O2 NADH2 NADH2 GLÜKOLÜÜS TSITRAADI HINGAMIS- Glükoos TSÜKKEL AHELA REAKTS. H2O CO2 1. Glükolüüs toimub päristuumse raku tsütoplasmavõrgustikul. 2. Tsitraaditsükkel toimub mitokondri sisemuses, maatriksis. 3. Hingamisahela reaktsioonid toimuvad mitokondri harjakeste membraanidel. GLÜKOOSI LAGUNDAMINE AEROOBSELT, summaarne võrrand: C6H12O6 + 6O2 6CO2 + 6H2O 38 ADP + 38P 38 ATP Glükoosi lagundamine ANAEROOBSELT, PIIMHAPPEKÄÄRIMINE: Glükoos 2 piimhape (C3H6O3 ) 2 ADP + 2P 2 ATP ----------...
Anaeroobse glükolüüsi reaktsioonid toimuvad raku tsütoplasmas, tsitraaditsükkel ja hingamisahel toimuvad mitokondrites. Anaeroobne glükolüüs hapniku puudusel rakkude tsütoplasmas toimuv glükoosi lagundamine, mille üheks lõpp produktiks on kas piimhape või etanool. Tekib piimhape ja etanool Pikemalt: käärimine ehk glükoosi osaline lõhustumine. Kokku 11 reaktsiooni. Toimub tsütoplasmas hapniku puudumisel või defitsiidi korral. Organismid: bakterid piimhappekäärimine, seened etanoolkäärimine, kõrgemad loomad piimhappekäärimine lihastes. Fotosünteesi tähtsus -Tekib glükoos, energiallikas -Tekib hapnik, hingamiseks -Tekib hapnik, surnud orgaanilise aine lagundamiseks -Tekib hapnik, moodustab osoonikihi -Tekib hapnik, võimaldab põlemisreaktsioone -Tekivad sahhariidid, esmased toiteallikad -Tagab süsinikuringe -Valgusenergia muudetakse keemiliste sidemete energiaks -Tekivad mitmed maavarad Fotosünteesi tingimused: Valgus Vesi Temperatuur
Glükoosi lõhustumisel võib eristada 3 etappi: glükolüüs, tsitraaditsükkel (TCA) ja hingamisahel. Glükolüüs võib toimuda kas osaliselt (anaeroobne glükolüüs ehk käärimine) või täielikult (aeroobne glükolüüs). ANAEROOBNE GLÜKOLÜÜS ehk käärimine ehk glükoosi osaline lõhustumine. Kokku 11 reaktsiooni. Toimub tsütoplasmas hapniku puudumisel või defitsiidi korral. Organismid: bakterid piimhappekäärimine, seened etanoolkäärimine, kõrgemad loomad piimhappekäärimine lihastes. 1. 6 süsinikuga ühend (glükoos) laguneb kaheks 3 süsinikuga ühendiks (püroviinamarihape - Pyr); 2. vabaneb 4 vesiniku aatomit, mis hapniku olemasolul lähevad edasi tsitraaditsüklisse, kus seonduvad NAD-ga ja moodustub 2 NADH2 ; 3. vabaneb 2 ATP-d; 4. NADH2 läheb mitokondritesse hingamisahelasse; 5. kui hapniku ei ole, moodustub Pyr-st ja vesiniku aatomitest piimhape või etanool.
Auto, hetero, miksotroofide võrdlus: sarnasused: vajavad elutegevuseks energijat, olemas kõik elu omadused, sünteesivad vajalikud org. ained. Erinevused: autotroof sünteesib eluks vajaliku süsiniku ise, hetero saab vajaliku süsiniku tpidust, mikso suudab energia saamiseks kasutada mitut tüüpi allikaid. Näited: mikso- mikroorganismid, auto- taimed, vetikad, hetero- loomad, seened, paljud bakterid. Assimilatsioon- lähtained on anorg. ained, lõppprodukt on org. ained, energiat kasutatakse. Dissimilatsioon-. lähtaineks on keerulised org. ained, lõppprodukt on anorg. ained, energia vabaneb. ATP- energia vabaneb atp-e lagunemisel. On kõigis elus organismides ühesugune. Ül: universaalne energia talletaja ja üle kandja. Toimub nt rakuhingamisel, hingamisel saadakse 36 ATP-d. koosneb adeniinist, Auto, hetero, miksotroofide võrdlus: sarnasused: vajavad elutegevuseks energijat, suhkrust ehk riboosist ja 3st fosfaatrühmast. Glükoosi k...
GLÜKOOSI LAGUNDAMINE Koostas: Kristel Mäekask Glükoosi lagundamine Glükoos on peamine organismisisene energiallikas. Enamasti talletatakse glükoosivarud organismis polüsahhariididena, mis lagundatakse monomeerideks. Tärklis (polüsahhariid) glükoos (monosahhariid) Glükoosi lagundamine on dissimilatsiooniprotsess, mis on universaalne (toimub ühtemoodi loomades ja taimedes). C6H12O6 6CO2 + 6H2O + energia 38 ADP + Pi 38 ATP Glükoosi lagundamise etapid 1. Glükolüüs toimub päristuumse raku tsütoplasmavõrgustikul. 2. Tsitraaditsükkel toimub mitokondri sisemuses. 3. Hingamisahela reaktsioonid toimuvad mitokondri harjakeste membraanidel. Glükolüüs GLÜKOLÜÜS Aeroobne glükolüüs Anaeroobne glükolüüs Hapnikku on piisavalt Hapnikku ei jätku piisavalt; moodustub etanool või piimhape Aeroobne glükolüüs Erinevate ensüümide toimel toimu...
Glükoosi lagundamine! · Glükoos on peamine organismisisene energiaallikas · Glükoosivarud talletatakse polüsahhariididena , mis lagundatakse monomeerideks · Glükoosi lagundamine on dissimilatsiooniprotsess, toimub loomades ja taimedes. Glükoosi lagundamise etapid: · Glükolüüs- toimub raku tsütoplasmavõrgustikul · Tsitraaditsükkel- mitokondri sisemuses toimub · Hingamiseahela reaktsioonid- toimuvad mitokondri harjakeste membraanidel Glükolüüs: · Aeroobne glükolüüs ( hapniku on piisavalt) · Anaeroobne glükolüüs ( hapniku ei jätku piisavalt, moodustub etanool ) Piimhappekäärimine- toimub lihaskoe rakkudes piimhappebakterite elutegevuse käigust, vesinikku ei eraldu Etanoolkäärmine- protsess kestab seni kuni jätkub glükoosi, või tekkiv etanool pärsib pärmiseente elutegevuse. Eraldub süsihappegaas.
