14) Keemilise elemendi mõiste ja mitu neid on tänapäeval teada maailmas? Keemiliseks elemendiks nimetatakse ühesuguse tuumalaenguga aatomite liiki. Tänapäeval tuntakse 118 keemilist elementi. 15) Kuidas tähistati keemilisi elemente vanasti ja kuidas tänapäeval? Vanasti täistati neid skeemide -ja jooniste-ga, kuid tänapäeval sümbolitega, mis on saadud elemendi ladinaakeelse nimetuse esitähest või mõnest järgnevast tähest. 16) Mis on isotoop ja tuua mõned näited nende kohta. Isotoobid on keemilise elemendi teisendid, millel on sama prootonite arv, aga erinev neutronite arv. 17) Mida nimetatakse keemiliste elementide perioodilisussüsteemiks? Süsteem, kus keemilised elemendid on paigutatud mingi tunnuse või seaduspärasuse alusel tabelisse. 18) Kuidas koostas vene keemik Dmitri Mendelejev oma perioodilisustabeli? Ta paigutas sel ajal tuntud elemendid aatommasiis järgi kasvuritta ning siis sarnaste omadustega
Tuumareaktoris ei lasta ahelreaktsioonil lõpuni minna, seda kontrollitakse tuumavarrastega. 10. Kuidas on omavahel seotud aatomimass, tuumalaeng, elektronide arv, prootonite arv, neutronite arv? Aatommassi moodustavad põhiliselt prootonid ja neutronid. Aatomituuma tuumalaeng on positiivne. Elektronide arv on võrdne prootonite arvuga. Prootonite arv määrab ära, millise keemilise elemendiga on tegu. Neutronite arv määrab ära, millise isotoobiga on tegu. 11. Mis on isotoop? Aatomid, millel on prootonite arv sama aga neutronite arv erinev nimetatakse isotoopideks. 12. Selgita aatomite põhi- ja ergastatud olek! -Aatomi põhioleks on see kui elektron asub kõige lähemal kihil aatomituumale. -Aatomi ergastatud olek on see, kui elektron on tuumast kõige kaugemal elektronkihil. 13. Miks on radioaktiivne kiirgus eriti ohtlik elusorganismidele? Kuna radioaktiivne kiirgus on väga tugev ning seega ka tugeva töövõimega, suudab kiirgus
Tuumafüüsika - füüsika osa, milles uuritakse aatomituuma ehitust ja selles toimuvaid protsesse Aatomi tuum Kerataoline keha aatomi keskmes, mille umber tiirlevad elektronid. Tuuma on koondunud suurem osa aatomi massist. Tuum koosneb kahte liiki elementaarosakestest - prootonitest ja neutronitest. Neid nimetatakse ka nukleonideks. Tuumal on positiivne laeng. Tuuma mootmed - labimoot 10-14 m Prooton Positiivselt laetud tuumaosakesed. Prootonite arv (aatomnumber ehk jarjekorranumber ehk laenguarv) maarab elemendi tuumalaengu ja on vordne elektronide arvuga aatomis, nii et aatomid on elektriliselt neutraalsed. Tuuma tahtsaim osake, tahistatakse tahega Z. Neutron Elektriliselt neutraalsed tuumaosakesed. Samal elemendil voib tuumas olla erinev arv neutroneid. Neutron on veidi suurema massiga kui prooton. Tahistatakse tahega N. Suure labitungimisvoimega. Mittestabiilne osake, vaba neutron laguneb prootoniks ja elektroniks (poolestusaeg ca 12 m...
Füüsika kordamisküsimused lk. 3888 1. Selgita mõisted: 1) Sulamissoojus Näitab kui suur soojushulk tuleb anda 1kg ainele tema täielikuks sulamiseks sulamistemperatuuril. 2) Aurustumissoojus Näitab kui suur soojushulk kulub 1kg vedela aine täielikuks aurustumiseks keemistemperatuuril. 3) Keemine Vedeliku aurustumine kogus ulatuses. 4) Isotoop Keemiline element, kus prootonite arv on sama, kuid neutronite arv erinev. 5) Looduslik radioaktiivsus Ebapüsivate tuumade iseeneselik sisemine ümberkorraldumine, mille käigus tuum paiskab välja alfaosakesi, beetaosakesi või gammakiirgust. 6) AhelreaktsioonProtsess, kus protsessi lõpptulemus käivitab uue samatüübilise protsessi. 2. Kirjelda ja võrdle: Thomsoni aatomimudel, planetaarne aatomimudel, Bohri aatomimudel. Thomsoni aatomimudel:
Ka Ekeberg olevat tundnud uue elemendi avastamisel lausa Tantalose piinu. Tantaal ei reageerinud hapete ega isegi kuningveega ning ületas püsivuselt isegi väärismetalle. Tantaal on suure tihedusega(16,6g/cm³) rasksulav(3014 Celsiuse kraadi) hõbehall metall. Tantaal on erakordselt püsiv ja vastupidav keemilistele mõjutustele. See lahustu üheski happes ega kuningvees. Reageerib ainult vesinikfluoriidhappe ja lämmastikhappe seguga. Tantaal esineb looduses 2 isotoobina. Isotoop massiarvuga 181 on stabiilne. Isotoop massiarvuga 180 on radioaktiivne. Et tantaal ei ärrita eluskudesid, siis kasutatakse seda plastilises kirurgias ja luude operatsioonides; tantaalniidiga õmmeldakse närvikiude või tantaalklambritega ühendatakse veresooni. Umbes pool tantaali maailmatoodangust leiab rakendamist sulamite valmistamisel. Tantaalilisand muudab metallisulamid ülitugevaks korrosiooni- ja kuumakindlaks. Tantaalisulamite saranuses tõttu plaatiniga valmistatakse neist ehteid.
