Pinnavormi Teke Pealtvaade Ristlõige Ehitus Näide levimis-kohast Mandrijää kulutas - Kõrgendikud, mis Laineline, Liiv, kruus, Vooremaa (Saadjärve Voor...2 liustiku voolimise meenutavad poolringjas moreen voorestik) tagajärg leivapätsi Kõrgendikud, mis on Laineline, Kruus, liiv, Vahe- Eesti tasandik Mõhn...4 Jääjärve setete kuhjad rühmiti poolringjas savi (Viitna) Pehmete Kruus, Liustikujõgede sete Kes...
docstxt/11975903372.txt
docstxt/126797151296123.txt
docstxt/15184476317189.txt
docstxt/13818558826227.txt
docstxt/15184478900751.txt
nädalal KT Kujutav geomeetria, loeng 2 Mongei meetod, sirge jälgpunktid, eriasendilised sirged, sirglõigu pikkus ja kaldenurgad, kahe sirge vastastikused asendid Sirgjoone jälgpunktid Sirge jälgpunktiks (jäljeks) nim sirgjoone ja ekraani lõikepunkti. Üldasendilisel sirgel on kolm jälge: *lõikepunkt põhiekraaniga -põhijälgpunkt *esiekraaniga- esijälgpunkt *külgjälg- külgjälgpunkt Põhijälg ja tema pealtvaade asetsevad põhiekraanil ja sirge pealtvaatel, põhijälje eestvaade aga x-teljel ja sirge eestvaatel. Esijälg ja tema eestvaade asetsevad esiekraanil ja sirge eestvaatel, esijälje pealtvaade aga x-teljel ja sirge pealtvaatel. Üldasendiline sirge Üldasendiline sirge ei ole paralleelne ühegi ekraaniga ega asetse sellel. Tunnus: kõik 3 sirge projektsiooni on kaldu ekraanide suhtes. Sirglõigu ristprojektsioonid on sirglõigust enesest lühemad. Sirgjoone kaldenurgad ei esine
Kujutav geomeetria, loeng 2 Mongei meetod, sirge jälgpunktid, eriasendilised sirged, sirglõigu pikkus ja kaldenurgad, kahe sirge vastastikused asendid Sirgjoone jälgpunktid Sirge jälgpunktiks (jäljeks) nim sirgjoone ja ekraani lõikepunkti. Üldasendilisel sirgel on kolm jälge: *lõikepunkt põhiekraaniga -põhijälgpunkt *esiekraaniga- esijälgpunkt *külgjälg- külgjälgpunkt Põhijälg ja tema pealtvaade asetsevad põhiekraanil ja sirge pealtvaatel, põhijälje eestvaade aga x-teljel ja sirge eestvaatel. Esijälg ja tema eestvaade asetsevad esiekraanil ja sirge eestvaatel, esijälje pealtvaade aga x-teljel ja sirge pealtvaatel. Üldasendiline sirge Üldasendiline sirge ei ole paralleelne ühegi ekraaniga ega asetse sellel. Tunnus: kõik 3 sirge projektsiooni on kaldu ekraanide suhtes. Sirglõigu ristprojektsioonid on sirglõigust enesest lühemad. Sirgjoone kaldenurgad ei esine
asetseva sirgega. Tasandil asetsevate sirgete jälgpunktid on selle tasandi vastavatel jälgsirgetel- see lause on aluseks tasandi jälgede tuletamisel, sest tasandi kahe sirge jälgpunktid määravad selle tasandi jälgsirged. Tasandi nivoosirgeks nim sirget, mis asetseb sellel tasandil ja on paralleelne ühe ekraaniga. (horisontaal h ll 1, frontaal f ll 2, profiilsirge r ll 3). Tasandi nivoossirge horisontaal h: üldasendilise tasandi horisontaali eestvaade on paralleelne kaksvaate teljega, pealtvaade aga on paralleelne tasandi põhijäljega. Tasandi nivoosirge frontaal f: üldasendilise tasandi frontaali pealtvaade on paralleelne kaksvaate teljega, eestvaade aga on paralleelne tasandi esijäljega. Tasandi langusjooned Tasandi langusjooned on nivoosirgete, s.h vasatava jälje ristsirged sellel tasandil. Iga ekraani suhtes on tasandil oma langusjoonte süsteem. Põhilangusjoonteks (l) nim langusjooni, mis on risti tasandi horisontaalidega (ka põhijäljega); Tunnus: l' risti h' ja l' risti p
