ühe elaniku kohta suurem kui 4000 eurot Leida valemite abil nende maakondade summaarne SKP igal aastal. NB! Lisada arendatud filtri kasutamise kohta kirjeldus (lahtriaadressid või nimed): mida tuli kirjutada väljade lähtetabel (List range), tingimuspiirkond (Criteria Range), tulemuspiirkond (Copy to). Ül 5. Uuele töölehele kirjutada tingimuspiirkond ja selle alla leida SKP tabelist arendatud filtri (Adv sektori Põllumajandus, metsamajandus ja kalapüük andmed aastatel 2013 2015. Lisada saadud tabelisse vahekokkuvõtted (Subtotal): väärtuste keskmised ühe elaniku kohta struktuuriüksuste lõikes NB! Lisada arendatud filtri kasutamise kohta kirjeldus (lahtriaadressid või nimed): mida tuli kirjutada väljade lähtetabel (List range), tingimuspiirkond (Criteria Range), tulemuspiirkond (Copy to). Viimane nr lintdiagramm (Bar) 2012. ja 2015. aasta rahvaarvudest tabelis toodud struktuuriüksuste lõik
Ül 4. Teisele (uuele) töölehele paigutada kaks liigendtabelit (Pivot Table): a) aastate 2014-2016 keskmised majandussektorite ja haldusüksuste lõikes b) Liigendamiseks rühmitada (Group) veeru 'SKP elaniku kohta' andmed intervalliga 500 e RAA0051: SISEMAJANDUSE KOGUPRODUKT (ESA 2010) --- Aasta, Maakond, Komponent/Majandussektor ning Näitaja Aasta Maakond Majandussektorid 2012 Harju maakond Põllumajandus, metsamajandus ja kalapüük Tööstus ja ehitus* Teenused* Hiiu maakond Põllumajandus, metsamajandus ja kalapüük Tööstus ja ehitus* Teenused* Ida-Viru maakond Põllumajandus, metsamajandus ja kalapüük Tööstus ja ehitus* Teenused*
Ül 4. Teisele (uuele) töölehele paigutada kaks liigendtabelit (Pivot Table): a) majandussektori 'Teenused' summad haldusüksuste ja aastate lõikes b) Liigendamiseks rühmitada (Group) veeru 'SKP elaniku kohta' andmed intervalliga 500 e RAA0051: SISEMAJANDUSE KOGUPRODUKT (ESA 2010) --- Aasta, Maakond, Komponent/Majandussektor ning Näitaja Majandussektor 2012 Harju maakond Põllumajandus, metsamajandus ja kalapüük Tööstus ja ehitus* Teenused* Hiiu maakond Põllumajandus, metsamajandus ja kalapüük Tööstus ja ehitus* Teenused* Ida-Viru maakond Põllumajandus, metsamajandus ja kalapüük Tööstus ja ehitus* Teenused*
....................................................................................... 5 Agrokliimavöötmed......................................................................................................... 5 Põllumajandust mõjutavad tegurid.................................................................................. 6 Toiduprobleemid..............................................................................................................6 Arenenud riikide põllumajandus..........................................................................................7 Arengumaade probleemid....................................................................................................7 Agaarajastu põllumajandus .................................................................................................7 Industriaalajastu põllumajandus...........................................................................................8 Infoajastu põllumajandus.........
c) Põllumajanduse osa SKP-s d) Põllumajandustoodete osa ekspordis ja impordis e) Põllumajanduse spetsaliseerumine i) Millised harud on arenenud (Eestis teenib taimekasvatus loomakasvatuse hüve (loomasööt), kõige enam piimakarjakasv) f) Põllumajandusliku tootmise efektiivsus (saagikus, tootlikus) 3) Põllumajanduse jagunemine tootmise eesmärgist lähtuvalt. a) Omatarbeks b) Müügiks 4) Selgita mõisted: intensiivne põllumajandus, ekstensiivne põllumajandus, tootlikkus ehk saagikus, segatalu, spetsialiseeritud suurtalu, ekstensiivne teraviljatalu, rantšo, istandus, hiigelfarm (loomavabrik), mahepõllumajandus. a) Intensiivne põllumajandus – tootlik i) Hästi mehhaniseeritud ja automatiseeritud ii) Väetised, kemikaalid, kaasaegne tehnika iii) Kvaliteetsed sordid ja tõud (liik) iv) Loomade puhul kasutatakse ka veterinaateenuseid b) Ekstensiivne põllumajandus – vähetootlik
1.2. PÕLLUMAJANDUSEST JA TOIDUTOOTMISEST SÜSTEEMSELT TOIDUTOOTMINE TOIDUKAUPADE VOOD MAAILMAS Kuidas jaotatakse põllumajandus tootmise eesmärgist lähtuvalt? Omatarbeline Kaubaline põllumajandus põllumajandus põllumajandussaaduste ja põllumajandussaaduste ja loomade kasvatamine oma loomade kasvatamine tarbeks. müügiks. · Omatarbelist ja kaubalist põllumajandust esineb kõikides riikides. · Arengumaades on siiski ülekaalus omatarbeline, arenenud
Taani põllumajandus Maa jagunemine Põllumaa Rohumaa Metsad Taani on tasane riik. See asub parasvöötme lethmetsas. Taanis on viljakad metsapruunmullad, leet- ja pruunmullad. Need loodustingimused on soodsad põllumajandus arenguks. Põllumaa hõlmab 63% riigi territooriumist, rohumaad hõlmavad 4,4% ning metsad 12,9% riigi aladest. Taani on jäätumise jälgedega lauskmaa. Leidub üksikuid Künkaid, kaljusid ja luiteid, eriti ranna ääres. Kesmine kõrgus on 31 m. Lääneosa on liivane ja moreenne, kesk- ja idaosa on künklikum. Tasane reljeef soodustab põllumajandusega tegelemist. Riigi ida osas on viljakad pruunmullad. Lääne osas aga väikese viljakusega liivased ja soostunud mullad