Seda kuumutatakse ja tekkinud auru abil pannakse tööle elektrienergia tootmiseks kasutatavad turbogeneraatorid. Kontrollitud ahelreaktsiooni käigus pommitatakse suure massiarvuga tuumi aeglustatud neutronitega, protsessi tulemusel liitub neutron tuumaga, põhjustades viimase ergastatud oleku.. Tuumajõudude tõttu lõhustub ergastunud tuum kaheks erineva massiga osaks (kildtuumaks), põhjustades nii kahe uue isotoobi tekke. Mis on isotoop ja mis sellega tehakse? Isotoop-Mingi keemilise elemendi isotoobid on selle aatomite tüübid, mis erinevad massiarvu (A) poolest. Esimesi katseid radioaktiivsete isotoopidega hakati tegema 1935. aastal kui Frederic otsutas teha mõned katsed beetaradioaktiivsete isotoopide rakendamiseks bioloogilises uurimistöös ja meditsiinilises diagnostikas. Hiljem selgus, et curie katsed bioloogia ja meditsiini valdkonnas olid
Isotoop keemiline element, mille prootonite arv on sama, neutronite arv erinev. Looduslik radioaktiivsus aatomituumade iseeneslik muundumine. Tuumajõud kahe või enama nukleoni vahel mõjuv jõud, mis hoiab koos aatomituuma. Tuumareaktsioon kahe aatomituuma kokkupõrge. Seoseenergia võrdne minimaalse tööga, mis kulub selle liitosakese lahutamiseks koostisosadeks. Ahelreaktsioon reaktsioon, kus reaktsiooni saadus põhjustab uue reaktsiooni. Thomsoni aatomimudel aatom koosneb ühtlaselt jaotunud positiivsest elektrilaengust ja negatiivse elektrilaenguga elektronidest, mis selles liiguvad. Rutherfordi aatomimudel aatom koosneb positiivselt aatomituumast ja elektronkattest, mis sisaldab ümber tuuma tiirlevaid elektrone. Bohri aatomimudel aatom koosneb positiivse elektrilaenguga tuumast ja elektronidest, mis tiirlevad ümber tuuma kindlatel orbiitidel. Bohri postulaadid 1)elektron liigub aatomis ainult teatud kindlatel lubatud orb...
Füüsika küsimused. Aatomituum Missugune asjaolu torkab silma elementide aautommasse jälgides? Aatommassid on väga lähedased täisarvule. Mis on tuuma massiarv? Ümardatud aatommass. Miks ei saa tuumade universaalseks koostisosaks olla ainuüksi vesiniku tuum? Puudub neutron. Mida nimetatakse tuuma laenguarvuks, mida see väljendab? P. Arvu tuumas Mis on isotoobid? Keemilise elemendi teisend, prootonid samad, neutronid erinevad. Millest koosneb aatomituum? Prootonitest ja neutronitest. Millega võrdub tuuma massiarv? Pr. Ja N. Arv. Mis on looduslik radioaktiivsus? Aatomituumade iseenelik muundumine. Missugused on radioaktiivsuse põhiliigid (kiirgused)? a,b,y. Kuidas need kiirgused käituvad magnetväljas? a kaldub kõrvale, b kergelt, y ei muuda. Mis on alfaosake? Heeliumiaatomituum. Mis on beetaosake? Elektron. Mida kujutab endast gammakiirgus? Elektromagnet laine. Missugune on radioaktiivsete kiirguste erinevate liikide läbimisvõime? a halb, ...
Alumiiniumi tootmine ja kasutamine. Alumiinium on keemiline element. Alumiiniumi sümbol on Al. Alumiinium on hõbevalge pehme ja plastne hästi elektrit ja soojust juhtiv kergmetall, mida on hõlbus sepitseda ja valtsida. Alumiiniumi järjekorra number on 13. Tal on üks stabiilne looduslik isotoop massiarvuga. Radioaktiivne isotoop massiarvuga 26 tekib looduses kosmiliste kiirte mõjul. Alumiiniumi tihedus on 2.7 Mg/ kuupsentimeetrile. Sulamistemperatuur on alumiiniumil 660´C. Alumiinium reageerib paljude lihtainete ja hapetega. Hapetest tõrjub ta välja vesiniku ning tekib sool. Amfoteeruse tõttu reageerib alumiinium ka leelistega, tõrjudes nende lahustest vesinikku välja ja moodustades aluminaate. Kõigis püsivamates ühendites on alumiiniumi oksüdatsiooniaste +3. Alumiinium oksiid on amfoteeme oksiid
1 Väävel mineraalina..............................................3 Väävli kasutusalad ..............................................3 Väävli levik............................................................2 Happe Sademed...................................................4 Kasutatud materjal...............................................5 Väävel Väävel on keemiline element järjenumbriga 16 Väävli Omadused : Väävlil on 4 stabiilset isotoopi (Stabiilne isotoop on keemilise elemendi püsiv isotoop, mis ei lagune madalama massiarvuga elementideks ega ole radioaktiivne või on nii pika poolestusajaga, et see pole mõõdetav.) , massiarvudega 32, 33, 34 ja 36 Väävel on mittemetall ( Mittemetallid on suure elektronegatiivsusega elemendid, mis keemilistes reaktsioonides peamiselt liidavad elektrone ) Vees kristalne väävel ei lahustu, vähesel määral lahustub orgaanilistes lahustites nagu benseen ja etanoll.
Kui palju eraldub selles energiat? Kaks deuteeriumi tuuma ühinevad , tekib uus tuum, kõige lihtsamaks sünteesi saaduseks on heelium 6. Kuidas toimub raskete tuumade lõhustamine? Kui rasketesse tuumadesse ühineb neutroneid, põhjustab see tuuma lõhustumist, moodustades kergema ehitusega tuumi. Raskete tuumade lõhustumisel vabaneb energia mida kasutatakse tuumaelektrijaamades. 7. Missuguste elementide missugused isotoobid on põhiliseks tuumkütuseks? Uraani isotoop ja Plutooniumi isotoop 8. Kui palju energiat eraldub uraani tuuma 235U lõhustumisel? 200 MeV 9. Mis on kriitiline mass? Kui suur on see 235U jaoks? Kriitiline mass on vähim tuumkütuse kogus, milles tuumalõhustumine saab toimuda iseseisva ahelreaktsioonina (235U jaoks on see u 50kg) 10. Kust saadakse ahelreaktsiooni käivitavad neutronid? Ahelreaktsioonid saavad neutronid elemendi iseeneslikust lõhustumisest. 11. Kirjelda tuumareaktori ehitust
Kuld (Au) Kuld Keemiline element järjenumbriga 79 Kullal on üks stabiilne isotoop massiarvuga 197 Kulla keemilised omadused Väheaktiivne metall Ei reageeri veega Ei reageeri hapetega Kuld metallina Kuld on väärismetall ning kuulub B rühma metallide hulka Kuld normaaltingimustel Pehme kollane metall Tihedus on 19,7 g/cm³ Sulamistemperatuur on 1064°C. Kuld mineraalina On isotroopne kuubilise süngoonia mineraal Polarisatsioonimikroskoobis on ta maakmineraalile tüüpilisena läbipaistmatu