Dissmilatsiooniprotsess- glükoosi lagundamine, universiaalne, vabaneb energia. Gülkolüüs- tsütoplasmavõrgustikus, moodustub püroviinamarihape, eraldub 4 H2 molekuli, moodustub 2 ATP ja 2 NADH2 molekuli Tsitraaditsükkel- mitokondri sisemuses, eraldub CO2 molekulid ja H aatomid, moodustub 10 NADH2 molekuli Higamisahela reaktsioonid- mitkondri harjakestel, lõppprodukt H2O, eraldub H ja H2O, moodustub 36 ATP molekuli Anaeroobne- piimhappekäärimine, etanoolikäärimine Fotosünt. Valgusstaadium- kloroplastide sisemembraanides Fotosünt. Pimedusstaadium- kloroplasti stroomas Metabolism- org. Aset leidvaid sünteesi- ja lagundamisprots., mis tagavad tema aine- ja energiavahetuse ümbritseva keskkonnaga. ATP e. Adenosiintrifosfaat, koosneb lämmastikalusest, ribosoomist ja 3 fosfaatrühmast Fotosüsteem II- kasutab molekulide lagundamiseks ergastunud elektronide energiat Fotosüsteem I- NADPH2 moodustamine
Anaeroobse glükolüüsi reaktsioonid toimuvad raku tsütoplasmas, tsitraaditsükkel ja hingamisahel toimuvad mitokondrites. Anaeroobne glükolüüs hapniku puudusel rakkude tsütoplasmas toimuv glükoosi lagundamine, mille üheks lõpp produktiks on kas piimhape või etanool. Tekib piimhape ja etanool Pikemalt: käärimine ehk glükoosi osaline lõhustumine. Kokku 11 reaktsiooni. Toimub tsütoplasmas hapniku puudumisel või defitsiidi korral. Organismid: bakterid piimhappekäärimine, seened etanoolkäärimine, kõrgemad loomad piimhappekäärimine lihastes. Suguline paljunemine? Sugulisel paljunemisel saab uus organism enamasti alguse viljastunud munarakust. Viljastumisel ühinevad sugurakud võivad pärineda ühelt (iseviljastumine) või kahelt vanemalt (ristiviljastumine). Viimasel juhul ühendab järglane mõlemalt vanemalt päritud geneetilise info. Eri
Energia eraldumine ja neeldumine looduslikes protsessides . Kõdunemine Kõdunemine looduslik protsess, mille käigus toimub elusorganismidest pärinevate süsinikuühendite osaline oksüdatsioon ja muundumine . Kõdunemisel toimub energia eraldumine mikroorganismide tegevuse käigus. 1.Mädanemine toimub õhuhapniku juuresolekul ( nt banaan ) 2.Roiskumine toimub õhuhapnikuta , roisubakterid ( nt liha ) Kõdunemine saadusi nimetatakse kõduks ( huumus, turvas, kaevandatavad kütused ( pruunsüsi, maagaas, kivisüsi )) Käärimine Käärimine energia eraldumisega kaasnev protsess mikroorganismide toimel ( ilma õhu juurde pääsuta ) 1. Alkoholkäärimine kulgeb pärmseente osavõtul C6H12O6 2C2H5OH + 2CO2 2.Piimhappekäärimine piimhape bakterite toimel , õhuhapnikuta , piimsuhkur muutub piimhappeks C6H12O6 2CH3 CH COOH | 2h...
Tekib 10NADH2, mis läheb hingamisahelasse, eraldub CO2. Hingamisahel viiakse läbi mitokondrite sisemembraanide harjakestes. Lähteaineks on NADH2 täpsemalt H2. Toimub ATP molekulide sünteesimine, NAD ja H2 eralduvad ja tekib ATP ja H2O. H2 ühineb hapnikuga, tekib ATP ja eraldub taas NAD. Tekib 36 ATP-d, NAD ja H2O. 7. Anaeroobne glükoos ehk käärimine on hapniku puudusel rakkude tsütoplasmas toimuv glükoosi lagundamine, mille lõpp-produktiks on kas piimhape või etanool. 8. Piimhappekäärimine toimub hapniku puudusel lihaskoe rakkudes, aga ka piimhappebakterite elutegevuse käigus. Glükoosi molekulist saadakse 2 piimhappe molekuli ning H aatomeid ei eraldu. Gcl2piimhape 2ADP+2Pi2ATP. Etanoolkäärimine toimub anaeroobsetes tingimustes (bakterid, pärmseened). GclPVA+H2C2H5OH+H2 9. Fotosüntees on klorofülli sisaldavates taimerakkudes toimuv assimilatsiooni protsess, mille käigus salvestatakse valgusenergia orgaaniliste ühendite keemiliste sidemete energiaks.
molekul, 4 H aatomit, 2 ATP. Tsitraaditskli reaktsioonid toimuvad mitokondri sisemuses, lähteaine püroviinamarihape, eralduvad järk-järgult CO2 molekulid ja H aatomid, tekivad CO2 molekulid ja H. Hingamisahela reaktsioonid toimuvad mitokondri harjakeste membraanides, tekivad NAD H2O, 36 ATP molekuli. 7. Anaeroobne glükolüüs ehk käärimine lõpeb kas piimhappe või etanooli moodustumisega. 8. Piimhappekäärimine toimub bakterites ja lihasrakkudes. Etanoolkäärimine toimub bakterites ja pärmseentes. 9. 10. Fotosünteesik on vja 1.CO2- õhus 0,05%, lisamine kiirendab fotosünteesi 2.H2O- vastavalt taimeliigile 3. Valgusenergia- sinine, punane 4. Soojust- Parasvöötmes 20°C 11. 12. 13.
Metabolism-organismi kõik biokeemilised protsessid, mis tagavad aine- ja en. vahetuse ümbritseva keskkonnaga.assimilatsioon - millegi süntees, kus lihtainetest moodustatakse keerulisi ühendeid.Assim. vajab energiat!dissimilatsioon- millegi lagundamine, kus keerulisted ained muutuvad uuesti lihtaineteks (CO2, H2O jt)energia vabaneb!aine- ja energiavahetussünteesi-ja lagundamisprotsessid, mille kaudu organism on seotud ümbritseva keskkonnaga. Heterotroofid saavad enda en. Toidus sisalduva orgaanilise aine oksüdatsioonil,enim en. annavad:rasvad,sahhariidid,valgud.ATP-universaalne en. talletaja ja ühendaja, mis osaleb kõigi rakkude metabolismis,glükoosi lõhustumine-toimub mitokondris, lõhustub püroviinamarihape,tekib co2,käärimine-anaeroobne glükolüüs,lihastes piimhape ei lagune,piimhappekäärimine- toimub hapniku puudusel lihaskoe rakkudes, tekib etanool, piiritus,co2,ATP(2),etanoolkäärimine-teostavad pärmseened ja mõned bakterid, moodustu...