Majandus 1. Kuidas on mõjutanud põllumajandus töötajate elu hinnatõusud? Kes on olnud vajadus/võimalus muuta tarbimiskultuuri? Palgad kroonides. TÖÖVALDKOND 2000 2007 Palgatõus Keskmine palk 4907 11336 6429 Põllumajandus 2823 8609 5786 Kulude tõus protsentides. 2000- KAUP 2000 2009 2009 Toit 102% 160% 58% Alkohol ja tubakas 122% 148% 26%
osta arenenud riikitelt ja kui seda niisama ära anda on see jällegi kahju arenenud ( Transpordi kulud), ja vähem arenenud riigis harjuksid liiga mugava eluga. Toiduraiskamine ei ole mitte ainult eraisikute seas levinud vaid ka suur hulk poe toidukraamist satub taldriku asemel prügimäele. Näiteks 12 riigis tegutsev suur kaubandushiid ,,Tesco" , kes korraldas toiduraiskamise vastase kampaania, saatis see poekett poole aastaga prügimäele üle 28 000 tonni toitu. Intensiivne põllumajandus toodangu kasv väikesel maaalal, mahutades sinna palju kapitali, väetisi või tööjõudu. KAS TEATSITE, ET: · põllumajanduses on hõivatud ligi 42% maailma tööealisest elanikkonnast, kuid põllumajandus annab vähem kui 5% maailma SKPst; · 31% maakera maismaast on kasutatav põllumajanduses, põllumaad on siiski vaid 10%; · Põhja riikides elab veerand maailma rahvastikust, kuid nad tarbivad poole maailmas toodetud toidust;
Võrreldes tavapäraste sordi- ja tõuaretusmeetoditega on geneetilise muundamise suureks erinevuseks võimalus kombineerida väga kaugete liikide geene (nt. siirdada geene kalalt tomatitaimele) või sisestada organismi tehisgeene. Muundamisel on tegu looduse poolt seatud liigipiiride ületamisega. Geenitehnoloogiline põllumajandus on kõige mahedam, st kõige vähem keskkonda ja meie toitu saastavaid kemikaale kasutav põllumajandus. Seega on geenitehnoloogiline toit puhtam kui see, mida me hetkel sööme. Lisaks, me soovime ju säilitada oma viimase 15 aasta jooksul suuresti isepuhastunud loodust ning ei igatse tagasi loodust reostavat intensiivpõllumajandust. GMOd võimaldavad põllumajandusel olla intensiivne ka loodust reostamata. Geenitehnoloogia võimaldab meie toitu muuta senisest täisväärtuslikumaks, seda nt vajalike vitamiinide biosünteesi, mikroelementide akumulatsiooni jms abil.
Eesti põllumajandus Kadri Lebedev Põllumajandus Eestis • Eesti alale jõudis algeline põllumajandus juba umbes 4000 aastat tagasi. Esimesed kultuurtaimed, keda viljeldi, olid teraviljad. Esimesed kodustatud loomad olid lambad ja kitsed. • Põllumajandus on Eestis üks traditsioonilisi majandusharusid, millel pikka aega seisis kogu Eesti majandus. • Eestis on kasutusel ca 830 000 hektarit põllumaad. • Põllumajanduse olulisim tootmisharu on loomakasvatus, millest on suurima osatähtsusega piimakarjakasvatus. • Olulisemad taimekasvatussuunad on teravilja-, õlikultuuride-, kartuli- ja köögiviljakasvatus. • Põllumajandusliku maana on Eestis kasutusel ligi 1,5 miljonit ha, mis moodustab kokku 32 % pindalast.
PÕLLUMAJANDUS põllumajandusliku tootmise vormid Mõisteid põllumajanduslik maa haritav maa looduslik rohumaa omatarbeline põllumajandus kaubaline põllumajandus Agraarajastu tootmisvormid talu mõis Industriaalajastu põllumajandus segatalu spetsialiseeritud suurtalu piimakarjatalu ekstensiivne teraviljatalu rantso istandus Infoajastu põllumajandus ökoloogiline ehk mahepõllumajandus Põllumajandusliku tootmise vormid Enne industriaalset perioodi (Eestis enne 20. sajandit) talu - maa kuulub mõisale, talu maksab renti, tegeleb tootmisega mõis - töötleb talude toodetu (piim, vili, kartul, vill jne.) ning müüb selle turul Industriaalsed tootmisvormid talu - mõisalt võetakse maa (maareform. Eestis 1919), talu toodab ja töötleb suurtalu - tekivad talude liitumisel (osad
kuud aastas 23 saaki lähistroopiline kliima talinisu, mais, viinamari, oliivipuu, tsitruselised, riis troopiline kliima T T T T - idarannikute mereline troopiline kliima soojushulk planeedil maksimaalne (kuni 10.000 °C) põllumajandus võimalik oaasides ja kõrbekarjamaadel troopiline idarannikute kliima niiske ookeanilt puhuvad passaadid troopiline kliima datlipalm, puuvill, suhkruroog, riis, nisu lähisekvatoriaalne kliima kuiv lähisekvatoriaalne kliima põuakindlamad kultuurid savannides veisekasvatus mullad väheviljakad vee ja tuuleerosioon,
Põllumajandus Põllumajandus on materiaalse tootmise üks vanemaid ja tähtsamaid harusid , mis maa, kui loodusvara kasutades toodab toiduaineid ning mitmesuguseid tööstustoorainet Üldjuhul jaotatatakse põllumajandus : 1)taimekasvatuseks ehk maaviljeluseks 2)loomakasvatuseks Taimekasvatuse alla kuuluvad sellised harud nagu: teraviljakasvatus, kartulikasvatus, köögiviljakasvatus, viinamarjakasvatus, puu- ja põõsaskultuuride kasvatus, vesivilljelus, riisikasvatus, riisipõldudel kalakasvatus. Loomakasvatuse alla kuuluvad: kitse,- lehma,- hane,- pardi jne kasvatus. Kaubanduslik põllumajandus- kauba tootmisele orienteeritud põllumajandus.