Alumiinium (Aluminium) on keemiline element järjenumbriga 13. Alumiiniumoksiid on amfoteerne oksiid. Tal on üks stabiilne looduslik isotoop massiarvuga. Radioaktiivne isotoop massiarvuga 26 tekib looduses kosmiliste kiirte mõjul. Alumiinium reageerib paljude lihtainete ja hapetega. Hapetest tõrjub ta välja vesinikku ning tekib sool. Amfoteersuse tõttu reageerib alumiinium ka leelistega, tõrjudes nende lahustest vesinikku välja ja moodustades aluminaate. Kõigis püsivamates ühendites on alumiiniumi oksüdatsiooniaste +3. Alumiiniumi tootmise lähtaineks on boksiid, mille valemit võib avaldada üldkujul AlO * nHO
Neutronkiirgus (tulenevalt oma neutraalsest elektrilaengust) ei lase ennast mõjutada aatomi elektronkatte elektromagnetväljast. Suure kiirusega liikuv neutron neeldub ainult aatomituumas. Erinevalt gammakiirgusest ei mõjuta neutroni neeldumist tuumas mitte tuuma aatomnumber (ega varjestava aine tihedus), vaid tuuma võime lisada tuumale veel üks neutron. See tähendab, et parimad neutronkiirguse neelajad on ained, mille ühe võrra suurema neutronite arvuga isotoop on energeetiliselt tasemelt võimalikult lähedal varjestajas kasutatud isotoobile. Neutronkiirgus Näiteks on väga hea neutronite neelaja vesinik, kus neutroni neelamise tagajärjel tekib deuteerium. Seega on tavaline vesi väga hea neutronkiirguse neelaja. Et aga neutronite neelamisel osalevad ainult aatomituumad, siis on neutronkiirguse efektiivseks neelamiseks vaja väga paksu varjestava aine kihti. Neutronkiirgus
vee ja hapetega) ja magneesium (aktiivne, õhu käes kattub oksiidikihiga, põleb ereda leegiga, reageerib ainult kuuma vee või veeauruga, hapetega, kasutatakse sulamites). Looduses leidub ainult ühenditena, eelkõige karbonaatide, aga ka sulfaatide, silikaatide jt. Leegis annavad iseloomuliku värvuse. Mõnevõrra kõvemad ja kõrgema sulamistemperatuuriga kui leelismetallid. Alumiinium on keemiline element järjenumbriga 13. Tal on üks stabiilne looduslik isotoop massiarvuga 27. Radioaktiivne isotoop massiarvuga 26 tekib looduses kosmiliste kiirte mõjul. Alumiinium on hõbevalge metall tihedusega 2,7 g/cm³ ja sulamistemperatuuriga 660 °C. Alumiiniumi keemilise aktiivsuse tõttu teda looduses lihtainena ei esine. Alumiinium reageerib paljude lihtainete ja hapetega. Hapetest tõrjub ta välja vesinikku ning tekib sool. Amfoteersuse tõttu reageerib alumiinium ka leelistega, tõrjudes nende lahustest vesinikku välja ja moodustades aluminaate.
novembril 1952. Mõne aja vältel arendati ka neutronipommi. Tugev neutronkiirgus hävitab elavjõu, jättes muu terveks. Paraku ei täitnud neutronipomm ootusi ja seetõttu neutronpomme enam ei arendata. Pommiuraan Tuumaenergia, samuti põhimõtteline võimalus tekitada tuumade lõhustumisel plahvatuslik ahelreaktsioon, avastati alles vahetult enne II maailmasõda. Selgus ka, et selleks sobivaid aatomituumi pole just palju. Üks nendest on uraani isotoop U-235, mida aga looduslikus uraanis on ülimalt vähe keskmiselt ainult üks aatom 140 uraani isotoobi U-238 kohta. Kergema isotoobi eraldamine on aga ülimalt kallis ja keeruline. Esimese uraanipommi tegemiseks vajaliku, umbes 25 kilogrammi uraani tootmine võttis aega ligi kolm aastat. Kui tuumareaktori saab põhimõtteliselt tööle panna ka looduslikul uraanil, kus lõhustuvat isotoopi on ainult 0,7 protsenti, siis pommiuraanis peab U-235 osa olema üle 90 protsendi.
Kergete tuumade hinemiseks on vaja likrget,kmnetesse ja sadadesse miljonitesse kraadidesse ulatuvat temperatuuri rasked tuumad lhustuvad eriti hsti aeglaste neutronite toimel, tekivad kaks "kildtuuma" ja kaks-kolm neutronit pjhiliseks tuumaktuse elementideks/isotoopideks-Plutoonium 239Pu ja uraani isotoop 235U Kriitiline mass on vhim tuumktuse kogus, milles tuumalhustumine saab toimuda iseseisva ahelreaktsioonina, Uraani 235 U kriitiline mass on 50kg ahelreaktsiooni kivitavad neutronid saadakse maa atmosfri,kus tekivad neutronid kosmiliste kiirte mjul tuumareaktoreid kasutatakse tuumktuse saamiseks, energiaallikatena tuumaelektrijaamades ja -laevadel ningi tuumafsika-alasteks teaduslikeks uuringuteks philised looduskaitseprobleemid-radioaktiivsed jtmed, katastroofi vimalused, halb kiirguste mju elusorganismidele Kiirgusdoos on aines neeldunud kiirguse energia ja selle aine massi suhe. Kiirgusdoosi hikuks on 1 J/kg dosimeeter-mterist kii...
KULD 7 klass · Keemiline element aurum, Au · Tähtis väärismetall · Keemiline element järjenumbriga 79 · Kullal on üks stabiilne isotoop arvuga 197 · Väheaktiivne metall · Keemiliste elementide perioodilisussüsteemi I rühma element Omadused · Kollane, pehme (kõvadus 2,5) · Raske (tihedus 19 300 kg/m3) · Sulab temperatuuril 1337.33 K (1064.18 °C) · Hea elektrijuht (eritakistus 2,2108 Wm) · Helekollane, läikiv, hästitöödeldav (1 kg kulda saab venitada traadiks, mille pikkus on 3 km) · Õhu käes ei muutu ka tugeval kuumutamisel, reageerib siiski
6,24 g/cm³ ja mille sulamistemperatuur on 459°C. Uraan (U) Uraani aatomkaal on 238,0289 g/mol Aatomi energiatasemetel on elektrone alates sisemisest 2, 8, 18, 32, 21, 9, 2. Välimuselt on uraan hõbevalge metall. Uraan kuulub aktinoidide rühma. Uraani sulamistemperatuur on 1132°C ja keemistemperatuur 1797°C Kõik uraani isotoobid on radioaktiivsed!!! Neptuunium (Np) Neptuunium on keemiline element järjenumbriga 93. Kõik neptuuniumi isotoobid on radioaktiivsed. Pikima elueaga on isotoop massiarvuga 237, mille poolestusaeg on 2,14 miljonit aastat. Tema tihedus normaaltingimustel on 20,25 g/cm3 Ta esineb kõrgematel temperatuuridel veel kahe kristallmodifikatsioonina ja sulab temperatuuril 637°C Plutoonium (Pu) Plutoonium on keemiline element järjenumbriga 94. Kõik plutooniumi isotoobid on radioaktiivsed. Plutoonium on uraani kõrval üks levinuimad tuumapommide valmistamise algmaterjale. 9. augustil 1945 Nagasakile heidetud pomm oli plutooniumipomm.