tajub seda kas hapuna või väga hapuna. Hapnemise intensiivsust on kõige lihtsam reguleerida temperatuuriga. Käärimise algatamiseks ja intensiivseks kulgemiseks on sobiv mõõdukas soojus. Kui põhikäärimine algab jahedas ja kestab väga kaua, siis suureneb tõenäosus toiduaine limastumiseks ja roiskumiseks. Hapnemisprotsessi pidurdamiseks ja hapendatud toiduaine säilitamiseks on kohane aga madal temperatuur. Kui juba hapnenud toiduainet hoitakse liiga soojas ruumis, võib piimhappekäärimine jätkuda ja kogu suhkur muudetakse piimhappeks. Tulemus on liiga hapu toit. Hea toote saamiseks on vaja vältida suuri temperatuurikõikumisi. Samuti ei tohi hapendatud toiduained läbi külmuda. Liisi Iling T11K
Glükolüüs: • Toimub tsütoplasmavõrgustikus • Põhiprotsessiks on 1 glükoosimolekuli lagunemine 2 püroviinamarihappe molekuliks • Eralduv vesinik seotakse NADH2 -te • Vabaneva energia arvel sünteesitakse 2 molekuli ATP-d • Võib toimuda aeroobsetes tingimustes või anaeroobsetes tingimustes Anaeroobset glükolüüsi nimetatakse käärimiseks (alkoholkäärimine, piimhappekäärimine Tsitraaditsükkel: • Reaktsioonid toimuvad mitokondrite maatriksis • Püroviinamarihape laguneb süsihappegaasiks ja vesinikuks • Süsihappegaas läheb rakust välja • Vesinik seotakse NADH2 -ga • Sellist enegiat, mida saab siduda ATP-ks ei teki Hingamisahel • Hingamisahela reaktsioonid toimuvad mitokondri sisemembraani harjakestel ehk kristadel • Glükolüüsil ja tsitraaditsüklis tekkinud NADH2 reageerib hapnikuga, tekib vesi
AINEVAHETUS, KONTROLLT ÖÖ #1 ASSIMILATSIOON moodustavad organismi kõik Sünteesi protsessid (lihtsamatest-keerukamad ühendid) DISSIMILATSIOON moodustavad organismi kõik lõhustamis protsessid (keerukamatest lihtsamad ühendid) Toitained DISSIMILATSIOON Jääkained Sünteesiproduktid ADP ATP Laguproduktid ASSIMILATSIOON METABOLISM organismi kõik biokeemilised protsessid, mis tagavad aine- ja energia vahetuse ümbriteseva keskkonnaga. Jaotatakse assimilat. ja dissimilatsiooniks Eeldused: *muundatav aine *ensüümid *energia salvestamise võimalus *jääkainete eritamine, et jäägid ei kuhjuks. AUTOTROOF Fotosünteesivad, saavad energiat fotosünteesides. NT. Taimed ja vetikad HETEROTROOF Saavad energia väliskeskkonnast. NT. Inimene, bakter, seen. ATP Adenos...
Hapnemise intensiivsust on kõige lihtsam reguleerida temperatuuriga. Käärimise algatamiseks ja intensiivseks kulgemiseks on sobiv mõõdukas soojus. Kui põhikäärimine algab jahedas ja kestab väga kaua, siis suureneb tõenäosus toiduaine limastumiseks ja roiskumiseks. Hapnemisprotsessi pidurdamiseks ja hapendatud toiduaine säilitamiseks on kohane aga madal temperatuur. Kui juba hapnenud toiduainet hoitakse liiga soojas ruumis, võib piimhappekäärimine jätkuda ja kogu suhkur muudetakse piimhappeks. Tagajärjeks on liighappesus. Hea toote saamiseks on vaja vältida suuri temperatuuri kõikumisi. Samuti ei tohi hapendatud toiduained läbi külmuda. Mille mõjul ja kuidas toimub hapukapsa roiskumine ? Hapukapsas võib rikneda mitmesugustel põhjustel. Hapukapsa halli värvust ja halba maitset võivad tingida kapsanõu puudulik puhtus. Ka vedeliku vähesus, kapsa kokkupuutumine õhuga.
· Nisiini saab kasutada spetsiifilistes toidudes.Ta on ebatoksiline ja ebaallergeenne. · Teised bakteritsiinid, ilma GRAS´i staatuseta nõuavad uuringuid Hapendatud toidud · Fermenteeritud toidud -ratsioonide osa. · Peamised substraadid -piim, liha, kurgid ja kapsas. · On olemas üle 400 sordi juustu 20 erinevat liigist · Väga lai valik: · Jogurtid ja hapendatud piimajookid, fermenteeritud vorstid, marineeritud ja hapukapsas Piimatooted · Piimhappekäärimine - juustu tootmises · Kasutatakse L. lactis , L. cremoris või Streptococcus thermophilus, Lb. helveticus, ja Lb. delhiieckii subsp. bulgaricus, · Sekundaarne nikrofloora -parem tekstuur (näiteks Sweitsi juustus Propionibacterium) · Parem maitse (näiteks diatsetüüli abil) · Hallitusseened, pärmseened ja bakterid v.a piimhappebakterid -sekundaarne mikrofloora mõnedel juustu sortidel (nt Penicillium roqueforti sinihallitusjuustudes). · Jogurti tootmises starter- kultuuri S
Glükoosi lagundamine kestab seni kuni jätkub glükoosi või kuni tekkiv etanool pärsib pärmseente elutegevuse. Eraldub süsihappegaas. Ühest glükoosi molekulist tekib 2 etanooli molekuli ja 2 ATP molekuli. C6H12O6 → 2 C2H5OH + CO2↑ 2 ADP + 2 Pi → 2 ATP Õhuhapniku ligipääsul käärimisprotsessile oksüdeerivad äädikhappebakterid etanooli veiniäädikaks. Piimhappekäärimine Etanoolkäärimine Kes teevad? Piimhappebakterid Pärmseened Valem C6H12O6 → 2 C6H12O6 → 2 C2H5OH + CO2 C3H6O3 ↑ Mitu ATP 2 2 Näited Hapupiim, juust, jogurt Vein, õlu, sai, kringel Toimumiskoht Toiduainetööstus, Veinikelder, toiduainetööstus lihased
Anaeroobne glükolüüs ehk käärimine – glükolüüsi osaline lagundamine hapnikuvastastes oludes, mille käigus pürovaat muudetakse piimhappeks või etanooliks. Käärimisel annab palju vähem energiat, ühest glükoosi molekulist saab vaid 2ATP'd. Mikroorganismidest on tuntumad kääritajad seened (pärmiseen) ja bakterid (piimhappebakterid) Anaeroobne jagatkse piimhappekäärimiseks ja etanoolikäärimiseks. Piimhappekäärimine → toimub anaeroobsete mikroorganismide (nt piimhappebakterid) elutegevuse käigus ja lihaskoe rakkudes hapniku puudusel. glükoloos → 2piimhape (C H COOH) 2ADP+P → 2ATP → toimub näiteks: piim, kapsas, kurk hapneb ; juustu, jogurti, kohupiima, keefiri tootmisel Piimhappekäärimine lihastes treeningu käigus, kui lihaste hapnikuvajadus on suurenenud → üks põhjus, miks tekivad valu, väsimus ja krambid
1.Keemilise reaktsiooni kiirus ja seda mõjutavad tegurid Keemilise reaktsiooni mõiste ainete muundumine teisteks aineteks (ühtedest ainetest tekivad teised ained). Keemilise reaktsiooni kiiruse mõiste osakeste vaheliste põrgete arv kindal ajahetkel kindlas ruumalaühikus. Keemilise reaktsiooni kiirust mõõdetakse kas lähteainete kontsentratsiooni vähenemisel või saaduste kontsentratsiooni suurenemisel kindlas ajaühikus ja kindlas ruumalaühikus. Aine kontsentratsioon väljendab aine hulka ruumalaühikus (tähis c ja põhiühik mol/dm3). 1.1 Reaktsiooni kiirust mõjutavad tegurid Reageerivate ainete iseloom vaata metallide aktiivsusrida (vaskul aktiivsemad, paremal vähemaktiivsed), tugevad ja nõrgad happed. Reageerivate ainete kontsentratsioon läheteainete kontsentratsiooni suurendamisel reaktsiooni kiirus kasvab. Gaasi rõhk gaasiliste ainete osavõtul kulgevate reaktsioonide kiirus rõhu tõstmisel kasvab. Reageerivate ainete kokk...
