Riiklikud tähtpäevad § 1. Rahvuspüha Rahvuspüha ehk riigipüha: Ø 24. veebruar iseseisvuspäev, Eesti Vabariigi aastapäev § 2. Eesti Riigipühad Riigipuhkepäevad: Ø 1. jaanuar uusaasta Ø liikuv suur reede Ø ülestõusmispühade 1. püha Ø 1. mai kevadpüha Ø nelipühade 1. püha Ø 23. juuni võidupüha Ø 24. juuni jaanipäev Ø 20. august taasiseseisvumispäev Ø 24. detsember jõululaupäev Ø 25
Riiklik tööajanorm määratakse seaduse või seaduse täitmiseks antud haldusaktiga Puhkeaeg on aeg, mille kestel töötaja on vaba töökohustuste täitmisest ja võib seda kasutada oma äranägemise järgi. Puhkeaeg jaguneb: Tööpäevasisene- vaheaeg puhkamiseks ja einetamiseks Tööpäevade vaheline- Vahetustevahelise puhkeaja kestus peab olema vähemalt 11 tundi. Iganädalane- on kaks puhkepäeva nädalas Riigipühad- Töötajate puhkeaja hulka kuuluvad riigipühad, mille loetelu sätestatakse eraldi seadusega. Uusaasta ja esimese jõulupüha eelsel tööpäeval lühendatakse tööaja kestust kolme tunni võrra. Puhkused-Puhkepäeval on keelatud tööle rakendada: 1) rasedat; 2) alaealist; 3) töötajat, kellele see on keelatud arsti otsusega. Puhkuse liigid- põhi- ja lisapuhkus, vanemapuhkus, palgata puhkus, õppepuhkus Igapäevase tööaja kestus Riiklik tööajanorm viiepäevase töönädalaga töötamisel on kaheksa tundi päevas 40-tunnise
päikesepaistelised, põuased, selged ja soojad ilmad, talved aga käre pakane. Eestisse jõuab keskmiselt aastas 132 tsüklonit ja 65 antitsüklonit Faktid Pealinn Tallinn Pindala-45 227 km². Rahvaarv-1 340 935 elanikku Rahaühik-kroon Rahvastiku tihedus - 29,7 in/km² Iseseisvumine 24.02.1918 ; taasiseseisumine 20.08.1991 President Toomas Hendrik Ilves Peaminister Andrus Ansip Rahvastiku püramiid Eesti Riigipühad Riigipühad ja puhkepäevad on: 1. jaanuar - uusaasta ---- suur reede ---- ülestõusmispühade 1. püha 1. mai - kevadpüha ---- nelipühade 1. püha 23. juuni- võidupüha 24. juuni - jaanipäev 20. august - taasiseseisvumispäev 24. detsember jõululaupäev; [RT I 2005, 24, 185 jõust. 20. 05. 2005] 25. detsember - esimene jõulupüha 26. detsember - teine jõulupüha Riiglikud tähtpäevad 6. jaanuar - kolmekuningapäev 2. veebruar - Tartu rahulepingu aastapäev
Riigipühad (ja vabad päevad) Eestis: · Uusaasta 1. jaanuar. Eelnev tööpäev (vanaaastaõhtu) on 3 tunni võrra lühendatud tööpäev. · Iseseisvuspäev 24. veebruaril, rahvuspüha. Eelnev tööpäev on 3 tunni võrra lühendatud. · Suur Reede liikuv püha, reedene päev, kevadel. · Ülestõusmispüha liikuv püha kevadel, pühapäev. Munadepühad ehk lihavõtted · Kevadpüha 1. mai. Volbriöö tähistused eelneval õhtul. · Nelipühad liikuv püha kevadel, 7 nädalat pärast lihavõtteid. · Võidupüha 23. juunil. Samal ajal peetakse jaanilaupäeva. Eelnev tööpäev on 3 tunni võrra lühendatud. · Jaanipäev 24. juunil. · Taasiseseisvumispäev 20. augustil. · Jõulud 24 26. detsember. Jõuludele eelnev tööpäev on 3 tunni võrra lühendatud. s
Kliima Hollandis on mereline kliima jahedate suvedega ja pehmete talvedega Keeled Hollandi ametlik keel on Hollandi keel. Seda räägib umbes 22 miljonit inimest emakeelena ja 5 miljonit lisa keelena. Hollandi hümn "Wilhelmus van Nassouwe" sõnad on arvatavasti kirjutadud Philips van Marnix poolt, ta oli Sint Aldegonge kõrg- aadlik. Muusika looja on teadmata. Riigipühad 1. jaanuar Uusaasta Suur reede 30.aprill Kuninganna päev 4.mai Surnute mälestus päev 5.mai Vabastamise päev 25.detsember Jõulud Lipp Hollandi lipp on üks kõige vanemaid ja siiani kasutusel olevaid trikoloor lippe. See lipp on kasutusel alates 1937.aastast Lipu värvidel pole täpset tähendust. Aitäh!
4. Töötaja töölepingu alusel tööd tegev füüsiline isik. 5. Puhkus aeg, millal ei pea töötaja täitma tööülesandeid. Puhkus tähendab ka töölepingu või teenistussuhte peatumist puhkusseadusega ettenähtud korra ja tingimustel. 6. Puhkaeg Puhkeaeg on aeg, mille kestel töötaja on vaba töökohustuste täitmisest ja võib seda kasutada oma äranägemise järgi. Puhkeaeg on tööpäevasisene, tööpäevadevaheline ja iganädalane. Puhkeaja hulka kuuluvad riigipühad ja puhkused. 7. Palk tasu, mille töötaja saab tehtud töö eest. Palga suurus on sätestatud töölepingus. Palk koosneb põhitasust ja seadusega ettenähtud juhtudel ettenähtud lisatasudest preemiatest ja juurdemaksudest. 8. Lõpparve arve, mis koostatakse lepingu viimasel kehtival päeval ning arvutatakse summa, mis on töötajal veel saada (sisaldab kõiki summasid, mida tööandja on
PUHKUSETASU Kuu Kalendripäevi Pühasid kuus Brutopalk märts 29 kuus 0 5 398,00 aprill 31 1 14 753,00 mai 30 1 14 179,00 juuni 31 2 6 722,00 juuli 30 0 12 114,00 august 31 0 12 668,00 KOKKU 182 4 65 834,00 Haiguspäevi 0 Arvestatud päevi 178 PÄEVATASU 369,85 Puhkus algab 09.08.2010 Puhkuse kestus 7 päeva Pühasid puhkuse ajal 0 päeva Puhkus lõpeb ...