Mis on Kuld? Sünteetilised kulla kristallid. Kuld on keemiline element järjenumbriga 79. Kullal on üks staabiilne isotoop massiarvuga 197. Keemilistelt omadustelt on kuld väheaktiivne metall. Ei reageeri vee ega hapetega. Kuld on väärismetall. Normaaltingimustel on ta võrdlemisi pehme kollane metall, mille tihedus on 19,7 g/cm³. Kulla sulamistemperatu 79 Au 1 196,967 18 32 18 8 Kuld 2 Kuld mineraalina Kuld on isotroopne kuubilise süngoonia mineraal. Polarisatsioonimikroskoobis on ta maakmineraalile tüüpilisena läbipaistmatu
(Kaevats, Varrak, 1994) 2.2 Peamised leiukohad Pliid võib leiduda nii kosmoses kui ka maa peal. Kosmoses toimuvad erinevad protsessid, mille käigus tekib plii. Kosmoses toimub kaks protsessi - Aeglane (slow-s) ja kiire (rapid-r). Mõlemad protsessid toimuvad tähtede sees või nende ümber. Aeglases (s) protsessis toimub plii loomine aastate või sajandite vältel. Pika aja jooksul muutuvad vähem stabiilsed tuumad beetakiirguse all stabiilseteks tuumadeks. Beetakiirguse abil moodustub plii isotoop massiga 204, 205, jne. Kiires (r) protsessis toimub plii loomine enne tuuma langundamist. Selliseid tekkeid saab juhtuda Supernovas või kahe neutron tähe ühendumisel. Kiire protsess ei võimalda nii palju plii tegemist, kui aeglane protsess, sest kiire protsess lõpeb, kui tuumas on 126 neutroni ja rohkem juurde ei mahu. Maal on haruldane leida puhast pliid. Plii on tekkinud teiste metallide mineraalidest. Plii maake võib leiduda hüdrotermilistes veenides ja vulkaanides
arv. Sama prootonite arvuga (seega ka sama nime ja käitumisega), kuid erineva neutronite arvuga aineid nimetatakse isotoopideks. Ka radioaktiivsed ained on mõnede algainete isotoobid. Nende tuuma koostis on aga ebastabiilne, valmis kiirgama. Isotoopi kirjeldatakse aine keemilise sümboli järel oleva arvuga, mida füüsikud-keemikud nimetavad massiarvuks. Näiteks jood-131 (lühidalt: 131J) on üks joodi radioaktiivsete aatomitega isotoop. Ka jood-127 (127J) on joodi isotoop, kuid selle aatomid on stabiilsed. Erinevad radioaktiivsed ained kiirgavad erinevalt. Näiteks strontsiumi radioaktiivne isotoop 90 ( Sr) on ainult beeta-aktiivne, see ei saada üldse gammakiirgust. Tseesium-137 ( Cs) aga 90 137 saadab nii beeta- kui gammakiirgust. Seepärast on tseesium-137 välispidise kiirgusallikana ohtlikum kui strontsium-90
elektronpilveks. 9) Põhjenda, miks on aatom elektriliselt neutraalne? 10) Mida nimetatakse elementaarlaenguks (näited)? 11) Mida nimetatakse elementaarosakesteks (näited)? 12) Selgita mõistet: planetaarne aatomimudel. 13) Milliseid elemente tundsid alkeemikud? 14) Keemilise elemendi mõiste ja mitu neid on tänapäeval teada maailmas? 15) Kuidas tähistati keemilisi elemente vanasti ja kuidas tänapäeval? 16) Mis on isotoop ja tuua mõned näited nende kohta. 17) Mida nimetatakse keemiliste elementide perioodilisussüsteemiks? 18) Kuidas koostas vene keemik Dmitri Mendelejev oma perioodilisustabeli? 19) Millest koosneb perioodilisussüsteem? 20) Mida nimetatakse rühmaks, kuidas ta tabelis kulgeb ja mida näitab A-rühma number? 21) Mida nimetatakse perioodiks, kuidas ta tabelis kulgeb ja mida ta näitab? 22) Mis on pikad perioodid ja mis on lühikesed perioodid?
magnetvälja pole avastatud aeglane pöörlemine Veenus Maa õde vee puudumine Veenusel süsihappegaasi on ühepalju troposfäär kuni 90 kilomeetrini temperatuuri kõikumine on mõni kraad 200-300 kilomeetri kõrgusel on õhk 100 kraadi külmem Vesi elu paralleelselt Maaga rohked vulkaanipursked peatumatu soojenemine vee olemasolu 4 hüpoteesi: tekkis vähe jääd vesi on seotud pinnasesse vesiniku kerge isotoop on lahkunud tekkiv Veenus kohtus suure kosmilise kehaga ja toimunud katastroofil läks vesi kaduma Elu Veenusel võib leiduda elu õhuke pilvekiht, mida kaitsevad väävliühendid bakter, mis on võimeline elama ja paljunema pilvedes evolutsioon pilved on maapinnast kõrgel võib leida veekomponente, kuid kontsentreeritud
MOLEKULID Molekulaarne aine aine mis koosneb molekulidest. Mittemolekulaarne aine aine mis ei koosne molekulidest. Molekul aineosake mis koosneb aatomitest. Molekulil on antud ainele iseloomulik koostis. Molekulivalem näitab millistest aatomitest molekul koosneb. Indeks näitab sama elemendi aatomite arvu molekulis. Miks molekulid tekivad? looduses esinevad üksikute aatomitena ainult väärisgaasid (VIIIA) sest nendel on välimine elektronkiht elektronidega täidetud. Molekulide tekkimine tähendab üleminekut püsivamasse seisundisse, st saavutada elektronidega täidetud väliskiht. (seal on energiasisaldus väiksem) Energia miinimum printsiip kõik süsteemid püüavad saavutada minimaalse potentsiaalse energiaga olukorda. (väikseim energiakasutus) Keemiline side on jõud või mõju mis seob aatomi molekuliks või ioonid kristallideks. Keemiline side hoiab ka aatomeid molekulis koos. Kovalentne side ühiste elektronpaaride abil moodustu...