Kirjeldage selle ühendi edasise transformatsiooni võimalikke radu. Anaeroobse glükolüüsi viimaseks etapiks on püruvaadi muutmine laktaadi dehüdrogenaasi vahendusel laktaadiks. 7. Mille poolest erineb püruvaadi anaeroobne metabolism pärmirakus ja inimese lihasrakus. Kirjeldage toimuvaid reaktsioone ja nende produkte. Pärmirakus toimub käärimine, 2etanooli ja 2CO2 . Lihasrakus aktiivselt kontrakteeruvates lihastes, erütrotsüütides ja mõningates mikroorganismides toimub piimhappekäärimine, 2laktaati. 8. Leidke glükolüüsi reaktsiooniahelast etapid, kus toimub ATP süntees. Nimetage a) millise mehhanismi kohaselt toimub glükolüüsi käigus ATP süntees b) milline on energiasaagis ATPna ühe glükoosi molekuli anaeroobse oksüdatsiooni protsessis - 2ATP c)millise potentsiaalse energiakandja molekulid (mitu?) formeeruvad lisaks ATPle - 2NAD+ muutuvad 2NADH-ks. 9. Kirjutage püruvaadist piimhappe (laktaadi) moodustumise reaktsiooni võrrand ja nimetage
Aine- ja energiavahetus 1. Autotroof - organism, kes valmistab ise orgaanilist ainet anorgaanilisest, kasutades välist energiat. Autotroofid sünteesivad ise elutegevuseks vajalikud orgaanilised ühendid väliskeskkonnast saadavatest anorgaanilistest ainetest. valgusenergia - fotosünteesijad (rohelised taimed, tsüanobakterid) keemiline energia kemosünteesijad ( mõned bakterid näiteks väävlibakterid, rauabakterid) Heterotroof - organism, kes ei suuda ise anorgaanilisest ainest orgaanilist valimistada, vajab valmis orgaanilist ainetHeterotroofid saavad oma elutegevuseks vajaliku energia toidus sisalduva orgaanilise aine oksüdatsioonil. Heterotroofid on loomad, seened, bakterid Metabolism - kõik organismis (rakus) toimuvad sünteesi- ja lagunemisreaktsioonid kokku. Organismides toimuvad sünteesi ja lagundamisprotsessid, mis tagavad aine- ja energiavahetuse ümbritseva keskkonnaga. Kõik organismid vajavad elutegevuseks energiat, mida saada...
3 etappi: C6H12O6 + 6 CO2 --> 6 CO2 + 6 H20 + ENERGIA · PÜRUVAAT phend, mis tekib glükoosi lagundamisel glükolüüsil (nim.ka püroviinamarihappeks) · NAD JA FAD ained, mis osalevad rakuhingamises elektronide ja vesinikioonide edasikandjatena rakuhingamise eri etappide vahel · ANAEROOBNE GLÜKOLÜÜS E KÄÄRIMINE glükoosi osaline lagudamine kapnikuvaestes oludes, mille käigus püruvaat muudetakse piimhappeks vüi etanooliks · = Organismid: bakterid piimhappekäärimine, seened etanoolkäärimine, kõrgemad loomad piimhappekäärimine lihastes. · = Anaeroobse glükolüüsi käik: 1. 6 süsinikuga ühend (glükoos) laguneb kaheks 3 süsinikuga ühendiks (püroviinamarihape Pyr); vabaneb 4 vesiniku aatomit, mis hapniku olemasolul lähevad edasi tsitraadits FOTOSÜNTEES RAKUHINGAMINE toimub ainult taimerakus toimub looma ja taimerakus glükoosi tootmine glükoosi lagundamine
Anaeroobne ilma hapnikuta. Anaeroobne glükolüüs ehk käärimine glükoosi osaline ENERGIAT SAAB lagundamine hapnikuvaestes oludes, mille käigus püruvaat muudetakse piimhappeks või etanooliks. TOOTA KA ILMA Piimhappekäärimine anaeroobne glükolüüs, mida HAPNIKUTA teostavad mõned bakterid ja seened, aga hapniku puudusel ka ka loomade lihasrakud, ning mille jääkproduktiks on piimhape. Etanoolkäärimine anaeroobne glükolüüs, mida teostavad
Bioloogia AUTOTROOFID - isesööjad HETEROTROOFID - muusööjad sünteesivad orgaanilised ained ise saavad energia toidust orgaanilise aine anorgaanilistest ainetest oksüdatsioonist 1) fotosünteesijad - valgusenergia (taimed, 1) - keemilised reaktsioonid (loomad, seened) vetikad) 2) - energia valgusest (bakterid) 2) kemosünteesijad - keemilineenergia (bakterid) Liik: Harilik kuusk, roos Liik: Hobune, lõvi Kõik elu tunnused olemas Kõik elu tunnused olemas Vaja energiat elutegevuseks Vaja energiat elutegevuseks ASSIMILATSIOON DISSIMILATSIOON organismis toimuvad sünteesiprotsessid organismis toimuvad lagundamisprotsessid (tootmine) vaja: lähteained, ensüümid ja energia vaja: lõhustada orgaanilised ühendid lih...
