louis 1912. aasta 31. detsembril uusaasta pidustuste tulevahetuses. Selle tagajärjel saadeti ta paranduslikku õppeasutusse, kus alustas muusikaõpinguid, mängides koolibändis kornetit ja fanfaari ning saades peagi bändi liidriks Õppeasutusest vabanemise järel (16. juunil 1914. aastal) tegi ta rasket tööd, enne kui üritas end muusikuna tõestada. Tegutsemine bändides Alustas 1920. aastate algul stuudiolindistusi koos oma ansamblitega Hot Five ja Hot Seven
Oli torm Oh pidin ma täna välja tulema, ohkas Jaak ja tõmbas mütsi sügavamalt üle kõrvade pähe. Kaasavõetud külakost pudel veini ja kreemitort hakkasid juba õhukeses maksimarketi kilekotis jäätuma. Mätrsikuune lumetorm ei tahtnud kuidagi vaibuda, ümberringi vihises ja mõirgas nagu lennujaamas, teravalt lõikav tuul keerutas lund Jaagule näkku ja kraevahele. Õhtune hämarus ja lumekeerised tahtsid vägisi teelt eksitada. Jaani põsed ja nina olid ammu lõikavast tuulest tundetuks muutunud. Põlvini lumes sumpamine oli väsitanud Jaani väga ära. Külmast kohmetanud näpud olid konksu tõmbunud ja suutsid vaevu hoidia tuules lendleva kilekoti sangadest, mis tahtis vägisi lendu tõusta. Üks puujuurikas haaras Jaagul jalast ja vaene mees prantsatas näoli lumme. Ähkides ja ohkides ajas Jaak end lumehanges istuli ja toetas selja vastu tuulest paindunud puutüve. No oli mul vaja siia ronida ohkas Jaak pettu...
alkoholi massiivsetes kogustes iga jumala päev. See teine variant on põhimureks kuna selliseid tarbijaid on Eesti kohta liiga palju. Tegelikult on massilise kange alkoholi tarbimise põhjuseid mitu, noortele on tegu millegi ahvatleva, saladusliku ja tihti vanuse poolest kättesaamatuga, sellest võib omakorda välja areneda alkoholism. Alkohol üldiselt on paha-paha, aga natukene võib. Siiski kuulub alkohol meie kultuuriruumi, Jõulude ajal hõõgvein ning uusaasta ajal sampanja. Mina väidan, et alkoholi tarbimine on siiski ebatervislik ja ohtlik. See võib inimesi üdini muuta: vägivaldsemateks, labasemateks ja teistele ebameeldivamateks, näiteks on toimunud väga palju kaklusi, vargusi ja liiklusõnnetusi tänu alkoholile. Kui joodaks vähem, jääks ka palju kurja ning paha ära. Kuid alkoholil on ka paremaid pooli, näiteks alkoholi saab kasutada ka ravimina.
Die familie(n)perekond, die arbeit(en)töö,das jahr(E)aasta,der busfahrer-bussijuht,die frau(en)naine,der mann(äer)-mees, das kind(er)laps, die hausfrau(en)koduperenaine,der sohn(öe)-poeg,die tochter(ö),schülerin(nen)õpilanens,der schülerÕpilanems,der arzt(äe)arst,die ärztin(nen)naisarst,die sekretärin(nen)sekretär,der vater(ä)isa,die mutter(ü)ema, die eltern-vanemad, der bauer(n)talunik, der student(en)üliõpilane, studentin(nen)naisüliõpilane,der lehrer-õpetaja, die lehrerin(nen)naisõpetaja, arbetien- töötama, studieren-kõrgkoolis õppima, verheiratet-abielus, noch-veel, immer-alati, viel.palju,tot-surnud, verwitwet-lesk, allein-üksi, oft-tihti, ledig-vallaline,spät-hilja, wie viel- kui palju, wie spät is es?-miskellon,halb-pool,nach-pärast, vor-enne, die minute-minut,guten tag-tere päevast, guten morgen-tere hommikust, guten abend-tere õhtust, gute nacht-head ööd, auf wiedersehen-nägemiseni, um acht-kell 8, gehen-minema, wie geht es-kui...
jättis. Üles kasvas ta ema Mary (Albert) Armstrongi ja vanaemaga. Juba varases nooruses ilmnes tema huvi muusika vastu ja vanakraamikaupmees, kelle juures Louis koolipoisina töötas, aitas tal osta korneti, millel ta iseseisvalt mängima õppis (hiljem õppis ka fanfaari ja trompetit). Soovides kuuluda ühte paljudest tänavakampadest, jättis Louis 11-aastaselt kooli pooleli. Tänava mõjud on kiired tulema ja nii osaleski Louis 1912. aasta 31. detsembril uusaasta pidustuste tulevahetuses. Selle tagajärjel saadeti ta paranduslikku õppeasutusse, kus alustas muusikaõpinguid, mängides koolibändis kornetit ja fanfaari ning saades peagi bändi liidriks. Õppeasutusest vabanemise järel (16. juunil 1914. aastal) tegi ta rasket tööd, enne kui üritas end muusikuna tõestada. Tegutsemine bändides. Mõni aeg hiljem sattus ta kuulsa kornetimängija Joe "King" Oliveri kaitsva tiiva alla ja kui Oliver 1918
Näiteks: ,,Siin, Eesti Panga saalis, astus 24. veebruaril 1918 ametisse Eesti Vabariigi esimene valitsus", ,,Algavaks aastaks oodatav viie- või kuueprotsendiline majanduskasv", ,,Eesti krooni kurss püsib. See otsus sai tehtud juba 15 aastat tagasi, kui Eesti valis oma rahasüsteemi". Presidendi kõnet oli minul väga lihtne ja huvitav lugeda, kuna elan sündmustes sees, mida ta näitena tõi ja minu jaoks oli kõik arusaadav. Uusaasta tervituskõne peabki olema lihtne ja arusaadav ka tavainimesele. Kuna ma ei ole ühtegi Ilvese kõnet kuulnud/lugenud, siis minu jaoks oli väga positiivne tervitus. Arvasin, et on keerulisem ja rohkete võõrsõnadega.