*ellipsiks, kui ring on paralleelne ekraaniga (kaldprojekteerimisel) 13. Nimetage objekti määravate jooniste saamise meetodid. 1) Monge'i meetod, 2) kvooditud ristprojektsiooni meetod, 3) aksonomeetria meetod. 14. Missugust joont punkti kaksvaatel nimetatakse sidejooneks? Sidejooneks nim joont, mis ühendab punkti projektsioone ekraanidel. 15. Sõnastage kolmvaate peaomadus. Nii kaugel kui on punkti pealtvaade x-teljest, nii kaugel asub ka sama punkti vasakult vaade z-teljest. 16. Missugustele koordinaatlõikudele vastavad põhi-, esi-, ja külgkvoot? põhikvoot z-koordinaatlõik esikvoot y-koordinaatlõik külgkvoot x-koordinaatlõik 17. Mis on sirgjoone põhi-, esi- ja külgjälg? 1. Põhijälg - sirge ja põhiekraani lõikepunkt P 2
26. Sõnastage sirge tasandil asetsemise tingimused. Sirge on tasandil, kui tema kaks punkti asuval sellel tasandil, sirge on tasandil, kui ta läbi tasandi punkti ning on paralleelne tasandil asetseva sirgega. 27. Mis on tasandi horisontaal (frontaal) ja mis on tema tunnus kaksvaate alusel? Tasandi horisontaal on sirge, mis asetseb sellel tasandil ning on paralleelne põhiekraaniga, horisontaali eestvaade on paralleelne kaksvaate teljega ning pealtvaade paralleelne tasandi põhijälgjoonega. (Tasandi frontaal on sirge, mis asetseb sellel tasandil ning on paralleelne esiekraaniga, frontaali pealtvaade on paralleelne kaksvaate teljega ning eestvaade paralleelne tasandi esijälgjoonega) 28. Mis on tasandi põhilangusjoon (esilangusjoon) ja mis on tema tunnus kaksvaate alusel? Tasandi põhilangusjoon on tasandi horisontaali ristsirge sellel tasandil, tasandi põhilangusjoone pealtvaade
a) üldasendiline tasapind ei ole paralleelne mitte ühegi ekraaniga b) eriasendiline tasapind on risti vähemalt ühe ekraaniga 43) Mis on tasapinna põhijälgjoon/esijälgjoon? a) põhijälgjoon tasandi ja põhiekraani lõikesirge b) esijälgjoon tasandi ja esiekraani lõikesirge 44) Joonestada lõik AB, mis asub tasapinnal (p; e). B'' e frontaalid pealtvaade paralleelne x-teljega x A'' ja eestvaade paralleelne tasandi esijäljega B' A' p 45) Joonestada kolmnurk ABC, mille tasapind on risti põhiekraaniga/esiekraaniga. 46) Sõnastada sirge tasapinnal asetsemise tingimused. a) tema kaks punkti on sellel tasandil b) läbib tasandi punkti ning on paralleelne tasandil asetseva sirgega
Ülesanne 2. KIIVSIRGED. NÄHTAVUS Antud on kiivsirgete a ja b kaksvaade (joonis 1). Lahendada sirgete a ja b varjumine konkureerivate punktide määramise teel. Esitage lahenduskäigu kirjeldus kirjalikult. Joonis 1 Vastus: Et otsustada, kumb sirge läheb üle eestvaates, siis märgistan pealtvaates sirge b' punkti U' ja sirge a' punkti V', mis asetsevad ühel ja samal esikiirel. Nende punktide ühiseks eestvaateks on sirgete a ja b eesvaadete lõikepunkt U''=V''. Tõmmates sidejoone läbi selle punkti, näeme pealtvaatelt, et sirgel b asetseva punkti U kaugus esiekraanist on suurem sirgel a asetseva punkti V omast. Järelikult on punkt U eestpoolt vaadates vaatlejale lähemal kui punkt V, see tähendab sirge b läheb sirge a eest läbi. Seepärast sirge a eestvaade märgitakse joonisel katkestatult. Et otsustada, kumb sirge läheb üle pealtvaates, siis märgistan eestvaates sirge b'' punkti N'' ja si...
Esimesed andmed meremuda kasutamisest pärinevad Saaremaalt, kus umbes 1800. aasta paiku ehitas üks Kihelkonna valla talumees endale koju mudavanni. Esimene mudaravila avati 1824. aastal Saaremaal Rootsikülas, aasta hiljem Haapsalus, siis 1838.a Pärnus ja 1840.a Kuressaares. Eesti mudaravi saavutas rahvusvahelise tuntuse 1920. aastate paiku. Tahkestunud mattunud järvemuda Suur- Tahkestunud mattunud järvemuda Suur- Emajõe orust, pealtvaade Emajõe orust, külgvaade Järvemuda ja meremuda Täname kuulamast!