Põllumajandus · Maakera agrokliimavöötmed Põllumajandus on majandusharu, mis maad kui loodusvara kasutades toodab toiduaineid ja mitmesugust tööstustoorainet Põllumajanduses toodetakse · Toiduaineid inimestele vahetuks · Põllumajandus kiirendas ühiskonna tarbimiseks ja majanduse arengut ning pani aluse · Loomasööta tsivilisatsioonide tekkimisele Põllumajanduses on rakendatud rohkem · Toorainet edasiseks töötlemiseks inimesi kui üheski teises majandusharus (toiduaine-, kerge-, naha-, farmaatsia jms tööstusele) · 20
Kagu-Aasia majandus Mariette Vilgo Üldine · Lähisekvatoriaalne ja ekvatoriaalne kliimavööde > 2-3 saaki aastas · Mägine ja niiske · Metsavarud · Maavarad · Orienteeritud merele · Ligikaudne abiraha 2002-03 $470.8 miljonit Tai · Uusindustriaalmaa · Ekspordi põhine · 1985 - 1996 - kasv 9.4% · 1999 kasv 2.2% · Avalik sektor · SKT inimese kohta $8,700 (2008) · SKT sektorite kohta: põllumajandus (11.4%), tööstus (44.5%), teenindus (44.1%) (2008) · Inflatsioon 5.8% (2008) · Vaesus 10% (2004) · Tööjõulist elanikkonda 37.25 miljonit (2008) · Tööjõulise elanikkkonna hõive: põllumajandus (42.6%), tööstus (20.2%), Teenindus (37.1%) (2005) · Töötus 1.4% (2008) · Põhiline toodang: autod ja autoosad (11%), elektrilised masinad ja nende osad (8%), tsement, arvuti osad, mööbel, plastmass, tubakas Tai · Kaubanduspartnerid
Ülevaade USA ja Kanada põllumajandusest Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level USA põllumajandus Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Põllumajandus on suuruselt kolmas tööstusharu USA's. USA on toidu netoeksportija. Põllumajanduse osa USA
KIVIÕLI I KESKKOOL GÜMNAASIUMIASTE Ney-Lii Soomets X klass EESTI PÕLLUMAJANDUS REFERAAT KIVIÕLI 2009/1010 SISSEJUHATUS: Eesti põllumajandus on oma arengus läbinud palju murrangulisi muutusi. Tänu saksa suurmaaomanike poolt sissetoodud, arendatud ning kohalikele oludele kohandatud euroopalikule maaviljeluskultuurile oli Eesti põllumajandus juba Vene impeeriumis erandlikult kõrgel arengutasemel. Hoolimata sakslaste suurmajandite lammutamisest ja rohkete väiketalude rajamisest Vabadussõja järel toimunud maareformi käigus, kuulus põllumajandus ka Eesti esimesel iseseisvusperioodil (19181940) kõrgelt arenenud majandusharude
Haritav maa on põllumajandusmaa, mida intensiivselt kasutatakse. EKSTENSIIVNE PÕLLUMAJANDUS põllumajanduslikku maad on palju, maaühiku kohta kasutatakse vähe tööjõudu, kapitali, väetisi, pestitsiide jne, toodang on maaühiku kohta väike.INTENSIIVNE PÕLLUMAJANDUS põllumajanduslikku maad on vähe, ;maaühiku kohta kasutatakse palju kapitali, tööjõudu, väetisi, pestitsiide jmt, toodang on maaühiku kohta suur Omatarbeline põllumajandus Ekstensiivne: Rändkarjandus Aafrikas; Alepõllundus Brasiilias vihmametsade alal Intensiivne: Riisikasvatus Kagu-Aasias; Terrasspõllundus Hiinas Kaubanduslik põllumajandus: Ekstensiivne: Teraviljakasvatus USA keskosas (preerias) ; Lambakasvatus Uus-Meremaal Intensiivne: Veisekasvatus USA-s;Köögiviljakasvatus Nigeerias Mahepõllumajandus ehk ökoloogiline põllumajandus on loodushoidlik tootmisviis, mis põhineb
Põllumajanduse mõiste ja koht maailmamajanduses. Toit. Põllumajandus ..hõlmab kõiki põllu- majandussaadusi tootvaid majandus üksuseid ja ettevõtteid, mis aitavad saadusi esmaselt töödelda (nt. talud) ..nim. maakeskkonnas arendatavaid tootmisharusid Põllumajandus I- sed paiksed põllud tekkisid 10 000 a. tagasi Ees-Aasias 6000 a. tagasi Hiinas 5200a. tagasi Kesk- Ameerikas Fertile Crescent area I-sed kodustatud põllukultuurid nisu, oder, lääts, lina hernes (kikerhernes, kukerhernes) Emmer wheat Barley Einkorn Wheat Flax Pea Lentil Chickpea Maize