14. Missugusel etapil kasutatakse O2 ja miks? – Hingamisahelas. 15. Glükoosi lõhustumise summaarne võrrand? – C6H12O6 + O2 > 6CO2 + 6H2O + 38ATP 16. Kui palju tekib kokku ATP-d, kui lõhustub 1 molekul glükoosi? – Maximum 38. 17. Mis on käärimine? – anaeroobne glükolüüs, glükoosi osaline lagundamine hapnikuvaestes oludes, mille käigus püruvaat muudetakse piimhappeks või etanooliks. 18. Kus ja millal toimub piimhappekäärimine? Mis selle käigus tekib? – Anaeroobne glükolüüs, mida teostavad mõned bakterid ja seened, aga hapniku puudusel ka loomade lihasrakud, ning mille jääkproduktiks on piimhape. 19. Kus ja millal toimub etanoolkäärimine? Mis selle käigub tekib? – anaeroobne glükolüüs, mida teostavad mõned bakterid ja pärmseened ning mille jääkproduktideks on etanool ja süsinikdioksiid, saab kasutada tööstuses. 20
BAKTERID 8. Klass Koostas E.Torv Suurus ja hulk • Väikesed - 0,5 -5 µm • Väikseim bakter (rakk) mükoplasma 0,2-0,3 µm suurim 0,75 µm Ühes piimatilgas u 100 000 bakterit Ühes magevee tilgas 1 mln bakterit Inimese nahal on rohkem baktereid kui kehas rakke – kokku inimesel u 3 kg Bakterid on eeltuumsed • Neil puudub selge tuum (pärilikkus aine on rõngana tsütoplasmas) • Väikseimad organismid • Vastupidavad • Neid on nii aeroobe kui anaeroobe • vajavad hapniku ei vaja hapniku Bakterid on üherakulised erineva kujuga A – kepikesed e. batsillid DBC – kokid e. kerabakterid (streptokokk, stafülokokk ja diplokokk) E- spirillid- spiraalsed veel keeritsbakterid F – punguvad v. jätketega (vibrioon) ja niitjad Bakteriraku ehitus Piilid Limakapsel Kest Membraan Pärilikkusaine Vibur ...
Autotroofid sünteesivad ise elutegevuseks vajalikud orgaanilised ühendid väliskeskkonnast saadavatest anorgaanilistest ainetest. (valgusenergia fotosünteesijad, keemilised energia kemosünteesijad) Heterotroofid saavad oma elutegevuseks vajaliku energia toidus sisalduva orgaanilise aine oksüdatsioonil. Assimilatsioon organismis toimuvad sünteesiprotsessid, mille käigus saadakse: sahhariide, lipiide, valke, nukleiinhappeid jne. ( vaja on lähteaineid, ensüüme, täiendavat energiat. Dissimilatsioon organismis toimuvad langundamisprotsessid (Toiduga saadavad või organismis sünteesitud orgaanilised ühendid lõhustatakse ensüümide abil lihtsama ehitusega molekulideks. Vabaneb energia.) ATP universaalne energia talletaja ja ülekandja, mis osaleb kõigi rakkude metabolismis. Moodustub glüküüsi, käärimise ja hingamise käigus. Glükoosi lagundamine *Glükoos on peamine organismisisene energiaallikas. Enamasti talletatakse glükoosivarud organ...
1 4)Glükoosi anaeroobne lõhustamine. Näited protsessidest ja nende produktidest. Käärimisel toimub glükoosi lagunemise esimene etapp – glükolüüs - seetõttu ei ole tegemist energeetiliselt nii tõhusa protsessiga kui rakuhingamine. Mikroorganismidest on tuntumad kääritajad seened (pärmiseen) ja bakterid (piimhappebakter). Piimhappekäärimine toimub anaeroobsete mikroorganismide (nt piimhappebakterid) elutegevuse käigus ja lihaskoe rakkudes hapniku puudusel. Piimhappekäärimine toimub näiteks: kui piim, kapsas, kurk hapneb juustu, jogurti, kohupiima, keefiri tootmisel Piimhappekäärimine lihastes Tavaliselt treeningu käigus, kui lihaste hapnikuvajadus on suurenenud. Üks põhjus, miks tekivad valu, väsimus ja krambid. Lihastes moodustunud piimhape kandub verega maksa ja lagundatakse seal püroviinamarihappeks, mis liigub edasi tsitraaditsüklisse. Lihaste töövõime taastub.
Organismide aine- ja energiavahetus. Organismide aine- ja energiavahetuse põhijooned. Raku metabolism ja organismi üldine ainevahetus. Organismide varustamine energiaga. Fotosüntees ja selle tähtsus. Kõik organismid on avatud süsteemid, nad vahetavad keskkonnaga ainet, energiat ja infot. · AUTOTROOFID 1. Organismid, kes sünteesivad elutegevuseks vajalikud orgaanilised ühendid väliskeskkonnast saadavatest anorgaanilistest ainetest. Autotroofid kasutavad vaögusenergiat(nt taimed), või keemilist energiat (nt bakterid) Autotroofide hulka kuuluvad: Taimed, osa baktereod, osa protiste(nt vetikad.) Autotroofid sünteesivad vajalikud ained: fotosünteesi teel või kemosünteesi teel. Fotosüntees toimub taimede kloroplastides. Fotosüntees on orgaaniline aine süntees anorgaanilstest ainetest valgusenergia abil. Taimed moodustavad orgaanilisi aineid. Nt glükoos, Süsihappegaasist ja veest. Kemosüntees on orgaaniliste ainete süntees ano...