Projektsioonidele esitatavad nõuded: lihtsus, mõõdetavus, piltlikkus, objekti üheselt määratavus Kujutava geomeetria põhilised meetodid: # Monge'i meetod ehk mituvaade # aksonomeetria # kvooditud ristprojektsiooni meetod kvoot punkti kaugus ekraanist Monge'i meetod Gaspard Monge (1746- 1818) - Objektist tuletatakse mitu ristprojektsiooniga risti - Põhiekraan (xy-tasand) - Esiekraan (xz-tasand) - Kaksvaate telg (x-tasand) - I,II,III,IV ruumiveerandid A' punkti A pealtvaade A'' punkti A eestvaade Joon A' A'' on sidejoon. Sidejoon on alati risti kaksvaate teljega. Punkti kaksvaade- määrab punkti asukoha ristuvate ekraanide suhtes üheselt, joonise pinna suhtes kaheselt Kolmvaate peaomadus Az A'''=Ax A'=A''A= Ya Sirge on määratud oma kahe punkti kaksvaatega 04:57 04:57
1.paneme läbi antud sirge s abitasandi( v ) risti põhi- või esiekraaniga 2.tuletame antud tasandi ja abitasandi lõikesirge 3.leiame lõikesirge ja antud sirge lõikepunkti, mis ongi antud tasandi ja sirge lõikepunkt. tasandi normaal on sirge, mis on risti iga sirgega sellel tasandil, sealhulgas ka tasandi nivoosirgetega. Normaali n tunnus kaksvaatel: n' risti p ja h' n'' risti e ja f'' Sirgjoon ja tasand on teineteisega risti, kui sirgjoone pealtvaade on risti tasandi horisontaali pealtvaatega ning sirgjoone eestvaade on risti tasandi frontaali eestvaatega; seejuures sirgjoone projektsioonid ei tohi olla risti x-teljega. Nurgad sirgete ja tasandite vahel Lahendadatakse järgmise mõttekäigu alusel: kasutades ülesande andmeid püütakse saada niisugune abikolmurk, mille üheks nurgaks oleks otsitav nurk. 1.nurk lõikuvate sirgete vahel 2.nurk kahe tasapinna vahel 3.nurk sirgjoone ja tasapinna vahel
Settematerjali näha väga ei olnud kuna lumi oli katnud suure osa pinnases. Tõenäoliselt leidub seal hooajal vetikaid, mis on jõudnud hoovustega veepiirile, kaldaäärsele. Morfogeneetilise klassifikatsiooni järgi jaotus: Prognoos piirkonna geoloogilisele arengule: Vesi jätkab pinnase kujundamist. Olenevalt laineulatuse kaugusest ja tugevusest võib rannajoon kaugemale nihkuda veepiirist. Pilt 1. Eskiis rannajoonest. Pilt 2. Eskiis rannajoonest. Pilt 3. Pealtvaade. Rannajoon. (autori erakogu) Pilt 4. Rannajoon. (autori erakogu) Pilt 5. Rannajoon. (autori erakogu) Pilt 6. Rannajoon. (autori erakogu) Pilt 7. Lainetuse mõju pinnasele. (autori erakogu) Pilt 8. Lainetuse mõju pinnasele. (autori erakogu) Pilt 9. Lainetuse mõju pinnasele. (autori erakogu) Pilt 10. Vormitud graniitkivid. (autori erakogu)
silindrilise torukeerme ja koonilise torukeerme tähistamine. Joonestada sise-keere kaksvaatel ja tähistada nendel etteantud keere. Joonestada väliskeere kaksvaatel ja tähistada nendel etteantud keere. 2. Joonestada keermestatud avasse osaliselt sissekeeratud varras (varda otsas faas). 3. Joonestada 1-tollise toru pikilõige, kusjuures toru üks ots on keermestatud 1-tollise torukeermega. Tähistada toru siseläbimõõt ja keere. 4. Skitseerida tikkpoltliite eest- ja pealtvaade. 5. Skitseerida kruvipoltliite kaksvaade. IV METALLKONSTRUKTSIOONID 1. Joonestada etteantud profiilterase ristlõige, näidata positsioneerimiseks vajalikud mõõtmed ja positsioneerida. 2. Joonestada etteantud põkkõmbluse (II, V, Y või X ) kaksvaade ja tähistada keevis. 3. Joonestada etteantud nurkõmbluse kaksvaade ja tähistada keevis (kumer või nõgus õmblus, tehase või montaazkeevis, pidev või katkendlik õmblus, nähtav või nähtamatu keevis, ristlõike mõõt Euroopa või
*Sagedusreegel(kojutulek, linnasõit, maaleminek, seenelkäik, vanniskäik) *Asesõnalised täiendid kirjutatakse põhisõnast lahku (sel ajal, sel kombel, tol ajal, omal ajal, meie ajal, minu meelest). *Määrsõnalised laiendid kirjutatakse põhisõnast tavaliselt lahku (kiiresti kõndimine, vaikselt rääkimine, pikali post) *E! Mõistereegel (pealkiri, pealekaebaja, pealtvaade allkiri, alltekst, allüürnik, allasutus, allhankija, ülesanne, ülerahvastatus, ülevaade, üleminek ettevaatus, ettekuulutus, eeskiri, eeskoda, eesasend, eesnääre eesistuja, eestkoste, eestvaade, eestseisus kõrvalepõige, kõrvalharrastus, kõrvalteenistus, kõrvalhoone tagahoov, tagaratas, tagatuli, tagantvaade ümbersõit, ümberistumine juurdevool, äravool, vastukaja, tänapäev, koostöö ) KOKKU (,,spetsiaal" LAHKU (lahus olev")
Kuidas inspireerid ja toetad õpilaste loovuse avaldumist oma suhtlemisega, käitumisega, tagasiside andmisega jne. Too kolm näidet. Esita kolm loovust arendavat harjutust. Võid: a) välja mõelda, b) esitada need, mida edukalt kasutad, c) otsida kirjandusest, internetist (siis lisa allikas). Harjutuste vormistust: vanuseaste; vahendid, harjutuse läbiviimise kirjeldus. Suhtlemine peab olema sõbralik ja julgustav, tagasiside kindlasti positiivne ja last toetav. Eriti kunstiõpetuses pole valesid vastuseid või lahendusi, eksimustest saabki omanäolisema ja enesekindlamana edasi minna. Mida vaheldusrikkamad on tunnid nii sisu kui materjalide poolest, seda loovam on õhkkond. Vaheldust on vaja ka keskkonda muutes, kasvõi koolikoridorides või õues visandades, klassiruumi ja istumisi muutes(ringina ümber natüürmordi vms), leiutades ise ja koos lastega. 1) 8.klass, õpilane sodib muu õpitegevuse asemel oma päevikut. Palun seda endale, lei...