Eesti riiklik ja rahvussümboolika Inimene ja ühiskond 4. klass Taimi Luik Paistu Põhikool Juhendaja Marika Anissimov RIIKLIK JA RAHVUSSÜMBOOLIKA Riiklik sümboolika Rahvussümboolika lipp rahvuslill vapp rahvuslind hümn rahvuskivi rahvuseepos LIPP • Sinine on taevas ja Eesti sisepinnalised järved • Must on meie rahva minevik, muld, mulgi mehe must kuub ja head tuld andev süsi • Valge näitab rahva püüdlust valge ja valguse poole EESTI SUUR RIIGIVAPP • kuldne kilp • kolm sinist sammuvat otsavaatavat lõvi • külgedelt ja alt kaks allosas ristuvat kuldset tammeoksa LIPU KASUTAMINE • heisatakse riigi- ja rahvuspühadel • heisatakse päikesetõusul • langetatakse päikeseloojangul, kuid mitte hiljem kui 22.00 ...
kindlustama töötaja kokkulepitud töötingimustega. Puhkus: Puhkus tähendab töölepingu peatumist käesoleva seadusega ettenähtud korras ja tingimustel. Puhkuse liikideks on põhipuhkus (sealhulgas pikendatud puhkus) ja lisapuhkus. Puhkeaeg: Puhkeaeg on aeg, mille kestel töötaja on vaba töökohustuste täitmisest ja võib seda kasutada oma äranägemise järgi. Puhkeaeg on tööpäevasisene, tööpäevadevaheline ja iganädalane. Puhkeaja hulka kuuluvad riigipühad ja puhkused. Palk: on rahaline või aineline tasu, mida töö andja maksab töö tegijale töö eest vastavalt töölepingule , samuti muudel seadusega või pooltevahelise lepinguga kokku lepitud juhtudel. Palka võib arvestada ja välja maksta mingi perioodi (tund, päev, kuu,aasta) tasuna. Palgamäär ja selle arvestamise alused määratakse kindlaks töölepingu sõlmimisel poolte kokkuleppel. Hea raamatupidamistava: Rahvusvaheliselt tunnustatud arvestuse ja aruandluse põhimõtetele
korral. Üldjuhul ei või see kesta üle 12h. Tööisnpesktori nõusolekul on lubatud nimetatust suuremat töö h arvulist vahetust, kuid mitte üle 24h. Kui tööandja rakendab ilma inspektori nõusolekuta üle 12h vahetusi, siis kohus määrab, et need lisatunnid tuleb kompenseerid alisatasu maksmisega. Puhkeaeg Töötajal on õigust saada tööpäeva sisest, tööpäevade või vahetuste vahelist ja iganädalast puhkeaega. Puhkeaja hulka uuluvad samuti rahvus- ja riigipühad ja puhkeaja eriliigi moodustavad puhkused. Tööpäeva sisene puhkeaeg – vaheaeg puhkamiseks ja einetamiseks. Selle algus, kestvus ja lõpp määratakse töösisekorra eeskirjade, vahetuseajakavade või töölepinguga. TjaPS §16 kohaselt peab töötaja saama nimetatud vaheaja hiljemalt pärast 4h kestnud töötamist, kui kollektiivlepingus ei ole sätestatud teisit. Vaheaeg selleks kestab enamasti 30mint – 1h. Katkematu tööprotsessi korral, kui töö
I Arvuta laevapereliikme lõpparve (septembrikuu töötasu ja saamata jäänud puhkusetasu) seisuga 30.09.2015, kui on teada järgmised andmed: asus tööle 01.01.2014, puhkust ei ole saanud, brutotöötasu kuus katseajal 1000€, peale katseaega aasta 1400€ ja peale seda 1500€. Esimesed 4 kuud –1000 eur/kuus Järgmised 12 kuud – 1400eur /kuus Ja viimased 5 kuud –1500eur/kuus Aasta Kuu Töötasu Kalendripäeva Riigipühad Kokku d päevad 2014 Jaanuar 1000 31 1 30 2014 Veebruar 1000 28 1 27 2014 Märts 1000 31 0 31 2014 Aprill 1000 30 2 28 2014 Mai 1400 31 1 30
· isikutele , keda on lubatud sisseastumiseksamitele §69. Paragrahv 1, 2,4 ja 7 Ül 2. Puhkuserahad peavad üle tulema töötajale 28. mail ehk neljapäeval. Puhkusetasu arvutamise kord on reguleeritud VV määrusega 11.06.2009 nr 91.(muudetud 01.01.2012) Üldjuhul võetakse arvutamise vajaduse tekke kuule eelnenud 6 kalendrikuu jooksul teenitud töötasu kogusumma ja see jagatakse sellesse perioodi jäänud kalendripäevade kogusummaga (arvutatakse maha riigipühad ja tööpäevad, mil töötaja mõjuvatel põhjustel puudus töölt) ja nii saadakse ühe kalendripäeva tasu. 1 kalendripäevatasu x puhkusepäevade arv = puhkusetasu.( Hetke seisuga siis arvestatakse aprillist) Töötajal on õigus nõuda viivist, kui pole õigeaegselt puhkuserahad üle kantud ning seda on võimalik seni nõuda kuni puhkuserahad kätte saab. Ül 3. Alaealist ei tohi rakendada tööle. Kehtib heausu põhimõte. Seda saab rakendada poolte kokkuleppel.