TOSCANA PÕLLUMAJANDUS Maastik Põllud on korrapäratud ja kõik on erineva suurusega, lopergused Igal pool on väikesed künkad Asfaldiga kaetud teid on vähe, enamasti on põlluteed Teed on käänulised, kitsad ja väiksed Asustus Põldude vahel on asustus hõre Esineb talude komplekse Äärealadel on isegi mõned suuremad linnad Elatakse põhiliselt küngaste peal Lähim linn asub umbes 3km kaugusel Põllumajandus Toscanas on intensiivne põllumajandus, kuna põllud on väikesed, aga saak on seal suur Järelikult on ka kaubaline põllumajandus, sest saak on suur ning eksootilised toiduained( oliiviõli, viinamarjad) tulevad just sealt Mida toodetakse? Kasvatatakse enamasti teravilja, kuid on ka viinamarjakasvatusi Parimad veinid tulevad just Toscanast Peamised tööstusharud on mäetööstus Toodetakse oliiviõli Kasvatatakse ka sigu
0 Koostaja: Ülle Liiber Eesti (CC BY-SA 3.0)" alusel, vt http://creativecommons.org/licenses/by-sa/3.0/ee/ Avaldatud Creative Commons litsensi ,,Autorile viitamine+ jagamine samadel tingimustel 3.0 Eesti (CC BY-SA 3.0) alusel vt http://creativecommons.org/licenses/by-sa/3.0/ee Põllud Hispaanias Ü. Liiberi Kas teate, et ... · põllumajanduses on hõivatud ligi 42% maailma tööealisest elanikkonnast, kuid põllumajandus annab vähem kui 5% maailma SKP-st; · 31% maakera maismaast on kasutatav põllumajanduses, põllumaad on siiski vaid 10%; · Põhja riikides elab veerand maailma rahvastikust, kuid nad tarbivad poole maailmas toodetud toidust; · Maailmas on ligi miljonit nälgivat või alatoidetud inimest, ületoitunud inimesi on pool miljonit. Kas tulevikus nälgivate inimeste hulk kasvab või kahaneb? Kuidas mõjutab põllumajandus meie igapäevaelu?
0 Koostaja: Ülle Liiber Eesti (CC BY-SA 3.0)“ alusel, vt http://creativecommons.org/licenses/by-sa/3.0/ee/ Avaldatud Creative Commons litsensi „Autorile viitamine+ jagamine samadel tingimustel 3.0 Eesti (CC BY-SA 3.0) alusel vt http://creativecommons.org/licenses/by-sa/3.0/ee Põllud Hispaanias Ü. Liiberi Kas teate, et ... • põllumajanduses on hõivatud ligi 42% maailma tööealisest elanikkonnast, kuid põllumajandus annab vähem kui 5% maailma SKP-st; • 31% maakera maismaast on kasutatav põllumajanduses, põllumaad on siiski vaid 10%; • Põhja riikides elab veerand maailma rahvastikust, kuid nad tarbivad poole maailmas toodetud toidust; • Maailmas on ligi miljonit nälgivat või alatoidetud inimest, ületoitunud inimesi on pool miljonit. Kas tulevikus nälgivate inimeste hulk kasvab või kahaneb? Kuidas mõjutab põllumajandus meie igapäevaelu?
enne selle teemaga. Seekord oli huvi saada teada Eesti põllumajanduse kohta. Maakasutus Põllumajandusliku maana on Eestis kasutusel ligi 1,5 miljonit ha, mis moodustab kokku 32 % pindalast.Ta jaguneb haritava maa ja loodusliku rohumaa vahel. Maakasutus Vee all Metsamaa Haritav maa Muu maa Looduslik rohumaa Vegetatsiooniperiood pikkus päevades Eesti põllumajanduse osa tööhõivest %-es Eesti põllumajandus moodustab koos kalanduse ja metsamajandusega 2011.a seisuga 4,4%. Põllumajanduse osa Eesti SKP-st protsentides Majandus strktuur Teenindussektor Hankiv majandus Tööstuslik sektor Tähtsamad põllukultuurid Nisu, rukis, oder, kaer, mais, riis, kartul, raps, päevalill, suhkrupeet. Tähtsamad loomakasvatussaadused Liha, munad, piim ja vill Kaubavedu
Hollandi ja Hispaania põllumajandus 11b klass. Shapurina Tanja Kazakova Vlada Bondartsjuk Sergej Naumov Nikita Varblane Erik Hollandi Põllumajandus Põllumajandus Madalmaades on väga intensiivne ja oluline majandussektor, kuigi aastal 2005 oli see viibida ainult umbes 1,0% elanikkonnast ja toodeti vähem kui 1,6% SKPst. Kogu riigi territooriumil on parasvöötme kliimaga lehtmetsad. Riigis on segametsade kamar-leetmullad, mis on vähe viljakad Põllumajanduse maa Maa põllumajandusmaa kulub umbes 65% kogu riigi. Umbes 27% põllumajandusmaast hõlmatud põllumaa, 32% - 9% karjamaad ja metsa.