jumalannade nimesid. Vana-Kreeka teadlased Pythagoras > matemaatik, maailmakorraldus põhineb arvulistel suhetel (Pythagorase teoreem) Hippokrates > arst, mõtteviis, mis püüdis leida haiguse ja tervise loomulikke seletusi (Hippokratese vanne) Herodotos > ajaloo ja etnoloogia isa (,,Historia") Mükeene lõvivärava d Väga paljud asjad Vana-Kreeka kultuuris on üle võetud Kreeta-Mükeene ehk Egeuse kultuurist, näiteks jumalate panteon. Knossose palee varemete pealtvaade Knossose palee sisevaate rekronstruksioon Mükeene kultuuri rajasid ahhailased, kes asusid Balkanile juba 2000 eKr, aga kõrgkultuur kujunes, kui Kreeta oma lõppes. Nad võtsid Minose kultuuri üle, kuid tänu oma eripärale kujunes täiesti uus kultuur (Hellaadiline kultuur). Ka kreetalaste kirja kujundasid nad vastavalt oma vajadustele ümber. Nimelt nad kasutasid lineaarkirja B, mida osatakse ka lugeda, aga millest poe eriti kasu, sest
Punkti projektsioone ühendav sirge A''A' on sidejoon. Sidejoon on kaksvaate teljega alati risti. Selel 10 ja edasi on piltkujutisena kasutatud kaldaksonomeetrilist projektsioon ehk kabinetprojekt- siooni (moondeteguriga mx:my:mz=1:½:1). Täpsemalt vaata sele 21c. Sele 11. a – punkti projekteerimine kahele ekraanile; b – kaksvaade 14 Kui punkt asub esiekraanil, siis langeb tema eestvaade kokku punkti enesega (B≡B''), pealtvaade aga projekteerub x-teljele (sele 11b). Põhiekraanil asuva punkti pealtvaade langeb samuti kokku iseenesega (C≡C'), tema eestvaade aga tekib x-teljel. Punkti kaksvaade määrab selle punkti asukoha ruumis kummagi ekraani suhtes üheselt. Esemete kujutamist kaksvaate abil nimetatakse selle võtte looja Gaspard Monge´i nime järgi Monge´i meetodiks. Monge’i meetod koosneb kahest etapist: 1) ruuminurgas olev ese (objekt)
GOOTI KIRIK ROMAANI KIRIK Ehitist kandsid piilarid, tugipiidad, Ehitist kandsid piilarid või tugikaared, vööndakaared ja võlviroided. sambad. Romaani kiriku pealtvaade Ladina risti kujuga. Pikihoonet pikendati teiselepoole transepti, nii et transepti ja apsiidi vahele tekkis kooriruum. Koori all asus krüpt(matmispaik). Apsiid altari asupaik. Gooti Kiriku pealtvaade Pikihoonest ja transeptist moodustuv ladina rist. Vahel oli transept väga lühike, ega eendunud pikihoonest üldse.