.Aastal 1907 valiti Ugyen Wangchuck Bhutani kuningaks Ajalugu .Aastal 1971 võeti Bhutan ÜRO liikmeks Aastal 1972 asus valitsema praegune kuningas Jigme Singye Wangchuck, 1998 viis läbi olulised poliitilised reformid, andes suurema osa kes .peaministrile oma võimust üle Bhutanis on palju pühasid, millest enamik on seotud traditsiooniliste Pühad .pidustustega Nende seas on talvise pööripäeva püha, kuukalendri uusaasta, kuninga sünnipäev ja kroonimise aastapäev, mussoonide aastaaja rahvuspäev (17. detsember) ning mitmesugused algus (22. september), .pühad budistlikud ja hinduistlikud Pühade ajal tantsitakse maskitantse ja etendatakse tantsudraamasid, .traditsionilise muusika saatel tavaliselt Kultuurihinnangud Austatakse kuningat ning perekonda, haridus Väärtushinnangud
Lind 13. Autasude nimed: Eesti Taassünni auhind, Maarjamaa Risti orden, I klassi Kotkarist 14. Ehitiste, taevakehade, tähtkujude nimed: Suur Rannavärav, Pikk Hermann, Inglisild, Kolm Õde, Kuulsuse obelisk, Sõpruse naftajuhe, Tuhande Samba saal, Estonia V/valge saal, Pirita klooster, Maa, Kuu, Päike, Suur Vanker, planeet Jupiter, Paks Margareeta Väikese algustähega: 1. Pühad, tähtpäevad: ehitajate päev, võidupüha, jõulud, hingedepäev, uusaasta, sõbrapäev, valentinipäev, Emadepäev, Isadepäev 2. Tantsud: valss, jenka, tango, polka 3. Nädalapäevad, kuud, aastad, ajastud: laupäev, märtsikuu, koera-aasta, jääaeg 4. Keeled, elanikkond, hõimud: hiina keel, läänemeresoome keeled, mulgid, võrokesed, slaavi hõimud, soome keel 5. Rahvused: jaapanlane, sakslane, eestlane 6. Üritused: olümpiamängud, rahvusvaheline pianistide konkurss, vabatahtlikud
Pärast sõda Eestis juudi kultuurielu taassündi ei toimunud. Tänapäeval juutide elu ei ole nii rahulik ja mugav, kui oli varem, aga ta ei ole väga halb ka. Esimeseks raskuseks on see, et juutidel on teine kalender. Ta koosneb 354 päevast. Kuna ta erineb päikese kalendrist 12 päeva võrra, lisatakse sinna üks kuu. Paljud juutid, kes elavad Eestis ei ela oma kalendri järgi ja seega ned ei ole päris juudid. Juutidel on oma pühad. Juudi uusaasta ehk Rosh Ha Shana peetakse Jumala kohtupäevaks. Juudid usuvad, et sellel päeval taevas avatakse raamatuid ja hinnatakse iga elusolendi. 10. tisrile langevat lepituspäeva ehk Jom Kippur kirjeldatakse Piiblis kui ranget paastu- ja puhkemispäeva. Sukkot ehk lehtmajade püha on kolmas palverännaku pühadest pärast Paasapüha ja nädalatepüha. Toora annab käsu juutidele elada lehtmajades seitse päeva, et mäletada,
inimesel, kel ei ole selleks mingit soodumust. Piisab lihtsalt mõnest tagasilöögist elus, näiteks lähedase surmast, töökoha kaotusest, või lihtsalt igapäevastressist. Tegu on kõige kergemini sõltuvust tekitava legaalse ainega. Siiamaani on kõik must-valge. Alkohol üldiselt on paha-paha, aga natukene võib. Siiski kuulub alkohol meie kultuuriruumi, on alati kuulunud ja jääbki kuuluma, Jõulude ajal hõõgvein, uusaasta ajal sampanja, Jaanipäeval ,,kuus kasti õlut ja palju viina". Ühesõnaga on Eesti rahva tähtpäeva- ja sünnipäevatraditsioonides alkohol kindlal kohal. Siinkohal jooksin kokku. Möödunud on 2 nädalat sellest, kui eelneva lõigu lõpetasin, olen selle teema peale palju mõelnud. On toodud näiteid, on arutletud ja vastuolulisi arvamusi pillutud, on aeg asjale punkt panna ja ostad kokku tõmmata. Aga ma ei oska. Minul, 15
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