10-11 kraadi, tihedus 14,0 g cm3 kohta. Pole teada elemendi värv. Koperniikium peaks olema tihe metall, tihedusega, mis sarnaneb elavhõbeda teadaoleva tihedusega, toatemperatuuril tõenäoliselt gaas. Elektronkihte on koperniikiumil 7 ja välisel kihil on kaks elektroni. Koperniikiumil pole stabiilseid ega looduslikult esinevaid isotoope. Laboris on sünteesitud mitu radioaktiivset isotoopi, kas kahe aatomi sulatamise või raskemate elementide lagunemise jälgimisega. Kopernikium-283 isotoop oli oluline vahend fleroviumi ja livermoriumi avastuste kinnitamisel. Kuna ta on radioaktiivne, siis on võimalik, et tulevikus on kunagi võimalik seda elementi kasutada kütusena tuumatehnoloogias. Mind väga huvitab koperniikiumi kohta see, et see on mõistatuslik ja salapärane. Mõte sellest, et element saab eksisteerida vaid mõni sekund, on minu jaoks väga huvitav. Ma arvan, et tulevikus leitakse viis, kuidas element kestaks kauem kui sekund või paar. Eeldatakse, et
Aatomiehitus: Elektronvalem: 1s2 2s2p6 3s2p6d10 4s2p6d10 5s2p5 Elektronskeem: +53|2)8)18)18)7) Elektronite arv: 53 Neutronite arv: 74 Prootonite arv: 53 Oksüdatsiooniastmed ühendites: I...VII Loodusliku joodi moodustab isotoop, millel on ühe ja sama keemilise elemendi eri massiarvuga aatom. Massiarv on tingitud neutronite arvust. Looduses peamiselt ühendeina. Joodi leidub taime rohelistes osades, eriti lehtedes. Joodi leidub veel vees ja toidus. Mereäärsetes paikades on joodisisaldus suurem. Leidub veel inimese kehas, kilpnäärmes. Tänapäeval saadakse joodi põhiliselt naftapuuraukude soolveest kloori toimel: Kaaliumpermanganaadi KMnO4 lahuse toimel H2SO4 juuresolekul
6.millal aatom kiirgab kvandi/ millal neelab kvandi. elektroni üleminekul ühelt lubatult orbiidilt teisele aatom kiirgab või neelab kvandi. kõrgemale liikudes kiirgab, alla liikudes neelab 7.mis on tuuma massiarv? nukleonide summa (prootonite ja neutronite summa), 8.mida nimetatakse tuuma laenguarvuks, mida see väljendab? Tuuma laenguarvuks Z nimetatakse prootonite arvu tuumas ja see võrdub elektronide arvuga. Tuuma laenguarv on ühtlasi elemendi järjekorranumber 9. mis on isotoop? Sama koht, ehk järjenumber neil sama, kuid erinevad üksteisest massiarvu poolest 10. millest koosneb aatomituum. Prootonitest, neutronitest 11. millega võrdub tuuma massiarv? prootonite ja neutronite summaga 12 mis on looduslik radioaktiivsus? Looduslik radioaktiivsus on keemiliste elementide aatomituumade iseeneslik lõhustumine, mille käigus vabaneb radioaktiivne kiirgus ja tuumad muutuvad teiste elementide tuumadeks. 13. mis on loodusliku radioaktiivsuse põhiliigid
Vesinikuga reageerib soojendamisel Kasutamine: Joodi lahust alkoholis kasutatakse tärklise kindlaks tegemisel, jooditinktuuri kasutatakse meditsiinis ASTAAT Järjenumber 85 Kõik ta isotoobid on radioaktiivsed See on tumedat värvi ohtlik radioaktiivne halogeen Looduses esineb väikeses koguses astaadi isotoope Maakoores on hinnanguliselt 30g astaati Kasutamine: Vaid teadusuuringutes, isotoop massiarvuga 211 kasutatakse ka vähiraviks VESINIKKLORIIDHAPE Üks tuntumaid halogeeni ühendeid. Puhtal kujul mürgine gaasiline aine, vesilahus on tugev hape. Vesiniku ja kloori vaheline reaktsioon H2+ Cl2= 2HCl Kasutatakse paljudes orgaanilistes sünteesides ning metallide eraldamiseks maagist ja metalli kloriidide tootmiseks. NAATRIUMKLORIID Naatriumkloriid ehk keedusool on keemiline aine valemiga NaCl
See on väheusutav, sest vesi esineb algselt tõenäoliselt mitte jääna, vaid peitub kristallilistes mineraalides. Vesi on seotud pinnasesse. Ka see on ebausutav, sest nii suures koguses ei suuda pinnas vett siduda. Mõnede mõõtmiste väiteil on Veenusel deuteeriumi sada korda rohkem kui Maal. Lugedes raske ja kerge vesiniku hulga suhte Veenusel algselt samaks mis Maal praegu, võiks arvata, et vesiniku kerge isotoop on Veenuselt lahkunud. Selles hüpoteesis on tõetera olemas, kuna vesi kuumuse toimel kõrgatmosfääris laguneb ning kerge vesinik lendub hõlpsamini kui raske, kuid protsessi aegluse tõttu pidi ikkagi juba algselt vett vähem olema. Tekkiv Veenus kohtus suure, umbes Kuu mõõtudes kosmilise kehaga ning toimunud katastroofil läks vesi kaduma. See värske hüpotees pole teistest halvem, kuna arvutustest on selgunud, et protoplaneetide põrkumiste tõenäosus on suur.