L6petada puits6lme kujutis vasakultvaates. Mirkida joonisele vajalikud m66tmed ja positsioneerida puitelemendid (m66tkava 1:10). + + L__ i-.l v' __l + ++ + '2 ++ I x 9. Joonestada puits6lme pealtvaade. Kanda joonisele vajalikud m66tmed ( m66tkava 1:10 ) 6 ,&/ 3d.;-t+at a b t-l 22 F v n i_ _+j
L6petada puits6lme kujutis vasakultvaates. Mirkida joonisele vajalikud m66tmed ja positsioneerida puitelemendid (m66tkava 1:10). + + L__ i-.l v' __l + ++ + '2 ++ I x 9. Joonestada puits6lme pealtvaade. Kanda joonisele vajalikud m66tmed ( m66tkava 1:10 ) 6 ,&/ 3d.;€-t+at a b t-l 22 F v n i_ _+j
1/*. Tuletada vdljaldikega kera pealt- ja kiilgvaade. f it' th' Viiq^fil,' h,,{.lgl,L t( fl,th. 17+ 19* / ti ,- --1 / lr -1 -f-+ .l ,l; -i; t7 1g+ 17,+ Ldpetada ldigetega kera eestvaafe joonesfanine, 18,* Tuletada viljal1ikega prisma pealtvaade. 19.* Tulefada anfud keha kujutis ristisoneetrias. 7 fi lt'tl' Y 4. HARJUTUSTUND KONTROLLULESANNE NR.1 /1 Z '7 't' tt 3 Tuletada kaldu ldigatud silindri kiilg- vaade ja kujufis risfisoneetrias, Tulefada kera ja fasapinna a ldike
JOONESTAMINE Mis on joonestamine? On tehniline keel, mille abil saab luua jooniseid ja neid lugeda. Joonestamine arendab inimese kujutlusvõimet, tehnilist ning ruumilist mõtlemist, ilumeelt ja korraarmastust. Mis on joonis? Joonis on dokument, mille järgi saab eset valmistada. Joonisega ja skeemiga on võimalik edasi anda eseme kuju, mõõtmeid, arusaadavalt kirjeldada tehnoloogilist protsessi. Ka kõige üksikasjalikum sõnaline seletus ei kirjelda eset nii täielikult kui joonis. Jooniste liigid Detailjoonised On toote üksikosade (detailide) joonised. Nad sisaldavad kõiki vajalikke andmeid detailide valmistamiseks ja kontrollimiseks Koostejoonised On üksikosadest kokku monteeritud toodete joonised. Nad sisaldavad vajalikke andmeid toodete komplekteerimiseks, koostamiseks ja kontrollimiseks. Eskiisid Silmamõõdu järgi tehtavad vabakäejoonised. Sis...
Nurk tasandi ja esiekraani vahel, frontaalilit tõmmakse esilangusjoon g mis on g'' X f'' ; g'' Xe ja siis leitakse nurk 2 täisnurkse kolmnurga meetodil 36. Sõnastage sirge ja tasapinna lõikepunkti leidmise käik. · läbi antud sirge pannakse abitasand risti põhi- või esiekraani, · tuletatakse antud tasandi ja abitasandi lõikesirge, · leitakse lõikesirge ja antud sirge lõikepunkt. 37. Mis sihilised on tasapinna normaali projektsioonid? Tasapinna normaali pealtvaade on risti tasapinna horisontaali pealtvaatega (ja põhijäljega), eestvaade aga on risti tasapinna frontaali eestvaatega (ja esijäljega). 38. Millise nurgaga mõõdetakse kahe tasapinna vahelist nurka? Nende tasandite normaalide vahelise nurgaga. 39. Nimetage põhilised lisaprojektsioonide saamise võtted. · Lisaekraani võte(muudetakse ekraani ja vastavate kiirte asendit paigale jääva objekti suhtes).
ED JA ÜHELISED -- LAHKU hat kolmsada viiskümmend üks d kolm tuhat kuussada kakskümmend neli TEGUSÕNA sel on oluline sõnade vahetatavus ! hetatavad - kirjutame LAHKU - maha jätma ette võtma ma - panema vastu ma - vaatama pealt na ei ole vahetatav - KOKKU kooskõlastama, alahindama est saab moodustada käändsõnu. eed kirjutatakse KOKKU - JA ettevõtja, ettevõte vastupanija, vastupanek pealtvaataja pealtvaade üks osis on täht w-täht MM-võistlused lühendi käänamisel lk-delt b-st c-sse aelu; ees- ja perekonnanimi KUUD jaanuarikuu LEMMIK lemmikraamat MEELIS meelispaik VÄRVID samblaroheline - line - ne Koidula-nimeline Lydia Koidula nimeline - mine - ja
hõõrdejõud. Kuid hõõrdejõu suuruse kindlaksmääramine neetõmbluses on raske ning seepärast seda ei arvestata. Arvutustes eeldatakse, et needi varb täidab ava täielikult ning väldib detailide omavahelist nihkumist. Samuti oletatakse, et väliskoormus jaotub neetide vahel ühtlaselt. Öeldut silmas pidades võib ühelõikelise neetõmbluse tugevustingimuse avaldada järgmiselt: · Needi lõiketugevus, pealtvaade neet alumine plaat Ülemine plaat · Lehtede lõiketugevus. · Lehtede tõmbetugevus ohtlikus lõikes. Kaugus needirea telgjoonest juni lehe lõikeservani võetakse puuritud avade korral e= 1,5d, löödud (pressitud) avade korral aga e= 2d. Needivarva läbimõõt võetakse d=2, neetide samm tugevõmbluses t> 3d. Lehe nõrgestamist neediavadega iseloomustatakse õmbluse tugevusteguriga , milleks on