teevad haljassööta. 2. Põllumajandust mõjutavad tegurid. Looduslikud tegurid, millest sõltub vegetatsiooni- ehk taimekasvuperioodi kestus. Päikesekiirguse, soojuse ja niiskuse hulk. Majanduslikud ja majanduspoliitilised tegurid, mis väljendub inimeste nõudluses ja ostujõus. Väikese ostujõuga riikides peavad põllumehed müüma oma rahvusvahelisele turule. Seda teevad ka suure ostujõuga põllumehed, aga nad rahuldavad ka oma riigi inimeste vajadused ja alles siis välisturul. Põllumajandus nõuab väga palju kapitali st investeeritud kapital on väga kaua tootmises kinni, enne kui põllumees selle tagasi teenib. Põllumajanduse areng käib käsikäes tehnoloogiaga. Väetist kasutatavates riikides on põllumajandus intensiivsem. 3. Omatarbeline põllumajandus ehk toodetakse saadusi vaid enda leibkonna tarbeks. Kaubanduslik põlluajandus ehk põllumajandussaaduseid toodetakse müügiks. Põllumajanduse spetsialiseerumine ehk riigi või piirkonna
Millised on looduslikud eeldused põllumajanduse arendamiseks selles riigis? Rootsi on riik Euroopas Skandinaavia poolsaare idaosas. Põllumaa hõlmab 7,5% riigi territooriumist, sellest 6,4% on haritav ja mitmeaastased põllukultuurid 0,02%. Rohumaad hõlmavad 1,06% Rootsi territooriumist ning mets hõlmab 70%. Pinnamood on mitmekülgne: lääne osas on mägine pinnamood, kuid mere rannikul ida osas ning lõuna osas on tasane pinnamood. Rootsi kõrgeim punkt on Kebnekajse (2111m) Seega on põllumajandus väga riigi rannikualadele kogunenud ja on ühes koos. Rootsis on valdavalt parasvöötme mandriline kliima kuid rannikualasid mõjutab mereline kliima. Põhja-Rootsi asub juba lähisarktilises kliimavöötmes. Keskmised temperatuurid Rootsis on talvel lõunas - 2 kraadi, põhjas -16 kraadi, suvel lõunas 17 kraadi ja põhjas 13 kraadi. Sademeid on 500800 mm aastas, põhjaosa mägedes ka kohati üle 2000 mm. Rootsis on vegetatsiooniperiood pikk lõunaosas
Riik Eesti Etioopia Colombia Filipiinid SKT 1 elaniku 15 555 USD 1346 USA dollarit 4377 dollarit 1626 dollarit kohta (2008) (2008) (2007) (2007) Rahvastiku *põllumajandus *põllumajandus *põllumajandus *põllumajandus hõivatus 2,6%, 44,9%, 9%, *tööstus *tööstus 29%, *tööstus 12,8%, *tööstus 38,1%, *teenindus *teenindus 68,4% *teenindus 42,3% *teenindus 52,9% Keskmine eluiga Keskm. eluiga Keskm. eluiga Keskm. eluiga Keskm. eluiga 72,82 aastat. 55,41 aastat. 72,81 aastat. 71,09 aastat. Mehed: 67,45 a. Mehed: 52,92 a. Mehed: 68,98 a. Mehed: 68,17 a. Naised: 78,53 a. Naised: 57,97 a. N...
PÕLLUMAJANDUS, KALANDUS JA TOIDUAINETETÖÖSTUS Kaardid http://www.lib.utexas.edu/maps/thematic.html EL andmed http://ec.europa.eu/agriculture/rur/leaderplus/memberstates/index_et.htm Esmasesse sektorisse (primaar- e. hankiv majandussektor) kuulub: Põllumajandus, metsandus, kalandus, jahindus Esmasektor rahuldab inimeste esmaseid vajadusi. Primary või providing sector Sisemajanduslikust kogutoodangust (SKT-st) annab: põllumajandus 4 % Eestis 3.2 % tööstus 32 % 29,1 % teenindus 64 % 67,8% Maailmas jaotub tööjõud: põllumajanduses on hõivatud 40,9 % Eesti 11 % tööstuses on hõivatud 20.6 % 20 %
2. Millised on majanduslikud eeldused põllumajanduse arenguks? 1) Itaalia majandus sai ränga hoobi Teise maailmasõja tagajärjel. Peale sõda ehitati majandus aga Marshalli plaani toel uuesti üles ning alates 1950ndatest aastatest kuulub Itaalia maailma tugevaimate tööstusriikide hulka. Itaalia on loodusvarade poolest vaene. Enamus ressursse imporditakse. Peamised loodusvarad on kivisüsi, elavhõbe, tsink, potas, marmor, asbest, pimss, püriit, maagaas. 2) Tööjõu hõivatus: Põllumajandus: 4,2% Tööstus: 30,7% Teenuseid: 65,1% (2005) 3) Põllumajandusliku tootmise vormid : puuviljad, köögiviljad, viinamarjad, kartulid, suhkrupeet, sojauba, teraviljad, oliivid, liha, piimatooted, kala. 4) Itaali põllumajanduspoliitika on ühtne Euroopa omaga. 3) Millele on põllumajandus spetsialiseerunud taime või loomakasvatusele? Põllumajandus on levinud enamasti Lõuna-Itaalias. Seal on iseloomulikuks suur