Pikkuse ja laiuse suhe on 7:11, tavasuurus on 105x165cm. Vapp: Suur riigivapp: Kuldsel kilbil on 3 sinist sammuvat ja otsa vaatavat lõvi. Kilpi ümbritseb külgedelt ja alt 2 kilbi alaosas ristuvat kuldset tammeoksa. Väike vapp on samasugune, ainult ilma tammeoksteta. Hümn: ,,Mu isamaa, mu õnn ja rõõm". Sõnad Johann Voldemar Jannsen. Muusika-Friedrik Pacius. Viis loodi 1848aastal. Esimest korda lauldi seda Eesti esimesel laulupeol aastal 1869. Eesti hümniks sai ta aastal 1920. 2.Eesti riigipühad. * 24.veebruar- iseseisvumispäev, EV aastapäev ;1.jaanuar-uusaasta; 2.veebruar-Tartu rahulepingu aastapäev; 24.juuni-jaanipäev; 20august-taasiseseisvumispäev; 24.detsember-jõululaupäev; 25.detsember-esimene jõulupüha; 26.detsember; teine jõulupüha 3.Juhtivate institutsioonide persoonid nimepidi. * Eesti Vabariigi President- Toomas Hendrik Ilves , Peaminister -Andrus Ansip, Tõnis Lukas- Haridus- ja teadusminister, Rein Lang Justiitsminister, Jaak Aaviksoo- Kaitseminister, Jaanus
ÕIGUSTEADUS ÖÖTÖÖ ja RIIGIPÜHAD Öötöö- ajavahemik kell 22:00-06:00 Hüvitatakse 1,25-kordses töötasus RIIGIPÜHAL töötamise eest hüvitatakse 2-kordses tasus PUHKEAEG IGAPÄEVANE PUHKEAEG- kahe tööpäeva vahel vähemalt 11 tundi TÖÖPÄEVASISENE PUHKEAEG- vähemalt 30 minutit IGANÄDALANE PUHKEAEG- vähemalt 48 järjestikust tundi TÖÖTAMINE ENNE RIIGIPÜHI Uusaastale Eesti Vabariigi aastapäevale Võidupühale Jõululaupäevale Eelnevalt tööpäeva lühendatakse 3 tunni võrra VAHETULT eelnevat tööpäeva!!!! PUHKUSED Tööpuhkus e. Põhipuhkus Vanemapuhkus Palgata puhkus Kollektiivpuhkus Õppepuhkus PUHKUSE ANDMISE JA KASUTAMISE PÕHIMÕTTED 1. Puhkust antakse kalendriaasta eest 2. Puhkust antakse kalendripäevades 3. Puhkuse andmine ja kasutamine on kohustuslik 4. Puhkust antakse üldjuhul katkestamatult...
32. ¼ koormusega töötavale töötajale ette nähtud põhipuhus tööaasta eest on 28lp 33. Aprill 2009 on 21tp 34. Dets 09 on 21 tp 35. Juuni 09 tööajanorm on 157 h 36. dets 09 tööajanorm on 162h 37. Dets 09 on 3h võrra lühendatud tp 23 ja 31 detsember 38. Tööpäeva lühendatakse 3h võrra enne 23 juunit 39. Millises kuus 09a on kõige rohkem lisapuhkepäevi riigipühade näol? detsember 40. 24.02 iseseisvuspäev, EV aastapäev on rahvuspüha 41. mais on riigipühad ja vabad päevad 01.mai ja 31.mai 42. Töötaja asus tööle 15 veebr ja jäi puhkusele 25 juuni. Millised kuud on puhkusetasu arvestamiseks? mai, aprill, märts, veebr. 43. Töötaja asus tööle 1 juunil ja jäi puhkusele 25 juulil. Kuidas arvutada puhkusetasu? Päevatasu arvut. aluseks on eelneva kuu so juuni palk. 44. Lähetus, täiendõpe- 6kuu töötasu/6kuu tp 45. jaan 30kp, veebr 27, märts 31, aprill 28, mai 29, juuni 28 46. täiendav vanemapuhkus- sots maks ei lähe maha!!
1920. AASTATE ELU-OLU EESTI VABARIIGIS Eesti vabanes Vene võimu alt. Inimestel oli kindel soov rajada iseseisev demokraatlik vabariik. Sellest veendumusest lähtus ka Asutav Kogu Eesti esimest põhiseadust koostades. Eestist saigi Vabariik ja selle pealinnaks Tallinn. Kirjutati alla Venemaa rahulepingule,võeti vastu põhiseadus, valiti riigikogu, ja samuti võeti vastu riigilipuseadus ja riigipühad. Toimus raha ja pangareform. Tallinna majandus arenes, hakkasid sõitma elektrirongid, bussid ja liikumismootortrammid. Tööd alustas ka Raadio Ringhääling. Toimusid esimesed ooperid (esimese eesti ooper "Vikerlased" esietendus Estonias) ja valiti ka iluduskuningannasid. Hakkas tekkima igasuguseid ärisid, kohvikuid, töökodasid, juuksureid, kalatöötlemisettevõtteid, kondiitrivabrikuid ja palju teisi töökodasid
Janeli Põder RP14 Arvestustöö RP14 “Töötasu” / palun oma vastused/seisukohad varustada viidetega + Teie poolse (piisava) selgitusega: 1. Kas riigipühal töötamise korral makstakse 2-kordselt kogu vahetuse eest? TLS §45 lg 2. Jah, kui kogu vahetus langeb riigipühale. Olukorras, kus töötaja vahetus algab tavaliselt tööpäeval ja lõppeb riigipühal, tuleb täiendavalt hüvitada riigipühal tehtavad tunnid, ülejäänud tunnid tasustatakse tavalises korras. Täiendava tasu maksmine riigipühal kui puhkepäeval, on põhjendatud asjaoluga, et töötaja peab tegema tööd ajal, kui kõik ülejäänud riigis puhkavad ja peavad pühasid. 2. Kas TLS-is on reeglid ka selliseks juhtumiks, kui töötaja täidab tööülesandeid halvasti / on tööandjal sellisel juhtumil õigus töötasu vähendada? TLS §73, VÕS §112. T...
1920. AASTATE ELU-OLU EESTI VABARIIGIS Kokkuvõte Kui Eestist sai vabariik, ja selle pealinnaks sai Tallinn, sarnanes see rohkem provintsilinnaga, kui pealinnaga. Sel ajal pandi alus Eesti vabariigile, kirjutati alla rahuleping Venemaaga,võeti vastu põhiseadus, valiti riigikogu, võeti vastu riigilipuseadus ja riigipühad. Toimus raha ja pangareform. Tallinn hakkas arenema, sõitma hakkasid elektrirongid, bussid, liikumismootortrammid. Tööd alustas Raadio Ringhääling. Toimusid esimesed ooperid ja valiti ka iluduskuningannasid. Palju hakkas tekkima igasuguseid ärisid, kohvikuid, töökodasid ja juuksureid, kalatöötlemisettevõtteid, kondiitrivabrikuid ja palju teisi. Tolleaegne pealinn ehitas ennast ülesse. Ehitati uhkeid paviljone ja reklaamtorne, uusi maju ja ehitisi ning isegi asfalteeriti teid.
Rahvuspüha, mis on puhkepäev: · 24. veebruar iseseisvuspäev, Eesti Vabariigi aastapäev Riigipühad ja puhkepäevad aastal 2014 on: · 1. jaanuar uusaasta · 24. veebruar - iseseisvuspäev, Eesti Vabariigi aastapäev · 18. aprill suur reede · 20. aprill ülestõusmispühade 1. püha · 1. mai kevadpüha · 8. juuni nelipühade 1. püha · 23. juuni võidupüha · 24. juuni jaanipäev · 20. august taasiseseisvumispäev · 24. detsember jõululaupäev · 25. detsember esimene jõulupüha · 26. detsember teine jõulupüha. Riiklikud tähtpäevad aastal 2014 · 6. jaanuar kolmekuningapäev · 2. veebruar Tartu rahulepingu aastapäev · 14. märts emakeelepäev · 11. mai, maikuu teine pühapäev emadepäev (2015. aastal 10. mai) · 4. juuni Eesti lipu päev · 14. juuni leinapäev · 23. august kommunismi ja natsismi ohvrite mälestuspäev · 14. september, septembrikuu teine püha...