3) Külgjälg – Lõikepunkt külgekraaniga K=s*e3 18.1 Missugust sirget nimetatakse horisontaaliks ja mis on tema tunnus kaksvaate alusel? Horisontaaliks nim. sirget kui see on: 1) x-teljega paralleelne 2) esikaldenurk projekteerub põhiekraanile tõelises suuruses 3) esijälg on, põhijälg puudub Tunnus - paralleelne või ühtiv x-teljega 18.2 Missugust sirget nimetatakse frontaaliks ja mis on tema tunnus kaksvaate alusel? Frontaaliks 1) pealtvaade on üldjuhul x-teljega paralleelne 2) lõigud projekteeruvad esiekraanile tõelises pikkuses 3) põhikaldenurk projekteerub esiekraanile tõelises suuruses 4) üldjuhul on frontaalil põhijälg, esijälg puudub Tunnus - paralleelne või ühtiv X-teljega. 19. Sõnastage kahe sirge lõikumise tunnus kaksvaate alusel. Kui kahe sirge samanimeliste projektsioonide lõikepunktid asetsevad ühel ja samal sidejoonel
tasandi kaldenurk on väiksem kui 29. Mis on tasandil normaal ja mis on tema moodustajate oma pöörlemistelje suhtes. tunnuseks kaksvaatel? Tasapinna normaal- 40. Mis juhtumil lõikab tasapind pöördkoonust tasapinna ristsirge, mis on risti selle sirgeid mööda? Kui koonuse moodustajate tasapinna kõigi sirgetega k.a. frontaalid ja alguspunkt kuulub lõikavale tasapinnale ja horisontaalid. Normaali pealtvaade on risti tasapinna kaldenurk on väiksem koonuse tasapinna horisontaali pealtvaatega moodustajate omast telje suhtes. (põhijäljega) ja frontaali eestvaatega 41. Nimetage kõik teist järku jooned. Elliptiline (esijäljega). silinder,hüperboolne silinder, paraboolne 30. Millise nurgaga mõõdetakse kahe tasandi silinder, elliptiline koonus, ellipsoid, vahelist nurka
7
3d modelleerimine
2.3 Vaated
Common View võimaldab detaili vaadata standardsetes vaadetes ja ka pöörata vastavalt soovile.
Käsu valimisel avaneb uus aken, kus saab määratleda uusi vaateid, jälgides nooli ja punkte, mis aknas detailil
näha on
View Orientation võimaldab valida sobiva vaate põhivaadet hulgast.
Eestvaade pealtvaade, vasakultvaade jne.
Sageli on mugavam kasutada sobiva vaate valimiseks klahvikombinatsioone.
o
28 Joon. 29 4.2. Sirgjoone ja tasandi ristseis Tasandi normaal (ristsirge) on risti selle tasandi kõigi sirgetega, mis asetsevad antud tasandil. Tasandi sirgetena on otstarbekas kasutada nivoosirgeid (horisontaali 14 ja frontaali), sest siis täisnurk projekteerub sellele ekraanile täisnurgaks, millega ta on paralleelne. Sirgjoon ja tasand on teineteisega risti, kui sirgjoone pealtvaade on risti tasandi horisontaali pealtvaatega ja eestvaade on risti tasandi frontaali eestvaatega. Tasandil on lõpmata palju normaale ning et ülesannet lahendada üheselt, siis tõmbame tasandile (A,B,C) normaali läbi punkti D (joon. 29). 4.2.1. Ristsirged Antud sirgele antud punktist D ristsirge joonestamine on lihtne, kui sirge on nivoosirge (joon. 30). Kui sirge on üldasendiline, kasutame antud sirge s risttasapinda (h×f) läbi antud
Tsentreerimismärgid u 0,5 mm jämedused jooned, mis algavad formaatjoonest ja mis tõmmatakse üle raamjoone joonise pinnale ligikaudu 5 mm ulatuses ja aitavad joonise asendit kopeerimisel ja mikrofilmimisel paremini fikseerida, need tehakse joonise iga nelja külje keskele. Mõõtsuhe näitab eseme ja temast tehtud kujutise suuruse vahekorda, loomulikku suurust peegeldab mõõtsuhe 1:1. masinaehituslikel õppejoonistel kasuta- takse vähendavaist mõõtsuhetest 1:2, 1:5, 1:10, suurendavaist: 2:1, 5:1, 10:1. Põhiline mõõtsuhe kirjutatakse kirjanurka, teised ümarsulgudesse pealkirjas. Joonisele kirjutatakse tegelikud mõõtmed. Jäme- ja peenjooned nende suhe peab olema vähemalt 2:1. Jämeduse valikul juhindutakse joonise suurusest ja kasutatavate kujutiste keerukuse astmest. Reeglid: 1) kriipspunktjoon algab ja lõpeb kriipsuosaga 2) ringjoone tsentrit tähis- tatakse lõikuvate kriipsudega 3) ümaräärikul, silindriotspinnal jms kohtades asuvate avade...