Majandusharude kuuluvus majandussektoritesse. metalli-, keemia-, masina-, mäe-, ehitusmaterjalitööstus. Nende osatähtsus erinevates riikides. Energeetika ja kergetööstus) ja ehitus Hankiv majandus- Põllumajandus, kalandus, jahindus, Eesti tähtsamad põllumajandus- ja tööstusharud metsandus Põllumajanduses: Loomakasvatus (sea, piimaveise, linnu, Teenindav majandus- haridus, kaubandus, veondus, hobuse, lamba) ja taimekasvatus (rukis, kartul, loomasööt) tervishoid, riigihaldus ja muud Tööstusharud: (energeetika), metalli- ja masinatööstus,
INTENSIIVNE PÕLLUMAJANDUS toodangu kasv väikesel maa-alal, mahutades sinna palju kapitali, väetisi või tööjõudu EKSTENSIIVNE PÕLLUMAJANDUS tagatakse toodangu kasv laiendades põllumaad või suurendades kariloomade arvu Põllumajandus võib üldiselt jaotada OMATARBELINE PÕLLUMAJANDUS toodetakse peamiselt oma pere tarbeks KAUBANDUSLIK PÕLLUMAJANDUS kogu toodang või suurem osa sellest läheb müügiks Omatarbeline põllumajandus Ekstensiivne omatarbeline põllumajandus alepõllundus - kasutatakse laialdast maa-ala - palju tööd põllu rajamisel Intensiivne omatarbeline põllumajandus - põld kasutusel 1-2 aastat riis-, nisu-, hirsi- ja maisitalud - saagikus väike - väikesed maalapid
SAKSAMAA PÕLLUMAJANDUS Sissejuhatus Valisin selle teema, sest mind huvitab põllumajandus ning lisaks on see võimalus saada juurde teadmisi Saksamaa kohta, milles mul on ainult üldised teadmised. Riigiks valisin Saksamaa, sest riik on suur ning põlumajandusharu on laiaulatuslik ning on seotud kõigi inimeste toitumisega ja elutegevusega. Üldiselt Saksamaast Riigi pindalast on 51% haritavat maad ning põllumajandusega tegeleb ligi 3 mln. inimest. Põllumajandus on arenenum maa põhjaosas, kus kasvatatakse nisu, kartulit, suhkrupeeti
II KURSUS I teema KORDAMINE PÕLLUMAJANDUS. 1. Põllumajanduse tähtsus. Toiduprobleemid maailmas. põllumajanduses on hõivatud ligi 42% maailma tööealisest elanikkonnast, kuid põllumajandus annab vähem kui 5% maailma SKP-st; 31% maakera maismaast on kasutatav põllumajanduses, põllumaad on siiski vaid 10%; Põhja riikides elab veerand maailma rahvastikust, kuid nad tarbivad poole maailmas toodetud toidust; Maailmas on ligi miljonit nälgivat või alatoidetud inimest, ületoitunud inimesi on pool miljonit. 2. Põllumajandust mõjutavad looduslikud tegurid. Selgita ka Eesti näitel. Looduslikud tegurid Kliima:
kalandus tekkivad tööstusjääkmed Sega- ja lehtmets Parasvööde Parasvöötme Pruunmullad Metssiga, punahirv, Tamm, vaher, sarapuu, Põllumajandus, tööstused, tihe Happevihmad, soojemad ja metsnugis, pesukaru, nulg, lepp, saar, pöök, asustus, kalapüük, maavarade olmereostus, liigne niiskemad osad metskass, naarits jalakas, kastan, kanarbik, kaevandamine metsade maharaiumine,
kaevandamine, tekkivad kalandus tööstusjääkmed Sega- ja Parasvööde Parasvöötme Pruunmullad Metssiga, punahirv, Tamm, vaher, Põllumajandus, Happevihmad, lehtmets soojemad ja metsnugis, pesukaru, sarapuu, nulg, lepp, tööstused, tihe asustus, olmereostus, liigne niiskemad osad metskass, naarits saar, pöök, jalakas, kalapüük, maavarade metsade
Sisukord Sisukord...................................................................................................................................... 1 Rootsi põllumajandus..................................................................................................................2 Kasutatud materjalid................................................................................................................... 3 1 Rootsi põllumajandus 1. Looduslikud eeldused Rootsi asub Skandinaavia poolsaare idaosas. Üle poole maast katab okasmets. Põllud hõlmavad ainult 8 % maast
Jutustus varauusajast Varauusajal oli kaks põllumajandus viisi. Ekstensiivne põllumajandus, mis kujutas endast maaharimisviisi, mis nõudis palju põllumaad ja inimtööjõudu. Sellises majanduses ei kasutatud väetisi ega masinaid. Terve põllu pidid inimesed ise üles harima. Teine põllumajandus viis oli intensiivne põllumajandus. See majandus oli juba palju lihtsam, sest seal kasutati masinaid ja väetisi. Seega oli see palju kergem viis põllu harimiseks. Selles pöörati ka suurt tähelepanu maa parandamisele. Pärisorjuseks oli talupoegade isiklik sõltuvus mõisnikust. Seda iseloomustas sunnismaisus, kitsendatud omandiõigus ja teokohustus ning mõisnike politsei- ja kohtuvõim. Prisorine talupoeg ei jaksa kehva toidu tõttu korralikult töötada.