Tugev neutronkiirgus hävitab elavjõu, jättes muu terveks. Paraku ei täitnud neutronipomm ootusi ja seetõttu neutronpomme enam ei arendata. Pommiuraan · Tuumaenergia, samuti põhimõtteline võimalus tekitada tuumade lõhustumisel plahvatuslik ahelreaktsioon, avastati alles vahetult enne II maailmasõda. Selgus ka, et selleks sobivaid aatomituumi pole just palju. Üks nendest on uraani isotoop U-235, mida aga looduslikus uraanis on ülimalt vähe keskmiselt ainult üks aatom 140 uraani isotoobi U-238 kohta. Kergema isotoobi eraldamine on aga ülimalt kallis ja keeruline. Esimese uraanipommi tegemiseks vajaliku, umbes 25 kilogrammi uraani tootmine võttis aega ligi kolm aastat. Kui tuumareaktori saab põhimõtteliselt tööle panna ka looduslikul uraanil, kus lõhustuvat isotoopi on ainult 0,7 protsenti, siis pommiuraanis peab U-235 osa olema
Kui keemilistes reaktsioonides toimuvad aatomite ja molekulide ümberkorraldumisedjne siis tuumareaktsioonides toimuvad protsessid, kus tuumad võivad ühineda ümber korralduda ja laguneda . Tuumade ühinemisi , ümberkorraldumisi ja lagunemisi nim tuumareaktsioonideks, mis tavaliselt toimuvad aatomituumade põrkumisel teiste tuumade või elementaarosakestega, radioaktiivse lagunemise jaoks pole aga väliseid põhjuseid vaja. Liitosakese seoseenergia on võrne minimaalse tööga mis kulub selle liitosa lõhkumiseks koostisosadeks. Tuuma seoseenergia oleneb üsna omapärasel viisil massiarvus, mugavaim on seda sõltuvust jälgida , kui tuuma seoseenergia jagada massiarvuga, st. vaadata ühe nukleoni kohta tulevat seoseenergiat. Tuumajõudude ja tuumade seoseenergia olenevus massiarvust viib selleni , et tuumareaktsioonidest on võimalik suuremal hulgal energiat saada kahes piirkonnas kergete tuumade ühinemisel ja raskete tuumade lõhustumisel. Tuumade...
Pelgulinna Gümnaasium Karmen Lepp 8.BK FRIEDRICH WÖHLER Ettekanne Tallinn 2015 Sisukord Lk3 Elulugu Lk4 Avastused ja nende tähtsus Lk5 Avastuste tähtsus tänapäeval Lk6 Pildid Lk7 Kasutatud allikad Elulugu Friedrich Wöhler oli saksa keemik. Ta sündis 31.Juuli 1800 Esherheimis ja suri 23.september 1882 aastal. Ta isa August Anton Wöhler oli loomaarst, põllumajandusteadlane ning pedagoog. 1820 aastal õppis F.Wöhler Malburgis meditsiini ja alates 1821 aastast Heildenbergis ka keemiat. Ta õppis keemiat professor Leopold Gemelini juures. 1823. aastal sai ta Heilderbergis meditsiinidoktoriks. Professor Gemelini soovitusel asus Wöhler õppima Jons Jakob Berzeliuse juures, Stocholmis. Sellest ajast said kaks teadlast, teadustööd tehes sõpradeks ja Wöhler tõlkis Jo...
FÜÜSIKA KORDAMISKÜSIMUSED (1) Selgita mõisted: Isotoop keemiline element mille prootonite arv on sama, aga neutronite arv on erinev. Looduslik radioaktiivsus tuumade iseeneslik seesmine ümberkorraldumine, mille tagajärjel tuum paiskab välja osakesi (heeliumi tuum), osakesi (elektron) või - osakesi (suure energiaga valgus kvant), muutudes - ja kiirguse puhul teiste keemiliste elementide tuumadeks. Tuumajõud aatomituuma koos hoidvad lühikese mõjuraadiusega, tunduval tugevama elektrijõude või elektrilaenguvahelistest jõududest. Tuumareaktsioon reaktsioon kus tuumad ühinevad, ümber korralduvad või lagunevad. Seoseenergia liitosakese seosenergia on võrdne minimaalse tööga, mis kulub selle liitosakese lahutamiseks koostisosadeks. Ahelreaktsioon tuumale mõjuv neutron poolitab tuuma, põrkudes tagasi ja poolitades uuesti omakorda tuumad jne. Ahelreaktsioon on protsess, mille käigus protsessi lõpptulemus (või kõrvaltulemus)...
· Erinevalt muudest elementidest on keemilised ja füüsikalised erinevused vesiniku isotoopide vahel suhteliselt suured. Seetõttu on neil erinimetused ja mitteametlikud, ent laialdaselt kasutatavad erisümbolid. Isotoopi massiarvuga 1 nimetatakse prootiumiks ja keemiline sümbol H käib eriti selle isotoobi kohta. Isotoopi massiarvuga 2 nimetataksedeuteeriumiks, mille keemiline sümbol 2H (mitteametlikult D). · Vesinikul on ka radioaktiivne isotoop massiarvuga 3 ja poolestusajaga12,3 aastat. Selle nimetus on triitium ja sümbol 3H (mitteametlikult T). (Erinimetused ja -sümbolid on ka isotoopidel, mis kuuluvad radioaktiivsetesse ridadesse.) · Prootiumi aatomi tuum on prooton, mis on elementaarosake. Deuteeriumi aatomi tuum on deuteron, mis koosneb ühest prootonist ja ühest neutronist. Triitiumi aatomi tuum on triiton, mis koosneb ühest prootonist ja kahest neutronist. Vesiniku leidumine looduses
KULD (AU) Kuld on keemiline element jrjenumbriga 79, mille keemiliseks smboliks on AU. Kullal on ks stabiilne isotoop massiarvuga 197. Keemilistelt omadustelt on kuld vheaktiivne metall. Ei reageeri vee ega hapetega. Kullal on metallilige. Kuld on vrismetall. Normaaltingimustel on ta vrdlemisi pehme ja raske kollane metall, mille tihedus on 19,7 g/cm. Kulla sulamistemperatuur on 1 064C. Looduses esineb kuld kamakatena kivis, nt. mineraalkvartsi pragudes (kullasooned) ja vikeste terakeste na kulda sisaldunud kivimitest tekkinud liivas (kullaliiv). Uute kullaleiukohtade avastamine on sageli esile kutsunud nn
. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .lk 7 Allikad . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . lk 8 Elemendist üldiselt Tseesium , mille sümbol on Cs , on keemiline element järjekorranumbriga 55. Ta on leelismetall. Tseesium asub tabelis kuuendas perioodis, esimeses A rühmas. Tseesium on metall, mida võib sulatada peopesal ja mis on sinakashalli värvusega. Tal on 1 stabiilne isotoop massiarvuga 133. Tseesiumil on mitmeid radioaktiivseid isotoope, mis tekivad tuumareaktorites kõrvalproduktina. Neist tuntuim on 137Cs, mille poolestusaeg on 30 aastat. Tseesium on keemiliselt väga aktiivne. Tseesium koos rubiidiumiga avastati 1860. aastal . Tseesiumi nimi tuleb ladinakeelsest sõnast caesius , mis tõlkes tähendab sinisilmsust . Ajalugu Metall sai oma nimetuse kahe helesinise joone järgi, mis on hästi nähtavad tema spektris, ning mille järgi avastasid selle 1860. a
rakkudele) ja hävitab need. Õiget aktiivsust kasutades ei tohiks kiiritus mõjuda hävitavalt teistele rakkudele. Radioaktiivset kiirgust kasutatakse ka vere kiiritamiseks. Nii puhastatakse verd antikehadest. Nagu vähkkasvajategi korral, ei tohi ka siin kiirgusega liialdada, vastaval juhul on see eluohtlik. Radioaktiivseid isotoope saab kasutada inimese organismi uurimiseks. Näiteks kasutatakse seda aju-uuringutel: viiakse isotoop verre, juhitakse see edasi ajju ja jälgitakse aju elutegevust. Radioisotoobid: - tehneetsium - kasutatakse haiguste diagnostikas - koobalt - kasutatakse vähihaiguste välises gammateraapias - jood - kasutatakse kilpnäärme haiguste ravimiseks, vähihaiguste puhul - iriidium - vähihaiguste raviks sisekiiritajana 3 Põllumajandus
1. Mis on molekul ? Molekul on aine väikseim osake, milleks on vastavat ainet võimalik mehhaaniliselt jaotada, ja mis säilitab selle aine keemilised omadused 2. Kui suured on molekulid ? Molekulidel pole kindlat suurust , seda just selle pärast, et nad on nii väikesed. 3. Missugused nähtused viitavad molekulide liikumisele ? difusioon 4. Missugune on molekulid vastastikune mõju ja liikumine gaasides ? vastastikune mõju peaaegu puudub, liikumine kaootiline, väga kiire 5. Miks on gaasid kergesti kokkusurutavad ? Sest molekulide vahel on palju vaba ruumi 6. Miks võivad gaasid piiramatult paisuda ? Sest molekulid ei ole omavahel sidemetega seotud, molekulide vahel võib olla vaba ruumi. 7. Kirjelda molekulide liikumist ja vastastikmõju vedelikes ? liikumine vaba, kiirus suhteliselt suur, vastastikmõju suhteliselt suur 8. Miks on vedelikud raskesti kokkusurutavad ? sest mo...