Põhjus, miks töötaja tööd teha ei saa, ei ole tingitud töötaja tahtlusest või raskest hooletusest. Töötaja ei saa tööd teha piiratud ajavahemikul, st tegemist ei ole pikaajalise või püsiva takistusega (nt on perekonnas tekkinud ootamatu hädaolukord, mis muudab töötaja kohaloleku vajalikuks). Tegemist peab olema lühiajalise takistusega, mis võimaldab töötajal peagi töö tegemist jätkata. 6. Rahvus- ja riigipühad: puhkeaja kasutamise kord, töötaja tööle rakendamise võimalused, pühadel töötamise kompenseerimine Rahvuspüha ja riigipühad on puhkepäevad! Pühade ja tähtpäevade seaduse järgi kohaldatakse rahvuspüha suhtes teistes õigusaktides riigipühade kohta sätestatut. Rahvuspühal tehtav töö tuleb seega hüvitada sarnaselt riigipühal tehtava tööga. Riigipühal tehtud töö eest tuleb tööandjal maksta 2-kordset töötasu. 2-kordselt tuleb hüvitada need
Majandusministeerium tegutses 25. augustini 1940. a., mil seoses nõukogude okupatsiooniga moodustati rahvakomissariaadid ja majandusministeerium likvideeriti. Eluolu Kui Eestist sai vabariik, ja selle pealinnaks sai Tallinn, sarnanes see rohkem provintsilinnaga, kui pealinnaga. 1920. aastate algul pandi alus Eesti vabariigile, kirjutati alla rahuleping Venemaaga,võeti vastu põhiseadus, valiti riigikogu, võeti vastu riigilipuseadus ja riigipühad. Toimus raha ja pangareform. Tallinn hakkas arenema, sõitma hakkasid elektrirongid, bussid, liikumismootortrammid. Tööd alustas Raadio Ringhääling. Toimusid esimesed ooperid ja valiti ka iluduskuningannasid. Palju hakkas tekkima igasuguseid ärisid, kohvikuid, töökodasid ja juuksureid, kalatöötlemisettevõtteid, kondiitrivabrikuid ja palju teisi. Tolleaegne pealinn ehitas ennast ülesse. Ehitati uhkeid paviljone ja reklaamtorne, uusi maju ja ehitisi ning isegi asfalteeriti teid
päeval tegeva töötaja töötasu. Pooled võivad kokku leppida ka selles, et ööajal töötamine hüvitatakse täiendava vaba aja andmisega. Alaealisel on reeglina töötamine ööajal keelatud. Erandid on lubatud juhul, kui alaealine teeb kerget tööd kultuuri, kunsti, spordi või reklaamitegevuse alal täiskasvanu järelevalve all kell 20.00 24.00. Enne koolipäeva algust koolikohustuslik alaealine töötada ei tohi. Riigipühad on määratletud pühade ja tähtpäevade seadusega, mille kohaselt Eesti ainuke rahvuspüha on 24. veebruar iseseisvuspäev Eesti Vabariigi aastapäev, ning 11 riigipüha on: jaanuar uusaasta; suur reede; ülestõusmispühade 1. püha; mai kevadpüha; nelipühade 1. püha; 23. juuni võidupüha; 24. juuni jaanipäev; 20. august taasiseseisvumispäev; 24
Mida uurib makroökonoomika? - uurib majandust , kui tervikut. Tema uurimus objektideks on üldised rahvamajanduslikud nähtused nagu tööhõive, töötus, üldine hinnatase jm. Töö ökonoomika makroökonoomika kontekstis tegeleb tööturuga , tööandjate poolsete palgaotsuste analüüsimisega, ametiühingute tegevuse mõju analüüsimisega, tööturu paindlikkusega jm. Mida uurib mikroökonoomika? - uurib majandusüksuste (nt. indiviidi, kodumajapidamise, organisatsioon, turg või tootmisharu) käitumist mitmesuguste valikute tegemisel. Põhirõhk on toote/ teenuse hinna uurimisel, hinna kujundamisel ja hinna mõju selgitamisel tootmismahule. Töö ökonoomika mikroökonoomika kontekstis tegeleb inimeste valikuga töö ja vaba aja vahel, töö palgaga, perekonda, migratsiooni ning pensionile jäämist puudutavaga. Mis on tööjõu nõudlus? - on seos tööjõu hinna (palgamäära) ja koguse vahel, mida tööandjad soovivad ja suudavad antud ajaperioodil osta. Mis on tööjõu pakkumine?...