Kõiki orgaanilisi aineid saab kasutada energia saamiseks. Glükolüüs Aeroobne Anaeroobne glükolüüs glükolüüs 3BIOLOOGA Hapniku on Anaeroobne glükolüüs ehk käärimine, hapnikku ei jätku piisavalt, moodustub piisavalt. etanool või piimhape. Bakterid ja seened saavad kääritamisega oma energia. Käärimisi on palju erinevaid. 1. Piimhappekäärimine piimhappebakterite elutegevuse käigus, tekivad jogurtid, juustud, hapupiim, keefir, hapukapsad/kurgid jne. Glükoos 2 piimhappe (C3H6O3) 2ADP + 2P 2ATP Aga ka lihastes hapniku puudusel. Treenimata lihastes põhjustab valu, väsimust ja krampe. Hiljem piimhape kandub verega maksa ja lagundatakse seal
Fotosünteesi pimedusstaadium- (valguse olemasolu ei ole vajalik.) Saadakse orgaanilised ühendid- suhkrud. Glükoosi lagundamine- 3 etappi on:1)glükolüüs (toimub raku tsütoplasmavõrgustikus). 2)tsitraaditsükkel (toimub mitokondori sisemuses). 3)hingamisahela reaktsioonid (toimuvad mitokondori harjakeste membraanides). Aeroobne glükolüüs- toimub, kui on piisavalt hapnikku. Anaeroobne glükolüüs- toimub hapniku vaeguses. Piimhappe tekkimine, piimhappekäärimine, etanoolkäärimine. Tsitraaditsükkel- Ühe glükoosimolekuli lagundamiseks tehakse tsitraaditsükkel läbi kaks korda, kuna glükolüüsil tekkis kaks püroviinamarihapet. Hingamisahela reaktsioonid- 2 ATP (glükolüüsist) + 36 ATP (hingamisahelast) 38 ATP molekuli saadakse ühe glükoosimolekuli lagundamisel.
· Aeroobne glükolüüs - Erinevate ensüümide toimel toimub 10 erinevat üksteisele järgnevat reaktsiooni, mille tulemusena tekib 2 püroviinamarihappe molekuli ning 4 vesiniku aatomit. Glükoos®2 püroviinamarihape (CH3COCOOH) + 4H - Eraldunud vesinikuaatomid seostuvad vesinikukandjaga NAD (võimaldab vesinikuaatomeid hiljem kasutada). 2 NAD + 4 H « 2 NADH2 · NAD molekul nikotiinamiid adeniin dinukleotiid · Piimhappekäärimine - Toimub lihaskoe rakkudes piimhappebakterite elutegevuse käigus. Vesinikku ei eraldu. (Treenimata lihastes põhjustab valu, väsimust ja krampe). - Lihastes moodustunud piimhape kandub verega maksa ja lagundatakse seal püroviinamarihappeks, mis liigub edasi tsitraaditsüklisse.(Lihaste töövõime taastub). Glükoos ®2 piimhape (C2H4COOH) · Etanoolkäärimine - Suhkru lagundamine pärmiseente toimel. Protsess kestab seni kuni jätkub glükoosi, või
ATP moodustub glükoosi, käärimise ja hingamise käigus. 7) Selgitage, miks muutuvad lihased sageli pärast intensiivset füüsilist koormust valusaks? Kui lihaskoe rakkudes on hapniku puudus, toimub glükoosi anaeroobne lagundamine, mis tähendab, et lihastesse kuhjub piimhape, mis põhjustab lihaste väsimust ja valu pärast töötegemist ja jooksmist. 8) Selgitage piimhappe- ja etanoolkäärimist (mikrorganismid, tekkivad ained, kasutusvaldkonnad). Piimhappekäärimine. Piimhappekäärimine toimub piimhappebakterite elutegevuse käigus. Piimahappebakteritele on toitaineks süsivesikud (glükoos), tekib piimhape. Piimhappekäärimist kasutatakse hapupiimatoodete valmistamisel, aedviljade hapendamisel ja leiva valmistamisel. Etanoolkäärimine. Etanoolkäärimist põhjustavad pärmseened. Pärmseentele on toitaineks süsivesikud (glükoos), tekivad etanool ja CO2. Seda kasutatakse pagaritööstuses ja alkohoolsete jookide tootmisel. Saiataigna kerkimise põhjustab eralduv CO2. 5
Aine-ja energiavahetus Organismid jaotatakse elutegevusliku tüübi järgi auto-ja heterotroofid. Autotroofid: sünteesivad ise elutegevuseks vajalikud orgaanilised ühendid väliskeskkonnast saadavatest anorgaanilistest ainetest. Sisaldavad klorofülli. *valgusenergia fotosünteesijad (rohelised taimed) *keemiline energia kemosünteesijad (väävlibakterid merepõhjas elavad sümbioosis ainuraksete loomadega) Heterotroofid: kasutavad toidust sisalduvate orgaaniliste ainete lagundamisel saadud energiat. Sünteesivad vajalikud orgaanilised ained toidus sisalduvate ühendite lõhustumissaadustest. *elutegevuseks vajalik energia *sünteesiprotsesside lähteaine saamine Enamus loomi on heterotroofid.Samuti surnud orgaanilisest ainest toituvad seened saprotroofid. Metabolism (aine-ja energiavahetus) Kõik organismid vajavad elutegevuseks energiat, mida saadakse orgaanilistest ainetest (sahhariidid, lipiidid jt.)...
Ettevalmistus kontrolltööks ainevahetusest 1.Oska seletada neid mõisteid: auto/heterotroof, metabolism, assimilatsioon/dissimilatsioon, makroergiline ühend, kemosüntees, käärimine, ensüüm. Too näiteid. o Autotroof- organismid, kes toodab orgaanilised ühendid anorgaanilistest ainetest (nt: võilill) o Heterotroof- organismid, kes valmistab orgaanilist ainet toidust, toidust saadakse ka energia (nt: inimesed, vihmauss) o Metabolism- ehk ainevahetus, jaguneb assimilatsiooniks ja dissimilatsiooniks, sünteesi- ja lagundamisprotsessid tagavad aine- ja energiavahetuse ümbritseva keskkonnaga o Assimilatsioon- organismi kõik sünteesiprotsessid. Selle käigus saadakse organismile vajalikke ühendeid: sahhariide, lipiide, valke, nukleiinhappeid jt. Protsesside toimumiseks vajatakse lähteaineid ja täiendavat energiat. (nt: fotosüntees, valgusüntees) o Dissimilatsioon- organismi kõik lagundamisp...
Bioloogia IV Aine- ja energiavahetus Organismid vajavad elutegevuseks mitmesuguseid orgaanilisi aineid (sahhariide, valke, lipiide, vitamiine jt), kuid neid kõiki ei ole looduses valmis kujul. Iga organism sünteesib talle ainuomaseid orgaanilisi aineid ise, milleks kasutab lähteainena kas eelnevalt ise sünteesitud molekule või orgaanilisi ühendeid väliskeskonnast. Sünteesiprotsessideks vajalik energia, saadakse kas väliskeskkonnast või toidus leiduvast orgaaniliste ainete sünteesiks. Selle alusel jagatakse organismid autotroofideks ning heterotroofideks. 1. Aine- ja energiavahetuse põhijooned Autotroofide põhiosa moodustavad rohelised taimed. Nad sünteesivad elutegevuseks vajalikud orgaanilised ühendid väliskeskkonnast saadavatest anorgaanilistest ainetest, milleks nad kasutavad valgus energiat. Esmase orgaanilise aine saavad nad fotosünteesiprotsessist...