väheneb ka kiirgus ja soojusemissioon. Poolestusaeg on statistiline seaduspärasus, kuna ei ole võimalik määratleda ajahetke millal aatom muundub. Ajaliselt on poolestusaja kestvused erinevatel ainetel väga erinevad. (Mikrosekunditest miljardite aastateni) Näiteks Uraani poolestusaeg on kõigest 4,5 miljardit aastat. Kehtib põhimõte: mida lühem on poolestusaeg, seda suurem on elemendi järjekorranumber ning seda intensiivsem ja ohtlikum on tema poolt emiteerunud rad kiirgus 11. Isotoop: X elemendi lisa, mis erineb põhielemendist neutronite arvu poolest. Tuntumad isotoobid: (esimene number on ülaindeks, teine alaindeks) H1 2 - deuteerium. (Tema ühend hapnikuga on raske vesi) H1 3 - triitium. (Beetaaktiivne aine, mille poolestusaeg on 12 aastat) U92 235 - rikastatud uraan (aatompommi põhikomponent) 12. Nihkereegel: Alfalagunemine - tuuma laeng väheneb kahe võrra, mass 4amü värra, ning element liigub tabelis
erandid. Kui kindlad uraani aatomid ahelreaktsioonis lõhustuvad, vabaneb energia. Kui tuumaelektrijaamas toimub selline lõhustumine aeglaselt, siis tuumapommis toimub see väga kiiresti, kuid mõlemal juhul peab lõhustumine olema hoolikalt juhitud. Tuumade lõhustumine toimub kõige paremini kui kasutatakse isotoope, sama aatomnumbriga kuid erineva neutronite arvuga aatomeid - uraan 235 (või plutoonium 239). Uraan 235 on tuntud kui lõhustuv isotoop tänu oma kalduvusele ahelreaktsioonides lõheneda, vabastades energiana soojust. U- 235 lõhustumisel vabaneb kaks või kolm neutornit, mis teiste U-235 aatomitega põrkudes omakorda need lõhustavad, vabastades jällegi kaks kuni kolm neutronit. Ahelreaktsioon leiab aset ainult niinimetatud kriitilise massi ehk piisava arvu U-235 aatomite olemasolul. Seejuures on iga 1000 looduslikult esineva uraani aatomi hulgas ainult seitse U-235 aatomit. Ülejäänud 993 aatomit on U- 238.
Iisaku Gümnaasium 9.kl Radioaktiivsed elemendid referaat koostaja: Mihkel Martin Fersel juhendaja: Relika Kaljumäe iisaku 2011 Sisukord 1) Sissejuhatus lk 3 2)Radioaktiivsed elemendid lk 4-9 3)Kokkuvõtte lk 10 4)Kasutatud kirjandus lk 11 Sissejuhatus Selles uurimus töös saame me teada millised on radioaktiivsed keemilised elemendid ja kui kahjulikud nad võivad olla. Me saame teada, kes on nende peamised avastajaid ning millal avastati tähtsamad elemendid. Lisaks veel kui palju on radioaktiivseid elemente, nende lühendid ja ka nimetused ja keemilise elemendi asukoha perioodilisussüsteemis. 3 Radioaktiivsed elemendid Esimene radioaktiivne eleme...
2 SISU ARSEEN KUI KEEMILINE ELEMENT, KASUTUSALAD Arseen on keemiline element, mille sümbol keemiliste elementide tabelis on As ja aatomnumber 33. Arseeni nimi tuleb pärsiakeelsest sõnast zarniqa ja süüriakeelsest sõnast zarnikh, mis tähendasid tõlkes arseenimaaki, see laenati kreeka keelde kujul arsenikon, mis tähendab mehelikkust ja tugevust. Arseenil on üks stabiilne isotoop (keemilise elemendi püsiv tüüp). Arseen on omaduselt poolmetall ja ta on puhtal kujul vahataoline kollase värvusega või hallikas metalse läikega. Arseen on looduses vähelevinud ja seda esineb koos paljude mineraalidega, näiteks koos väävli ja metallidega, vahel ka kristalliga. Arseen on tuntud juba antiikajast, kuid keemiliseks elemendiks määrati see Antoine Lavoisieri poolt aastal 1789. Arseeni on kirjeldatud esmakordselt 1. sajandil eKr Aristoteles ja tema õpilase
Kuld Kuld on keemiline element järjenumbriga 79.Kullal on üks stabiilne isotoop massiarvuga 197.Keemilistelt omadustelt on kuld väheaktiivne metall. Ei reageeri vee ega hapetega.Kuld on väärismetall.Normaaltingimustel on ta võrdlemisi pehme kollane metall, mille tihedus on 19,7 g/cm³. Kulla sulamistemperatuur on 1064°C.Kuld on isotroopne kuubilise süngoonia mineraal. Polarisatsioonimikroskoobis on ta maakmineraalile tüüpilisena läbipaistmatu. Lõhenevus ja magnetilisus puuduvad. Kullal on metalliläige.Maailma suurimad kullavarud asuvad Lõuna-Aafrika Vabariigis.