päeval tegeva töötaja töötasu. Pooled võivad kokku leppida ka selles, et ööajal töötamine hüvitatakse täiendava vaba aja andmisega. Alaealisel on reeglina töötamine ööajal keelatud. Erandid on lubatud juhul, kui alaealine teeb kerget tööd kultuuri, kunsti, spordi või reklaamitegevuse alal täiskasvanu järelevalve all kell 20.00 24.00. Enne koolipäeva algust koolikohustuslik alaealine töötada ei tohi. Riigipühad on määratletud pühade ja tähtpäevade seadusega, mille kohaselt Eesti ainuke rahvuspüha on 24. veebruar iseseisvuspäev Eesti Vabariigi aastapäev, ning 11 riigipüha on: jaanuar uusaasta; suur reede; ülestõusmispühade 1. püha; mai kevadpüha; nelipühade 1. püha; 23. juuni võidupüha; 24. juuni jaanipäev; 20. august taasiseseisvumispäev; 24
koha täpsusega peale koma): 19+(23-3)+19+22+21+21=122/6=20,33333...20.33 672*20,33=13 661.76 K. Rebane PALGAKORRALDUS (Juhtimisraamatupidamise osa) 2010/2011 2 2 praktikum Ül. 2 Puhkusetasu arvutamine Töötajale arvestatud palk, lisatasud ja preemia olid alljärgnevad: Kalendrikuu Põhipalk Lisatasu Preemia Kalendripäevi kuus (rahvus ja riigipühad on arvestusest välja jäetud) Veebruar 7600.- 400.- - 27 Märts 8000.- - - 31 Aprill 8800.- 1200.- - 28 Mai 8000.- - - 30 Juuni 8800
seaduse tähenduses) 46. Nimeta tööandja kohustusi (4 tk.) Maksma töö eest töötasu kokkulepitud tingimustel ja ajal; andma ettenähtud puhkust ja maksma puhkusetasu; austama töötaja privaatsust; tutvustama tööohutust ja töötervise ohutust; tagama -:- 47. Milline on maksimaalne tähtajalise töölepingu pikkus? Kuni 5 a., kui on tähtajalisest iseloomust tulenevad põhjused 48. Millised on töötasu erijuhud? (4 tk.) Ületunnitöö – 1,5x, öötöö 1,25x, riigipühad 2x, vaba aja hüvitamine (kokkuleppel tööandjaga) 49. Mille järgi tõlgendatakse õigusaktide tähtsust? Kõrgema õigusjõuga õigusakt; hilisem õigusakt; erinormidega õigusakt 50. Nimeta mõni töölepingu, käsunduslepingu ja töövõtulepingu vahe? Tööleping: tasu 1x kuus, Käs.leping: tasuta või tasuline, Töövõtulep.: peale tellimuse täitmist
4.2 Sõltumata Lepingu punktis 4.1 sätestatust, määratleb Juhatuse liige oma ametiülesannete täitmise aja (tööaja) ning puhkeaja üldjuhul iseseisvalt, pidades silmas oma ametiülesannete õigeaegse ja korrektse täitmise vajadust ning arvestades Ühingu juhtorganite liikmete, osanike ja töötajate huve. Juhatuse liikme puhkepäevadeks on laupäevad, pühapäevad, rahvuspüha ja riigipühad, kui Ühingu vajadused ei nõua neil päevadel ametiülesannete viivitamatut täitmist. 4.3 Juhatuse liige täidab tavaliselt oma ülesandeid Ühingu asukohas. Vajaduse korral täidab Juhatuse liige oma ülesandeid eemal Ühingu asukohast, sealhulgas välisriikides. 5. Tasu ja hüvitised 5.1 Juhatuse liikme tasu suurus (edaspidi: Tasu) on vastavalt Ühingu osanike [otsuse
Töösuhet isel. Punktid: töötaja täidab mingit kindlat funktsiooni, alluvus- töötaja allub tööandjale, töötaja allub ketestatud sisekorrale, töötasu saab töötaja kokkulepitud tingimuste alusel, tööandja kindlustab töötingimused, tööandja määrab töö tegemise aja koha ja viisi. Tööleping on tööandja ja töötaja vaheline leping. Töötajaks on füüsiline isik, kes on vähemalt 18 a. (13-17 a vanustel on vajalik vanemate või amteliku hooldaja kirj nõusolekut, 13- 14 a lisaks ka tööinspektsiooni nõusolekut) Tööandja on isik, kellelon töölevõtmise õigus (juriidilised, füüsil) Kõik EV ametnikud töötavad töölepinguteta- nad on EV teenistuses(kehtib EV avaliku teenistuse seadus) Nt töötamine taluperedes, ohvitserkonnas, riigikogus, näitlejad, sportlased, usuteenistujad. Vangistuses olles ka töölepingut ei sõlmita. Tööettevõtuleping: tööettevõtja täidab konkreetse tellimuse, tellimus täidetakse tööettevõtja oma vahendite ja meetoditega, tööettevõtjal l...
Nende tähistamist püüti välja juurida, kandes vastava ilmaliku kombestiku üle vana-aasta õhtule ja uusaastale (näärid). Jõuluvana asemele tuli näärivana, lauludes ja salmides asendati sõna "jõulu-" sõnaga "nääri-" jne. Jõulud olid tavalised töö- ja koolipäevad, jõulupühade kodusele tähistamisele vaadati võimude poolt viltu ning eriti noori püüti takistada kirikus käimast. Pärast Eesti taasiseseisvumist on esimene ja teine jõulupüha (25. ja 26. detsember) riigipühad ja puhkepäevad, alates 2005. aastast ka jõululaupäev. Jõulukombestikku mõjutab järjest rohkem rahvusvaheline traditsioon. Rahvusringhääling kannab üle nii jõululaupäeva kui eismese jõulupüha jumalateenistusi. Paljudes asulates püstitatakse juba alguses keskväljakule elektrituledega ehitud jõulukuusk, mis jääb enamasti püsti kolmekuningapäevani (langeb kokku õigeusu jõululaupäevaga). Skandinaaviast on üle võetud komme asetada akendele advendiküünlad
4. Töötaja töölepingu alusel tööd tegev füüsiline isik. 5. Puhkus aeg, millal ei pea töötaja täitma tööülesandeid. Puhkus tähendab ka töölepingu või teenistussuhte peatumist puhkusseadusega ettenähtud korra ja tingimustel. 6. Puhkaeg Puhkeaeg on aeg, mille kestel töötaja on vaba töökohustuste täitmisest ja võib seda kasutada oma äranägemise järgi. Puhkeaeg on tööpäevasisene, tööpäevadevaheline ja iganädalane. Puhkeaja hulka kuuluvad riigipühad ja puhkused. 7. Palk tasu, mille töötaja saab tehtud töö eest. Palga suurus on sätestatud töölepingus. Palk koosneb põhitasust ja seadusega ettenähtud juhtudel ettenähtud lisatasudest preemiatest ja juurdemaksudest. 8. Lõpparve arve, mis koostatakse lepingu viimasel kehtival päeval ning arvutatakse summa, mis on töötajal veel saada (sisaldab kõiki summasid, mida tööandja on