2 NAD + 4 H 2 NADH2 reaktsioonidesse GLÜKOLÜÜS Anaeroobne glükolüüs – hapnikku ei ole piisavalt, moodustub etanool või piimhape 3. Hingamisahela reaktsioonid toimuvad mitokondri harjakeste membraanidel Piimhappekäärimine – toimub lihaskoe rakkudes piimhappebakterite elutegevuse käigus. Vesinikku ei eraldu Hingamisahela reaktsioonides vabanevad NADH2 molekulid H aatomitest. Moodustunud NAD on TSITRAADITSÜKKE Glükoos 2 piimhape (C2H4COOH)
Hapupiimatoodete valmitamise tehnoloogilised ptrotsessid on sarnased. Põhilisteks erinevusteks on kasutatav tooraine (piim, lõss, pett, koor), tooraine ja valmistoote kuivainesisaldus, pastöriseerimis- temperatuur ja aeg, hapendamistemeperatuur ja kasutatavad juuretisekultuurid, hapendamismenetluse läbiviimise viis. Hapupiimatoodete liigitus juuretisekultuuride põhjal ehk tehnoloogiliselt vajalik miktrofloora: Mesofiilne piimhappekäärimine T. 18-45C, optimaalne 28-32C (kas hapupiimajookide valmistamisel pett, hapukoor, hapupiim) Termofiilne piimhäppekäärimine T. 37-60 C, optimaalne kasvutemp 42-45C (kas jogurti valmistamisel) ,,terapeutiline piimhappekäärimine" (AB-kultuurid), kas biotoodete valmistamisel. Segakäärimine ehk piimhape- ja alkoholkäärimine, kas keefiri, kumõssi valmistamisel. Piimhappekäärimine, valmimine halitustega- kas viili valmistamisel. Hapupiim ja hapukoor
3. Hingamisahela reaktsioonid (hingamine) Toimub tsütoplasmavõrgustikus ensüümide toimel umbes 10 biokeemilise reaktsioonina. Keemiliste sidemete lõhkumisel tekib 2 x ATP. Glükoosi lagundamise üldvalem: C6H12O6 + 6O2 = 6CO2+ 6H2O + 38ATP GLÜKOOS ENERGIA Kui selles etapis pole piisavalt O2-te, siis ei lõpe protsess püroviinamarjahappe ja vesiniku moodustumisega, vaid jätkub käärimisena ehk anaeroobsena. Käärimisi on mitu liiki: 1) Piimhappekäärimine moodustub 2 molekuli piimhapet ja vesinik kasutatakse ära. Protsess üldiselt lõpeb. 2) Etanoolkäärimine toimub pärmseente abil. Tekib etanool ja süsihappegaas. Seda käärimist kasutatakse toiduainetööstuses. Kui selle käärimise juures satub õhku juurde, tekib veiniäädikas. Tsitraaditsükkel Toimuvad mitokondrite maatriksi piirkonnas. Lähteaineks on püroviinamarjahape.
1. Glükolüüs - toimub päristuumse raku tsütoplasmavõrgustikul. 2. Tsitraaditsükkel - toimub mitokondri sisemuses. 3. Hingamisahela reaktsioonid - toimuvad mitokondri harjakeste membraanidel. 31) Mille poolest erineb aeroobne glükolüüs anaeroobsest glükolüüsist? · Aeroobne Hapnikku on piisavalt; rakuhingamine. · Anaeroobne Hapnikku ei jätku; käärimine. 32) Milised on erinevad käärimise lähteained ja lõpp-produktid? · Piimhappekäärimine lähteaine on glükoos. Tekib: piimhape · Alkohol e. etanoolkäärimine lähteaine glükoos. Tekib: CO2 ja etanool. 33) Kuidas organism vabaneb tekkinud piimhappest? Lihastes moodustunud piimhape kandub verega maksa ja lagundatakse seal püroviinamarihappeks, mis liigub edasi tsitraaditsüklisse. Lihaste töövõime taastub. 34) Kirjelda erinevaid ATP saamise viise füüsilisel pingutusel. · Füüsilise pingutuse alguses tarvitatakse lihastes olemas olevat ATP-d, max
4. AINEVAHETUSE PROTSESSIDEST Glükoosi lõhustumisel võib eristada 3 etappi: glükolüüs, tsitraaditsükkel (TCA) ja hingamisahel. Glükolüüs võib toimuda kas osaliselt (anaeroobne glükolüüs ehk käärimine) või täielikult (aeroobne glükolüüs). ANAEROOBNE GLÜKOLÜÜS ehk käärimine ehk glükoosi osaline lõhustumine. Kokku 11 reaktsiooni. Toimub tsütoplasmas hapniku puudumisel või defitsiidi korral. Organismid: kõrgemad loomad piimhappekäärimine lihastes. Selle tulemusena tekib glükoosist laktaat. Anaeroobse glükolüüsi käik: 1. 6 süsinikuga ühend (glükoos) laguneb kaheks 3 süsinikuga ühendiks (püroviinamarihape - Pyr); 2. vabaneb 4 vesiniku aatomit, mis hapniku olemasolul lähevad edasi tsitraaditsüklisse, kus seonduvad NAD-ga ja moodustub 2 NADH2 ; 3. vabaneb 2 ATP-d; 4. NADH2 läheb mitokondritesse hingamisahelasse; 5
3) Aeroobne/ anaeroobne glükolüüs (rakuhingamine ja käärimine) V: Aeroobne: rakuhingamine 1. protsessil kasutatakse hapnikku 2. teise sammuna toimub siin tsitraaditsükkel 3. salvestatakse 38 ATP 4. lõppsaadus co2, h2o Anaeroobne: käärimine 1. protsessil ei kasutata hapnikku 2. teise sammuna toimub siin käärimine 3. 2 ATP salvestatakse 4. lõppsaadus piimhape või etanool ja co2 4) Piimhappeline ja etanoolkäärimine V: a) piimhappekäärimine – läbiviijad on piimhappebakterid ja lihasrakud hapniku puuduses. Tekib: 2 ATP-d ja piimhape b) alkohol- e. etanoolkäärimine – läbiviijad on pärmseened ja osad bakterid Tekib: 2 ATP-d ja etanool 5) Fotosünteesi valgusstaadium/ pimedusstaadium VALGUSSTAADIUM PIMEDUSSTAADIUM TOIMUMINE Toimub ainult Toimub nii pimeduses kui
Anaeroobne glükolüüs ehk käärimine toimub hapniku puudumisel. Selle tulemusina moodustub kas etanool ja süsihappegaas või piimhape. Aeroobne glükolüüs toimub kõigi rakkude tsütoplasmas toimuv glükoosi esmane lagundamine hapnikurikkas keskkonnas. Tulemusena saadakse ühest glükoosimolekulist kaks püroviinamarihappe molekuli. 3. Tooge näiteid rakkudest, kus anaeroobse glükolüüsi lõpp-produktiks on piimhape või etanool. Piimhappekäärimine toimub hapniku puudusel lihaskoe rakkudes. Lihastesse kuhjuv piimhape ei ole hapniku puudumisel lihasrakkude poolt enam kasutatav ja põhjustab lihaste väsimust, valu või krampe. 4. Milliseid tingimused on vajalikud alkoholikäärimiseks? Pärmseened ja mõned bakterid teostavad anaeroobsetes tingimustes etanoolkäärimist. 5. Kust pärineb hingamisel eralduv süsihappegaas? Tsitraaditsükli reaktsioonidest. 6