uraan hõbevalge metall. Uraan kuulub aktinoidide rühma. Loodusliku uraani tihedus normaaltingimustel on 19,05 g/cm3. Mitteloodusliku isotoopkoostisega uraanil on tavaliselt teistsugune tihedus. Uraani sulamistemperatuur on 1132 ja keemistemperatuur 1797 Celsiuse kraadi. Kõik uraani isotoobid on radioaktiivsed. Uraan-235 aatomi tuum lõhustub, kui seda tabab aeglane neutron. Sealjuures eraldub uusi neutroneid, mis võib tekitada ahelreaktsiooni. Ta on ainus looduses olulises koguses leiduv isotoop, millel on see omadus; sellel põhineb ka tema kasutamine. Uraanist algab radioaktiivse lagunemise rida - uraani rida. Uraan Tuumaelektrijaam Tuumaelektrijaamades on võimalik toota elektrienergiat suures koguses, ökonoomselt ja õhusaastevabalt. Uuringud näitavad, et tuumaenergiast saadud elekter on söest toodetust isegi odavam. Tänapäeval annavad tuumaelektrijaamad 17% kogu elektrienergiast, peaaegu sama palju kui hüdroelektrijaamad.
Massi number tähistab prootonite arvu pluss neutronite aatomi tuumas elemendi. Prootonite arvu määrab element, kuid Vanadiniit neutronite arv võib varieeruda. Iga muudatus on uus isotoop. Tähtsamad mineraalid : Vanaadium-50 on radioaktiivne. Tal on pool elu umbes 6 patroniit V(S2)2 kvadriljonilt aastat. Poolväärtusaeg radioaktiivset elementi on aeg, mis kulub pool proovi element murdmiseks. vanadiniit Pb5(VO4)3Cl Kümme grammi vanaadiumi-50 täna vähendaksid 5 grammi
Millega tegeleb keemia Keemia teadus, mis uurib aineid ja ainetega toimuvaid muundumisi. Puhas aine koosneb ühte liiki aineosakestest (molekulid, aatomid või ioonid). Kindel koostis ja kindlad omadused. Nt, keedusool(NaCl), suhkur( C12 H 22 O11 ), kuld(Au), vask(Cu). Ainete segu koosneb mitme aine osakestest. Kindel koostis puudub. Omadused sõltuvad koostisest. nt, õhk, looduslik vesi, muld, pronks. Ainete füüsikalised omadused: Värvus, lõhn, maitse iseloomulikud omadused, mille järgi saab aineid kergesti eristada. Agregaatolek aine võib tavatingimustel olaa tahke(kindel kuju), vedel(voolav, võtab anuma kuju) või gaasiline(levib kogu ruumi ulatuses). Tihedus näitab, kui suur on kindla ruumalaga ainekoguse mass Tähis (roo). Valem =m/V. Mõõtühikud: kg/m 3 ; g/cm 3 ; kg/dm 3 . Tugevus aine vastupidavus painutamisele, venitamisele või survele. Kõvadus aine vastupidavus kriimustamisele või lõikamisele. Sulamis- ja keemistempe...
jaoks enamasti küllaltki hõlbus, ei ole leitud tunnuseid, mis oleksid alati omased ainult teadusele või ainult pseudoteadusele. Inimkeha kohastumused äärmisteks temp: Üksteise ligidal paiknevad jäsemed Võime panna loodusressursid enda kasuks tööle Radoon (omadused, ohtlikkus, probleem) -on keemiline element järjekorranumbriga 86. Kõik selle isotoobid on radioaktiivsed. Stabiilseim on isotoop massiarvuga 222, mille poolestusaeg on 3,8 ööpäeva. Radoon 222 tekib looduses uraani radioaktiivsel lagunemisel. Olulised radooni isotoobid on ka toroon massiarvuga 220 ja aktinoon massiarvuga 219. Omadustelt on radoon väärisgaas. See kondenseerub temperatuuril –62 °C ja tahkub temperatuuril –71 °C. Radoon on oluline looduslik radioaktiivse kiirguse allikas. Seetõttu on see inimestele ohtlik. Radoon on värvita ja lõhnata inertne radioaktiivne mürk-gaas.
Osmium on väga kõva rasksulav metall. Rasksulavuse tõttu soovitati elektrivalgustuse algusaastail valmistada elektrilambi hõõgniit osmiumist. Niisugused lambid tarbisid 3 korda vähem elektrienergiat ja kiirgasid meeldivat roosakat valgust. Rakendust piirasid vaid osmiumi defitsiitsus ja kõrge hind. Osmiumi maailmatoodang on tuhat korda väiksem kullatoodangust. Ta on kalleim plaatinametall. 1966.a oli osmium 7,5 korda kullast kallim. Eriti hinnaline on isotoop Os-187, mille kilogramm maksis 1987.a maailmaturul 14 milj. dollarit. Osmiumi eelisomadusteks on kulumiskindlus, seepärast kuulub ta kulumiskindlate sulamite koostisse. Hinnalisemate täitesulepeade kuldsule otsas on kübeke osmiumisulamit. Niisuguseid igavesi kirjutussulgi, millega kirjutamisel käsi ei väsi, valmistati juba ülemöödunud sajandil. Eeldatavalt saatis Johann Wolfgang Goethe sellise sule kingituseks Aleksandr Puskinile. Osmiumisulamist tehakse täpsete
I kursus. Mehaanika Mehhaaniline liikumine Ühtlane sirgjooneline liikumine on liikumine, mille puhul keha sooritab mistahes võrdsetes ajvahemikes võrdsed nihked. s l s = vt x = x0 + vt v= vk = t t Ühtlaselt muutuv liikumine on liikumine, mille puhul keha kiirus mistahes võrdsetes ajavahemikes muutub võrdse suuruse võrra. at 2 at 2 s = v0t ± x = x0 + v0t + v 2 - v02 = ±2as 2 2 Taustsüsteem on kella ja kordinaatsüsteemiga varustatud keha, mille suhtes liikumist vaadeldakse. Teepikkus on määratud keha poolt läbitud trajektoori pikkusega. Nihe on suunatud sirglõik, mis ühendab keha algasukoha lõppasukohaga. Hetkkiirus on kiirus, mida keha omab trajektoori antud punktis, antud ajahetkel ja m...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