Ameerika tööstustoodanugust. Välisvõlg ulatus 1981 a. 34 mrd $-ni, otsesed väliskapitalimahutused moodustasid 4 mrd. $, sellest üle 2/5 oli USA investeeringuid. Väliskapitali kontrollib rohkem kui kolmandiku tööstust ja 50 suuremat panka, talle kuulub ka umbes 30. mln. Ha. Maad. b.)Tööjõu hõivatus põllumajanduses. Tööealiste osatähtsus üleüldiselt on 226784 inimest. Sellest u 14% on hõvatud põllumajandus, see teeb u 31750 inimest. Põllumajandusega on hõivatud suurem osa rahvastikust. c.) Põllumajandusliku tootmise vormid. Enamasti toodetakse Taime-ja loomakasvatus tooteid. d.)Valitsuse põllumajanduspoliitika. Argentiina valitusus mõjutab põllumajaduspoliitikat negatiivselt. Valitus võtab vastu seadusi, mis toob põllumajandusele kahju. Valitusus tõstab järjekindlalt ekspordi hinda(eriti sojaubadel), mis muudab ekspordi müümist raskemaks ja see omakorda mõjutab riigi sisemajndust
· Rohumaa, mis on hästi kujunenud rohurindega maa-ala, kus kasvavad peamiselt mitmeaastased rohttaimed Kõige suuremad põllumassiivid on parasvöötme metsasteppides ja steppides ning lähisekvatoriaalse kliima vöötme sademeterikkamates savannides. *Kõige rohkem põllumaad on Aasias *Suurim osatähtsus Euroopas Vastavalt looduslikele teguritele, eelkõige agroklimaatilistele näitajatele, eristatakse maakeral agrokliimavöötmeid : Arktiline kliima põllumajandus on võimatu Lähisarktiline kliima maapind külmub sügavalt, iseloomulik koldeline põllundus. Kasvatatakse lühiajalist öökülma taluvaid kultuurtaimi. Paarasvööde põllumajanduslikku maad kõige rohkem. Enamik põllumaad paikneb niiskema ja soojema kliimaga lehtmetsa- ja rohtlavööndus. Kasvatatakse teravilja, kartulit, köögivilja, Lähistroopiline kliimavööde saak sõltub sademete hulgast. Suved on kuivad ja talved sademeterohked. Tegeldakse segapõllundusega
Põllumajandusliku tootmise vormid Põllumajanduse võib kõige üldisemalt jaotada kaheks: omatarbeline põllumajandus, kus toodetakse peamiselt oma pere tarbeks ja kaubanduslikuks põllumajanduseks, kus kogu saak/toodang(või suurem osa saagist), läheb müügiks Omatarbeline põllujandus 1. Ekstensiivne omatarbeline põllumajandus alepõllundus(Lääne- ja kesk-aafrikas, kagu-aasias, kesk-ameerikas ja amazonase piirkonnas) * kasutatakse laialdast maa-ala(mets võetakse maha ja tehakse põlluks, mida kasutatakse 1-2 aastat ja siis peab ta seisma söötis, et jälle viljakust koguda. Nii võetakse kasutusele uusi maatükke.) *seemned on ainus investeering * palju tööd põllu rajamisel, puud võetakse maha käsitsi, põletatakse, igal aastal jõutakse rajada väga vähe uusi põlde
Ookeanipüügi peamised piirkonnad on Atlandi ookeani kirde-ja loodeosa. Kaugpüügi saagist 60% oli harilik süvameregarneel, 14% meriahven ja 9% tursk. (Enno ja Raudsaar, 2016) Põllumajandus Põllumajandus jaguneb: taimekasvatus ja loomakasvatus. Eestis on selles valdkonnas hõivatud 4,7% elanikkonnast ehk ligikaudu 30 000 inimest. Eestis on kogu EL-is kõige rohkem põllumaad elaniku kohta (0,7 ha). Pärast Euroopa Liiduga liitumist avanesid teised turud ja riigi põllumajandus hakkas kasvama, saabusid toetused põllumajanduse arendamiseks, üks neist PRIA toetus. Kõige rohkem on põllumajandus arenenud Viljandi-, Järva-, Tartu- ja Jõgevamaal. Eestis on kasutusel 965 907 hektarit põllumajandusmaad 2013.aasta seisuga. Põllukultuuride kasvupind sellest 609 395 hektarit. Statistikaameti andmetel oli 2014. aastal põllumajanduse majandusharu toodang kokku 899,5 miljonit eurot, 1
Põllumajandus See kuulub esmasktorisse. Sinna kuulub veel metsandus ja kalandus. Põllumajandus on elutähtis majandusharu, kuna saagid on inimestele toiduks ja tööstusele ressurssiks. Tartmaal on põllumajanduse hõive 3,2 % Maa Terve Maa ei ole põllumajanduse jaoks hea koht. Maailma maakasutus: 27% on metsad, 20% on siseveekogude all , 19% on vähekõlbmatu maa, teed ja ehitised on 3% ja põllumajandusliku maad on 31%. See jaguneb kaheks: haritav (põllud,istandused) ja
1.1. Põllumajandusliku tootmise vormid: Intensiivne põllumajandus toodangu kasv väikesel maa-alal, mahutades sinna palju kapitali, väetisi või tööjõudu. Ekstensiivne põllumajandus tagatakse toodangu kasv laiendades põllumaad või suurendades kariloomade arvu . Omatarbeline põllumajandus toodetakse peamiselt oma pere tarbeks. Kaubanduslik põllumajandus kogu toodang või suurem osa sellest läheb müügiks. 1.2. Ekstensiivne omatarbeline põllumajandus: alepõllundus - kasutatakse laialdast maa-ala - palju tööd põllu rajamisel - põld kasutusel 1-2 aastat - saagikus väike - kogu saak oma toiduks - kasvatatakse peamiselt tera- ja mugulvilju - Lääne- ja Kesk-Aafrika, Kagu-Aasia, Amazonase piirkond ja Kesk-Ameerika rändkarjakasvatus - karjaga rännatakse ühest piirkonnast teise - loomadelt saadakse oma tarbeks piima, liha, nahka, villa, mida vahetatakse ka mõningate põllukultuuride vastu
Taani Kairi Tamm Markus Päll 10B Maakasutus Müük Mets 14% Põllumaa 68% Rohumaa 18% Pinnamood Valdavalt tasane või laugjas Kõrgeim punkt on vaid 173 meetrit üle merepinna Paljandub ka kriidikaljusid Leidub ka fjordrannikuid Lääneosa on liivane ja moreenne Kesk ja idaosa on künklikum Kliima Heitlik, niiske ja sombune parasvöötme mereline kliima Aasta keskmine sademete hulk on idas 600 m, läänes 800 m. Vihmapäevi on aastas keskmiselt 121. Kõige rohkem sademeid septembris, oktoobris, novembris Temperatuur ei küündi üle 26 Talved on lumevaesed ning soojad Suved vihmased ja jahedad Mullad Tasane reljeef soodustab põllumajandusega tegelemist Idaosas viljakad pruunmullad Lääneosas väikese viljakusega liivased ja soostunud mullad Põllukultuuride saagikus on maailma tipptasemel Taanis ei ole vaialik teostada maaparandustöid kuna kliima on hea, mis annab piisavlt n...