Eesti lipu laiuse ja pikkuse vahekord on 11:7 (pilt 1) Pilt 1. Eesti lipu laiuse ja pikkuse vahekord (http://www.riigikantselei.ee/). Pilt 2. Eesti lipu värvid (http://www.riigikantselei.ee/). 4 EESTI LIPU KASUTAMISE KORD JA HEA TAVA Eesti lipu heiskamine Heisatav lipp peab vastama seadusega kehtestatud etalonile ning olema puhas ja terve. Eesti lipupäevad Eesti lipu heiskamise päevad (lipupäevad) on pühade ja tähtpäevade seadusega kehtestatud riigipühad ja riiklikud tähtpäevad, välja arvatud kiriklikud pühad. Vabariigi Valitsuse korraldusel võidakse välja kuulutada ka teisi lipupäevi. Pühad ja tähtpäevad on osa rahva ajaloolisest mälust, milles kajastuvad lähemas või kaugemas minevikus toimunud olulised sündmused. · 3. jaanuar Vabadussõjas võidelnute mälestuspäev · 2. veebruar Tartu rahulepingu aastapäev · 24. veebruar iseseisvuspäev, Eesti Vabariigi aastapäev · 14. märts emakeelepäev
eesmärkidel, võeti ettekäändeks usu levitamine, mida siinmail kohe agaralt ka tegema asuti ning hoolimata sallimatusest oma isandate vastu peavad eestlased end juba mitmendat sajandit kristlikuks rahvaks. Luterluse otsestest mõjudest räägivad selget keelt kasvõi meie rahva traditsioonid, tavad ja kombed. Rahvakalendri tähtpäevad. Võtame ette kalendri ja me näeme, et suur osa meie tänapäevalgi peetavatest pühadest, mis ilmtingimata ei pruugi olla riigipühad, kuid mille tähistamist rahvas sellegipoolest iseenesestmõistetavaks peab, on seotud kristlike traditsioonidega. Valentini- ehk sõbrapäev, mille nimi tuleb katoliku kiriku preestrilt, kuid juured ulatuvad eelkristlikku aega, kui seda tähistati viljakuspühana naiste jumalanna Juno auks; vastlapäev; lihavõtted; jaanipäev, mis vanadel eestlastel ja teistelgi rahvastel oli aasta tähtsaim püha, kuna sel ajal on päikese valitsemise kõrgaeg Ristija Johannesega
1. Mida uurib mikroökonoomika? Mikroökonoomika uurib majandusüksuste (nt indiviid, kodumajapidamine, organisatsioon, turg või tootmisharu) käitumist mitmesuguste valikute tegemisel. Mikroökonoomikas on põhirõhk toote/teenuse hinna uurimisel, hinna kujunemisel ja hinna mõju selgitamisel tootmismahule. Töö ökonoomika mikroökonoomika kontekstis tegeleb inimeste valikuga töö ja vaba aja vahel, töö palgaga, perekonda, migratsiooni ning pensionile jäämist puudutavaga. 2. Mida uurib makroökonoomika? Makroökonoomika uurib majandust kui tervikut. Tema uurimisobjektideks on üldised rahvamajanduslikud nähtused nagu tööhõive, töötus, üldine hinnatase jm. Töö ökonoomika makroökonoomika kontekstis tegeleb tööturuga, tööandjate poolsete palgaotsuste analüüsimisega, ametiühingute tegevuse mõju analüüsimisega, tööturu paindlikkusega jm. 3. Kui suur osa rahvatulust läheb palkade kujul töötajate kätte? ...
mai Euroopa päev; 4.juuni Eesti lipu päev; 14.juuni leinapäev (lipp heisatakse leinalipuna); 23.juuni võidupüha; 24.juuni jaanipäev; 20.august taasiseseisvumispäev; 1.september teadmistepäev; oktoobrikuu kolmas laupäev hõimupäev; novembrikuu teine pühapäev isadepäev; Riigikogu või kohaliku omavalitsuse volikogu valimise päev, rahvahääletuse toimumise päev ja Euroopa Parlamendi valimise päev. Pühade ja tähtpäevade seadusest tulenevalt on riigipühad ja puhkepäevad (lisaks 23.06, 24.06 ja 20.08): 1.jaanuar uusaasta; suur reede; ülestõusmispühade 1.püha; 1.mai kevadpüha; nelipühade 1.püha; 24.detsember jõululaupäev; 25.detsember esimene jõulupüha; 26.detsember teine jõulupüha. 8 Riiklikud tähtpäevad on (lisaks eelpool mainitud kuupäevadele veel): 6.jaanuar kolmekuningapäev; 23
pikendatud põhipuhkus 35 kp (§56,57) tööleping võib lõppeda tähtaja kuni 56 kp haridus- ja teadustöötajatel vastavalt ametikohale saabumisel, poolte kokkuleppel või Põhipuhkuse hulka ei kuulu: rahvuspüha ja riigipühad seoses töötaja surmaga alates 01.07.2009 puhkust arvutatakse kalendriaasta eest (varem tööaasta) ühe poole soovil töölepingu lõpetamine = nõudeõigus puhkusele tekib pärast 6-kuulist töölepingu ülesütlemine
ka kuidagi teisiti väljenduda (näiteks ametiauto andmises, spordiklubi pääsme lunastamises vms). Kui töö- ja palgakorraldus oleks minu teha, siis töö mõiste jätaksin kahtlemata selliseks nagu ta praegu seaduses sätestatud on. Ka palga puhul ei läheks ma täpsema definitsioonini, vaid võimaldaksin selle täpsemas olemuses kokku leppida osapooltel endil. Töö- ja puhkeaeg on praegu võrdlemisi mõistlikult korraldatud. Ka mina jätaksin puhkepäevadeks laupäeva, pühapäeva ning riigipühad. Tööajanormi, mis on hetkel 40 tundi seitsmepäevase perioodi jooksul, jätaksin ma samuti samaks, kuna vaid väga vähestes Euroopa riikides on see number veel väiksem. On ilmselge, et pikkade tööpäevade jooksul muutuvad inimesed vähemproduktiivsemaks, kuid tööajanormi vähendamise juures oleks mitu miinuspoolt. Esiteks mõjutaks see saadavat töötasu, mis muutuks eriti just väikeste palkade puhul veelgi väiksemaks. Kõige tugevamalt
otsas. Riigilippudele järgnevad rahvusvaheliste organisatsioonide, Eesti maakondade, omavalitsuste, asutuste, organisatsioonide ja perekondade lipud eestikeelsete nimede tähestikulises järjekorras. Lipud heisatakse eraldi, ühesuguse pikkusega lipuvardaisse või -mastidesse ja Eesti lipuga samale kõrgusele. Heisatud lipud on võrdse laiusega. 2.2.2 Lipupäevad Eesti lipu heiskamise päevad (lipupäevad) on pühade ja tähtpäevade seadusega kehtestatud riigipühad ja riiklikud tähtpäevad, välja arvatud kiriklikud pühad. Vabariigi Valitsuse korraldusel võidakse välja kuulutada ka teisi lipupäevi. Pühad ja tähtpäevad on osa rahva ajaloolisest mälust, milles kajastuvad lähemas või kaugemas minevikus toimunud olulised sündmused. Lipupäevad on: · 3. jaanuar Vabadussõjas võidelnute mälestuspäev; · 2. veebruar Tartu rahulepingu aastapäev; · 24. veebruar iseseisvuspäev, Eesti Vabariigi aastapäev; · 14