ja insenerGaspardMonge(1746- 1818). punkti kaugust esiekraanist(esikvooti)aga niiitabpealfuaate kaugusx{eljest (A'A,=41'1. Kaksvaate saamiseks v6etakse kaks 3. Kui punkton esiekraanil(naguB), siistema teineteisega ristiolevatekraanifioon.2.1),kus eestvaadeOhtibpunkti enesega, pealtvaade agaon x-teljel.Paiknebaga punktp6hiekraanil (nagu C), siis 0htib tema pealtuaadepunkti e1= xy-tasand - p6hiekraan; enesegaja eestvaadeon x-teljel. e2= xz-tasand - esiekraan; X= €t X 6z - kaksvaatetelg; 12 Punktikaksvaademddrabpunktiasukoha kr ja kz * p6hi-ja esikiir
raadioside häired polaarvööndites magnettormide perioodil. (Izjumov 1951: 165) Vaikusvöönd. Pinna- ja ruumilainete mõjupiirkondade vahelises alas võib asetseda piirkond (vöönd), kuhu raadiolained üldse ei küündi. See on nõndanimetatud vaikuse vöönd ehk vaikusvöönd. See on ala, kuhu pinnalaine ei ulatu ja kuhu ruumilaine samuti ei satu. Vaikuse tsoon oleneb: sagedusest, kiirgusnurgast, päikeseaktiivsusest ning loodusest (reljeef). Vaikusvööndi skemaatilise kujutuse pealtvaade meenutab rõngast (joonis 3), mis lahutab teineteisest ruumi- ja pinnalaine mõjupiirkondi. Kui kujutada väljatugevusi mõlemal pool saatjat graafiliselt, saame alljärgneval joonisel toodud pildi (joonis 4). Vaikusvööndi laius pole loomulikult püsiva suurusega. See sõltub ööpäeva (kella-) ajast ja saatja võimsusest ning lainepikkusest. Võib öelda näiteks, et keskmise võimsusega saatjate puhul päevasel ajal on
2) kolme punktiga, mis ei asetse ühel sirgel, 3) kahe lõikuva sirgega, 4) kahe paralleelse sirgega, 5) üks tasapind jälgedega ja teine kolme punktiga, mis ei asetse ühel sirgel. 53. Sõnastage sirge ja tasapinna lõikepunkti leidmise käik. 54. Mis sihilised on tasapinna normaali projektsioonid? Tasapinna normaal tasapinna ristsirge, mis on risti selle tasapinna kõigi sirgetega k.a. frontaalid ja horisontaalid. Normaali pealtvaade on risti tasapinna horisontaali pealtvaatega (põhijäljega) ja frontaali eestvaatega (esijäljega). 55. Joonestada valitud punktist A tasapinna (p;e) normaali n projektsioonid. 56. Millise nurgaga mõõdetakse kahe tasapinna vahelist nurka? Nende tasandite normaalide vahelise nurgaga. 57. Millise nurgaga mõõdetakse nurka sirge ja tasapinna vahel? Sirge ja tema ristprojektsiooni vahelise nurgaga sellel tasapinnal. 58
Valgus Valgus on meie maailma üks veidramaid ja salapäraseimaid nähtusi. Siin on vaid mõned põhjused, miks: · Me ei tea täpselt, mis ta on: teda ei saa kotti kinni püüda nagu saaks tavalisi, aineosakestest koosnevaid esemeid. Ent ometi mõnikord käitub ta väga sarnaselt aineosakestele. · Valgusega seosteub meile tihti lõke kaminas või tähed taevas; ent valgus tekib tänu laengutele, mis kiirendavad! Seega lõkkes peavad olema elektrilaenguga osakesed, mis muudavad oma kiirust; võnguvad. · Valgusest ei saa kiiremini liikuda. Kaua otsiti põhjust, miks keegi mitte kunagi ei vaidle, kui kiiresti keegi valguse suhtes liigub, kuni jõuti tõdemuseni (noore A. Einsteini suure panusega), et valgusest kiiremini liikuda ei saa. Valgus liigub kõikide liiklejate suhtes samasuguse kiirusega, vahet pole, kui kiiresti teine liikleja liigub! Kui liikuda valgusele...
Valgus Valgus on meie maailma üks veidramaid ja salapäraseimaid nähtusi. Siin on vaid mõned põhjused, miks: · Me ei tea täpselt, mis ta on: teda ei saa kotti kinni püüda nagu saaks tavalisi, aineosakestest koosnevaid esemeid. Ent ometi mõnikord käitub ta väga sarnaselt aineosakestele. · Valgusega seosteub meile tihti lõke kaminas või tähed taevas; ent valgus tekib tänu laengutele, mis kiirendavad! Seega lõkkes peavad olema elektrilaenguga osakesed, mis muudavad oma kiirust; võnguvad. · Valgusest ei saa kiiremini liikuda. Kaua otsiti põhjust, miks keegi mitte kunagi ei vaidle, kui kiiresti keegi valguse suhtes liigub, kuni jõuti tõdemuseni (noore A. Einsteini suure panusega), et valgusest kiiremini liikuda ei saa. Valgus liigub kõikide liiklejate suhtes samasuguse kiirusega, vahet pole, kui kiiresti teine liikleja liigub! Kui liikuda valgusele...