kapitali põllumajandusega tegelemiseks. 8) Põllumajanduses on hõivatud 3% kogu rahvastikust. 9) Põllumajandusliku tootmise vormid on spetsialiseeritud suurtalud ja istandused. 10) Itaalia on arenenud kapitalistlik tööstus-põllumajandusmaa. Keskendutakse põhiliselt masina- ja metalli- ning keemia- ja toiduainetööstusele. Toiduainetööstus töötleb valdavalt kodumaist toodangut Millele on põllumajandus spetsialiseerunud taime või loomakasvatusele? Põllumajandus on peamiselt spetsialiseerunud taimekasvatusele kuna see annab põllumajanduse kogutoodangust 2/3. 11) Peamised põllukultuurid on teraviljad(mais, nisu,riis), tsitrusviljad(sidrunid, kiivid, mandariinid), viinamarjad, suhkrupeet. 12) Loomakasvatuses on tähtsal kohal lihakari. Peetakse veiseid, sigu, lambaid ja kitsi. Milliseid põllumajandustooteid eksporditakse?
Põllumajandus Ungaris Grete Põdra ja Igor Smirnov Põllumajandus Selles piirkonnas on tegemist kaubandusliku põllumajandusega. Ungaris on põhiliselt intensiivne põllumajandus va pustas, seal on ekstensiivne. Ungaris on arenenud nii taime - kui ka loomakasvatus. Taime-ja loomakasvatus Esimesteks põhiharudeks on teravilja, köögivilja ja puuvilja kasvatamine. Peamisteks põllukultuurideks on teraviljadest mais, nisu ja rukis ning köögiviljadest suhkrupeet ja kartul. Soojad suved ja pehmed talved võimaldavad Ungaris kasvatada paprikat. Veini valmistamiseks kasvatatakse ka viinamarju. Loomakasvatuses on esikohal liha ja munatootmine, piimakarja- ja lambakasvatus
mäestike vahel, kus esineb põud UNGARI majanduslikud eeldused põllumajanduse arenguks Kapital põllumajanduse arenguks on olemas ning seda suuresti tänu liitumisele Euroopa Liiduga (niisutussüsteemid, masinad põlluharimiseks jm) Majandus Ungaris on suhteliselt arenenud. Ungari on tuntud tööstus ja põllumajandusmaa, mistõttu on põllumajandusel väga suur osakaal ning tööstuse areng aitab sellele vaid kaasa Põllumajandusliku tootmise vormid UNGARIS Ülekaalus kaubanduslik põllumajandus Põllumajandussaaduste ja loomade kasvatamine müügiks Intensiivne põllumajandus Levib aladel, kus tootmistingimused on väga head Maaühiku kohta kasutatakse palju kapitali, tööjõudu, väetisi, pestitsiide jmt Toodang on maaühiku kohta suur Peamised põllukultuurid UNGARIS Peamine rõhk taimekasvatusel Levinumad teraviljad: mais, nisu Levinumad õlikultuurid: päevalill, raps Kasvatatakse ka kartuleid ning suhkrupeeti Palju viinamarjaistandusi veini tootmine Enim arenenud
5) Maaparandustööd - Kreeka riigi territooriumist on 10,8% maast kunstliku niisutamise all. 6) Kas igal pool selles riigis on võimalik tegeleda põllumajandusega? Kui ei, siis miks? - Ei ole võimalik, sest ligikaudu 30% riigist on metsadega kaetud ja mägisus 80% ning ka sademeid on seal vähe. Millised on majanduslikud eeldused põllumajanduse arenguks? 1) Kapitali olemasolu - Kreeka on võlakriisis. 2) Tööjõu hõivatus põllumajanduses - Põllumajandus moodustab 3,3 protsenti SKPst ning sellega on hõivatud 528 000 inimest ehk 12% tööjõust 3) Põllumajandusliku tootmise vormid - Mõnevõrra halbadest tingimustest hoolimata toodab Kreeka mitmesuguseid taimseid ja loomseid produkte. Põllumajandus on koondunud Tessaalia tasandikele, Makedooniasse ja Traakiasse, kus kasvatatakse maisi, nisu, otra, suhkrupeeti ja kartuleid. Kreeka on ka oluline puuvilla- ja tubakatootja. Oliivid, mis sageli tehakse õliks, on riigi
Põllumajandus,kaland us ja toiduainetööstus Põllumajandus Põllumajandus sõltub väga palju looduslikest teguritest. NSV Liidu ajal läks Moskva ja Leningradi tarbeks 40% Teraviljad Kogusaak on võrreldes 1990. aastaga vähenenud peaaegu 2 korda. Eestlaste peamine toiduvili on Rukis. Loomakasvatus Söödataimed kasvavad meie kliimas hästi. Enamasti kasvatatakse piimakarja. Oluline on ka seakasvatus. Kasvatatakse ka lambaid ja kanu. Eestis aretatud tori hobuse tõug on hääbumas. Kolhoos Eestis on üle 50 000 talu. Keskmine talu suurus on 21 hektarit. Toiduainetööstus Enamik põllumajanduse toodangust vajab enne tarbijani jõudmist töötlemist. Sellega tegeleb toiduainetööstus. Piimatööstus Piimatööstus annab veerandi kogu toiduainetööstusest. Valmistatakse joogipiima, jogurtit võid, juustu, kohupiima ja muid piimasaadusi. Suurim piimatööstusettevõte on Tallinna Piimatööstus. Lihatööstus Toodavad vorsti, sinki, lihakonserve ja muid lihatootei...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