alkohooliga ega ka müüa seda.15 aastane ei tohi töötada rohkem kui 6 h päevas ja 30 h nädalas.alaealine võib teha muidugi tööd alkohooliga kui on selleks tehtud avaldus TLS-I ja on selleks vastav vajadus nt sotsiaalsed raskused ja TLS on andnud enda nõus oleku aga jällegi ei tohi see segada õpinguid.Veel on tööandja kohustatud andma puhkust 35 kalendripaeva mis on kohustuslik alaealistedele põhipuhkuse sisse ei kuulu riigipühad ega ka rahvuspühad.Kui Mart teeb tööd rohkem kui 8 h päevas siis peab tal olema iga 2 h tagand 15 min puhke paus. Seadused : Alaealine võib töötada igal kooli vaheajal ka mitme tööandja juures. Kooli vaheajal töötamise piirangule vastukaaluks ei keela seadus alaealisel töötada kooli ajal, seda vaid juhul kui tööl käimine ei takista hariduse omandamist. Alaealiste töötajate täistööaeg: · 7-12 aastane:3 tundi päevas ja 15 tundi nädalas
Kasutusloa taotlemine (1) Kaitseväe struktuuriüksused, Kaitseliit või välisriigi relvajõud, kes soovivad kasutada raadiosagedusi (edaspidi kasutusloa taotleja), peavad taotlema kasutusluba sagedushaldaja kaudu. Kõike teeb sagedusehaldaja. Antud määrus on seotud ka "Elektroonilise side seadus"-ga. PÜHADE JA TÄHTPÄEVADE SEADUS 6§ vastu võetud 27.01.1998 § 1. Rahvuspüha Rahvuspüha ja puhkepäev on: 24. veebruar – iseseisvuspäev, Eesti Vabariigi aastapäev. § 2. Riigipühad Riigipühad ja puhkepäevad on: 1) 1. jaanuar – uusaasta; 2) – suur reede; 3) – ülestõusmispühade 1. püha; 4) 1. mai – kevadpüha; 5) – nelipühade 1. püha; 6) 23. juuni – võidupüha; 7) 24. juuni – jaanipäev; 8) 20. august – taasiseseisvumispäev; 81) 24. detsember – jõululaupäev; 9) 25. detsember – esimene jõulupüha; 10) 26. detsember – teine jõulupüha. § 3. Riiklikud tähtpäevad Riiklikud tähtpäevad on: 1) 6. jaanuar – kolmekuningapäev; 2) 2
· 3.5 Sümbolid ja tähised 9 o 3.5.1 Eesti rahvuslill 9 o 3.5.2 Eesti rahvuslind 9 o 3.5.3 Eesti rahvuskivi 9 o 3.5.4 Eesti rahvuskala 9 o 3.5.5 Eesti lipp 9 o 3.5.6 Eesti vapp 10 o 3.5.7 Hümn 10 o 3.5.8 Eesti riigipühad 10 · 3.6 Haldusjaotus 10 Kokkuvõte 11 Kasutatud kirjandus 12 2 1.PAIKNEMINE Eesti Vabariik on riik Euroopas, mis piirneb läänest ja põhjast Läänemerega (sealhulgas põhjast Soome lahega), lõunast Lätiga ja idast Venemaaga. Üle Soome lahe põhja
1 TALLINNA ÜLIKOOL Kunstide Instituut Tööõpetuse osakond Jekaterina Kudenko KUKKB13 EESTLASTE VANAD JÕULUKOMBED Essee Juhendaja: Tiia Artla Tallinn 2013 2 Sisukord TALLINNA ÜLIKOOL.......................................................................................................1 Sisukord...................................................................................................................................2 Sissejuhatus.............................................................................................................................3 Eestlaste vanad jõulukombed................................
osakondadeks. Müügiosakond, ladu, reklamatsioonid, vedu, raamatupidamine, reklaamindus. Ja need jagunevad omakorda väiksemateks üksusteks. Kokku on ettevõttes 80 töötajat. 4.Väliste faktorite mõju organisatsioonile Eestis on kõige suuremaks väliseks faktoriks logistikafirmale nagu Agora DC OÜ ilmastikuolud. Kui on lumerohke talv siis on suured raskused kaubaveoga. See omakorda pärsib firma kasumit ja efektiivsust. Samuti võib väliseks faktoriks pidada tähtpäevad. Jõulud, riigipühad, aastavahetus, toovad kaasa endaga hüppelise kaupade väljaveo kliendini. Lisaks veel kütusehindade tõus/langus ja maailmamajanduse olukord. 5.Agora DC OÜ ja erinevate koolkondade tunnused 5.1.Agora DC OÜ ja teaduslik juhtimine Teaduslik juhtimine võib pidada klassikalise teooriate koolkonda, kuid ta keskendub pigem töö korraldusele kui organisatsiooni juhtimisele. Selline juhtimine leiab, et kõrvale tuleb jätta töötajate tunded ja igale tööle saab läheneda ka teaduslikult
· töökohal veedetud aeg, mille jooksul ei tehta tööd näiteks seadmete riketest tingitud seisakute, õnnetuste või töö ajutise puudumise tõttu, kuid mille eest makstakse töölepingus ettenähtud tasu; · puhkepausid töökohal, nagu tee- ja kohvipausid. (9) Tegelike töötundide hulka ei kuulu: · tasustatud töötunnid, mille ajal tööd ei tehta, näiteks tasustatav puhkus, riigipühad, haiguspuhkus jne; · einestamiseks antavad ajad; · aeg, mis kulub kodunt tööle tulekuks ja töölt koju minekuks. (9) Tööandjal on kohustus pidada töötajate tööaja üle arvestust. Summeeritud tööajas kokkuleppimisel peab tööandja töötajale teatama tööajakava teatavaks tegemise tingimused. Näiteks peab töötaja teadma, millal ta järgmise kuu tööajakava teada saab ja kui pikk on tööaja arvestusperiood
Tartu Kutsehariduskeskus Ärindus- ja kaubandusosakond Annika Põldkivi UNGARI Uurimustöö Juhendaja: Külliki Vaske Tartu 2010 SISUKORD SISUKORD........................................................................................................... 2 SISSEJUHATUS...................................................................................................3 UNGARI MAJANDUS ÜLDISELT.........................................................................4 INVESTEERIMINE UNGARIS..............................................................................6 Üldiselt:..............................................................................................................6 Ungari investeeringud Eestis............................................................................ 7 EESTI-UNGARI MAJANDUSSUHTED.....