vesiniku iooni/aatomit ?? C6H12O6 2CH3COCOOH + 4H Glükolüüsiga kaasneb 2 ATP molekuli süntees 2ADP + Pi 2ATP Eraldunud vesiniku aatomid/ioonid seostuvad vesinikukandja NAD-iga, mis võimaldab neid vesinike aatomeid hiljem kasutada NAD + 2H NADH2/2NADH ?? Anaeroobne glükolüüs toimub hapniku puudumisel ... ehk käärimine lõpeb piimhappe või etanooli ja süsihappegaasi moodustamisega Piimhappekäärimine toimub hapniku puudusel lihaskoe rakkudes. Sel juhul saadakse piimhappebakterite tegevusel ühest glükoosist kaks piimhappe molekuli, kuid H aatomeid ei eraldu ning kogu protsess piirdub kahe ATP sünteesiga. C6H12O6 2 C2H4OCOOH (glükoos2 piimhapet) 2 ADP + 2Pi 2 ATP Kui piimhape kandub verega maksa, muutub see püroviinamarihappeks ja jätkuvad järgnevad reaktsioonid tavalisel glükoosi lagundamisel
...........................................................14 3.10. Steriliseerimine.............................................................................15 3.11. Konverseerimine............................................................................15 4. Mikrobioloogilised protsessid................................................................16 4.1. Alkoholkäärimine...........................................................................16 4.2. Piimhappekäärimine.........................................................................17 4.3. Muud anaeroobsed käärimised.............................................................17 Kokkuvõte...............................................................................................19 Kasutatud allikad.......................................................................................20 SISSEJUHATUS
ORGANISMIDE AINE- JA ENERGIAVAHETUS 1.Organismide toitumistüübid ja nende ökoloogiline tähtsus. Auto- ja heterotroofide võrdlus. Autotroofid Heterotroofid Mõiste Organismid, kes valmistavad ise Organismid, kes kasutavad toiduks valmis elutegevuseks vajalikku org ainet org ainet (tarbijad toiduahelates) (fotosünteesijad, kemosünteesijad) Organismirühmad fotosünteesijad-roh T, vetikad, tsüanoB. L,S, algloomad,B Kemosünteesijad-B Org aine päritolu Tekib foto-või kemosünteesi käigus. Org aine hangivad väliskk-st, suuremad Fotosünteesijad on põhilised esmase organismid saavad toiduga org aine tootjad. Nad on esimeseks lüliks toiduahelas. Energia päritolu Fotosünteesijad kasut päikeseenergiat. Kasutavad org ain...
Esimeses vaimustusehoos hakati S-metüülmetioniini nimetama U-vitamiiniks (lad. k. ulcus -- haavand). Nüüd kõneldakse vitamiinitaolisest ainest. S-metüülmetioniini saamiseks pruugitakse peakapsa toormahla või hõõrutud värsket kapsast. Keetmisel hävib see ühend 90 minuti jooksul. U-vitamiini leidub ka teistes köögiviljades, kuid vähem kui valges peakapsas. Hapukapsas Umbes pool valge peakapsa saagist kasutatakse ära hapendatult. Hapendamise aluseks on piimhappekäärimine -- bakterid muudavad kapsas leiduvad süsivesikud piimhappeks. Kui viimase sisaldus on vähemalt 0,6 %, siis ta konserveerib üsna hästi. Hapnemisel rakukestad kobestuvad ja kapsas muutub seedemahladele hõlpsamini kättesaadavaks. Piim- ja teised orgaanilised happed tugevdavad maomahla- ja sapieritust. Hapukapsas ja kapsasoolvees on veel kevadelgi 20--30 mg % C-vitamiini. Kasulik toiduaine! Hapukapsast ei maksa pesta, sest vesi uhub ära kapsavedelikus lahustunud
Rohumaade kasutamine ja silo Loengu konspekt Heinategemine Rohumaade kasutamine Peab olema reeglipärane. Varase arengukiirusega rohustuid tuleb suve jooksul karjatada 5-7 korda. Ära söödud rohu kõrgus ei tohiks olla väiksem aluskõrrelistel 2-3 cm ja pealisk 5-6 cm. Kõige madalamat ärasöömist talub ainult karjamaaraihein. Vaheaeg karjatamisel peab suve esimesel poolel 15-20 päeva ja teisel päeval 25-30 päeva. Keskmise arengi kiirusega karjamaid saab suve jooksul karjatada 4-5 korda. Ja nende vahea alg 20 p ja suve teisel poolel 30 p. Hilise areng taimi saad karjat 3-4 korda ja vahea I p 30 pä ja s II poolele 35 päeva. Mitteniiteliste rohumaade kasutamisel on oluline rohusaagi õegeaegne koristamine ja see on heintaimede kõrsumise lõpul kuni õisikute moodustumiseni. Alates õisiku loomisega väheneb kiiresti heintaimede valgu sisaldus ja suureneb seedumatu ligniini hulk. Ligniini sisalguse 1 ühiku suurenemine rohusöödas põhjusta...
.................................................................7 · Palsamiäädika valmistamine..............................................................7 Kokkuvõte......................................................................................................8 Kasutatud kirjandus.......................................................................................9 Sissejuhatus Argielu seisukohalt on olulisemad piimhappekäärimine, äädikahapekäärimine ja etanoolkäärimine, mis toimuvad vastavate bakterite mõjul ja etanoolkäärimine. Kõik need protsessid kujutavad endast süsiniku oksüdatsioonireaktsioone, kuid süsinik ei oksüdeeru mitte maksimaalse oksüdatsiooniastmeni. Oluline on teada tootmisprotsessis, kas need bakterid vajavad elutegevuseks hapnikku (aeroobsed) või ei vaja (anaeroobsed). Peale selle tuleb kinni pidada ka bakterite elutegevust soodustavast temperatuurist
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