Jaanuar (uusaasta); 2) (suur reede); 3) (ülestõusmispühade 1. Püha); 4) 1. Mai (kevadpüha); 5) (nelipühade esimene püha); 6) 23. Juuni (võidupüha); 7) 24. Juuni(jaanipäev); 8) 20.august (taasiseseisvusmispäev); 9) 24. Detsember (jõululaupäev); 10) 25. Detsember (esimene jõulupüha); 11) 26.detsember (teine jõulupüha). Uusaastale, Eesti Vabariigi aastapäevale, võidupühale ja jõululaupäevale vahetult eelnevat tööpäeva lühendatakse kolme tunni võrra. Rahvuspühad kui ka riigipühad on puhkepäevad, tähtpäevad aga puhkepäevade hulka ei kuulu. Puhkus on ajavahemik, mille jooksul on töötajal õigus keelduda töö tegemisest. Puhkuse liigid on 1) põhipuhkus; 2) vanemapuhkus (rasedus- ja sünnituspuhkus, isapuhkus, lapsendaja puhkus, lapsehoolduspuhkus, lapsepuhkus); 3) õppepuhkus. Töötaja iga-aastane puhkus on 28-kalendripäeva (põhipuhkus), kui töötaja ja tööandja ei ole leppinud kokku pikemas põhipuhkuses või kui seadus ei sätesta teisiti
2. Täistööaeg on 8 tundi päevast, nädalas 40 tundi. Kui on lepitud kokku lühemat aega, siis nimetame seda osaliseks tööajaks. Lepingus on kirjas igapäevane puhkeaeg ehk lõunaaeg. Lõuna puhkeaeg on töötaja isiklik aeg ja teeb, mis ta ise soovib. 3. Iga nädalane puhkeaeg. 2 järjestikust päeva nädala kohta. 4. Kui tööpäev lõpeb siis peab olema puhkeaeg vähemalt 11 tundi. 5. Riigipühadel ja tähtpäevadel ei lähe tööle. 1 rahvuspüha ja teised on riigipühad. 6. Töötamine enne riigipühi: 3 tundi lühendatakse tööpäeva. 1 Jaanuar, 24 Veebruar, Võidupüha 23 Juuni, Jõululaupäev 24 Detsember. Riigipühal töötamine on kahekordse tasuga. 7. Öötöö: 22.00 6.00. Tasustatakse 1,25 kordselt. 8. Ületunni töö: Ületundide eest hüvitatakse vaba aja andmisega. Rahaliselt on 1,5 kordne tasu. Ületunde tohib teha 8 tundi nädala kohta. Tööandja saab nõuda ületunde, kui on midagi väga tähtsat. Range arvestamine. · Puhkused:
minimaalselt 36h järjest ainult 48h asemel. Samas tuleb see kompenseerida mõnel muul nädalal ning anda siis rohkem järjestikuseid vabu päevi. Inspektori nõusolekul võib seda üldse lühendada ainult 24h-ni ja seda ainult erivajaduste korral. Töötaja nõusolekul võib teda tööle rakendada puhkepäeval, see hüvitatakse kas rahas või vaba aja andmisega. Lisatasu on min on 50% palgamäärast. 23. Rahvus- ja riigipühad: puhkeaja kasutamise kord, töötaja töölerakendamise võimalused, pühadel töötamise kompenseerimine Seaduse järgi jagunevad pühad ja tähtpäevad: rahvuspühadeks, riigipühadeks ja riiklikeks tähtpäevadeks. Rahvuspüha on üks ja ainus iseseisvuspäev 24. veeb. Riigipühad on: 1. jaanuar uusaasta; suur reede; ülestõusmispühade 1. püha; 1. mai kevadpüha; nelipühade 1. püha; 23. juuni võidupüha; 24. juuni jaanipäev; 20. aug
Referaat: Prantsusmaa Sissejuhatus Valisin oma maateaduse referaadi teemaks Prantsusmaa. Prantsusmaa valisin sellepärast, et minu arvates on Prantsusmaa üks paljudest Euroopa huvitavamatest riikidest. Minu töö eesmärgiks on tutvustada Prantsusmaad. Järgnevas referaadis tuleb juttu Prantsusmaa loodus- ja inimgeograafiast. Loodusgeograafia all on juttu Prantsusmaa paiknemisest, kliimast, pinnamoest, (taimestikust ja loomastikust.) Inimgeograafia all räägin rahvastikust, majandusest, usust ja kultuurist. Lühiinfo Prantsusmaa kohta Ametlik nimetus France, Republique Fancaise, Prantsuse Vabariik Pindala 551 600 km Pealinn Pariis, 2,17 mln elanikku, Suur-Pariis, 9 mln elanikku Kõrgeim mäetipp Mont Blanc, 4810 m Rahvastik Rahvaarv(1994) Asustustihedus Jagunevus Aastane rahvastiku kasv 56.5 miljonit inimest 104 inimest ruutkilome...
3) Palgata puhkus: siis kui töötajal tekib vajadus puhkusele 4) Kollektiivpuhkus: võimaluse korral kasutatakse, tähendab seda, et kogu kollektiiv lähevad ühel ajal puhkusele 5) Õppepuhkus: kes töötab ja õpib samal ajal. Õppepuhkuse reguleerib eraldi seadus "Täiskasvanute koolituse seadus" TäKS Puhkuse andmise ja kasutamise põhimõtted: 1) puhkus antakse kalendriaasta eest; 2) puhkus antakse kalendripäevades (28 kalendipäeva), va riigipühad ja rahvuspühad 3) puhkuse andmine ja kasutamine on kohustuslik 4) puhkus on võimalik ära kasutada ühe aasta jooksul 4 5) ametnikele on ettenähtud puhkus 35 kalendipäeva, samuti alaealistele, õpetajad, õppejõud ja kasvatajad 56 kalendripäeva 6) puhkus antakse üldjuhul katkestamatult, võimalik on ka puhkust kasutada
Lisapuhkust 314 kalendripäeva antakse allmaa, tervistkahjustavatel ja eriiseloomuga töödel töötavatele isikutele Mall Gramberg Puhkuse andmise kord Puhkust antakse tööaastate eest vastavalt puhkuste ajakavale. Teatud juhtudel on töötajatel õigus nõuda puhkust endale sobival ajal (rasedal, alaealistel, lapsevanematel lapse koolivaheajal jt) Puhkust arvutatakse kalendripäevades, millest arvatakse välja rahvuspüha ja riigipühad Esimesel tööaastal on õigus saada puhkust pärast 6 kuulist töötamist, teistel tööaastatel vajalik, et uus tööaasta oleks alanud Puhkusenõude õigus kehtib kuni 4 viimase aasta eest antavale puhkusele Mall Gramberg Puhkuse üleviimine ja katkestamine Puhkuse võib üle viia muule ajale samal tööaastal või järgmisele tööaastale Puhkuse kasutamist takistavate asjaolude ilmnemisel muudetakse puhkuse aega
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