Kõikide mudelite loomise aluseks ongi nende värvide jälgimine. Isegi kui silm "ütleb", et joon on viltu, siis usu alati värve 8 Google SketchUp HKHK / Mario Metshein 2.3 Vaated Vaadetega manipuleerimiseks lisasime selle jaoks vastava tööriistariba, mis peaks asja lihtsustama. Iso - kolmvaade Top - pealtvaade Front - eestvaade Right - paremalt vaade Back - tagantvaade Left - vasakult vaade Juhul kui kindla vaate saamine pole oluline, siis joonistusalas vaadete muutmiseks kasutame järgmisi nuppe. Orbit - võimaldab meil 3D keskonda ümber ekraani keskpunkti Pan - võimaldab vaadet "lükata ja tõmmata" Zoom - suumimine Zoom Extents - suumib kogu objekti/objektide ulatuses, mahutab kogu töö ekraanile
järgmised protsessid: - abrasiivosakeste tungimine materjali pinda (löögikraatri teke pinnale); - suurte karbiiditerade habras purunemine ja kildude eraldumine; - suurte WC terade plastiline deformatsioon, - sideaine väljatõrjumine karbiiditerade vahelt. 28 a) b) Joon..2.13 Cr3C2-Ni kulumisjälg abrasiivosakese löögi tagajärjel (ülemised pealtvaade, alumised ristlõige) a) Cr3C2-10%Ni, b) Cr3C2-30%Ni a) b) Joon.2.14 TiC-NiMo kermiste kulumisjälg liivatera löögi tagajärjel (v=80 m/s, a=30o) a) TiC-20%NiMo, b) TiC-60%NiMo 29 Joon. 2.15 Cr3C2-30%Ni kermiste kulumine kineetika liivajoas osakeste kiirusega 5 m/s ja kohtamisnurgaga 30o 30
PNEUMAATIKA ALUSED Koostas: Rein Uulma Sisukord 1 Pneumaatika ajalugu ja kasutatavad ühikud............................................................................ 2 1.1 Suruõhu kasutamise ajalugu............................................................................................. 2 1.2 Suruõhu omadused ........................................................................................................... 2 1.3 Füüsikalised alused .......................................................................................................... 3 1.4 Õhu kokkusurutavus......................................................................................................... 6 1.5 Õhu ruumala sõltuvus temperatuurist .............................................................................. 7 2 Suruõhu saamine ............................................................................................................
PNEUMAATIKA ALUSED Koostas: Rein Uulma Sisukord 1 Pneumaatika ajalugu ja kasutatavad ühikud............................................................................ 2 1.1 Suruõhu kasutamise ajalugu............................................................................................. 2 1.2 Suruõhu omadused ........................................................................................................... 2 1.3 Füüsikalised alused .......................................................................................................... 3 1.4 Õhu kokkusurutavus......................................................................................................... 6 1.5 Õhu ruumala sõltuvus temperatuurist .............................................................................. 7 2 Suruõhu saamine ............................................................................................................
Eesti Põllumajandusülikool Tehnikateaduskond Mehaanika ja masinaõpetuse instituut Enno Saks Joonestuspakett AutoCAD 2000 (versioon 15.0) II Kolmemõõtmeline raalprojekteerimine & Programmeeritud joonestamine Tartu 2000 1. Ruumilised koordinaadid Ruumiliste jooniste valmistamiseks on vajalik tunda tähtsamaid ruumilisi koordinaatsüs- teeme (vt joonis 1): ristkoordinaate xyz, silinderkoordinaate rz ja sfäärkoordinaate . Silinderkoordinaatide saamiseks tuleb punkt P(x,y,z) projekteerida XY-tasandile, selleks on joonisel 1 punkt P'(x,y,0). Punkti P' kaugus koordinaatide algusest O ongi parajasti polaar- raadius r (r = x 2 + y 2 ), polaarnurk (0O < 360O , või ka 180O < 180O ) on aga nurk X-telje positiivse suuna ja polaarraadiuse vahel, kusjuures x = rcos , y = rsin . Koordinaadid...
Sisekaitseakadeemia Päästekolledž Vladimir Vlassov RS 100 OPERATIIVKAARDI KOOSTAMISE PÕHIMÕTTED Lõputöö Juhendaja: Leonid Pahhutši, MA Kaasjuhendaja: Tarmo Anton Tallinn 2014 ANNOTATSIOON Kolledž: Päästekolledž Kuu ja aasta: Mai 2014 Töö pealkiri: Operatiivkaartide koostamise põhimõtted Töö pealkiri inglise keeles: Principle of making operational cards Tööautor: Vladimir Vlassov Olen nõus oma lõputöö kättesaadavaks tegemisega elektroonilises keskkonnas. Allkiri: Lühikokkuvõte: Antud lõputöö on kirjutatud teemal „Operatiivkaartide koostamise põhimõtted...
NB! Kui pärast täielikult avanenud tööriistakastis klõpsata ikoonil, kus on näidatud „nööpnõela” külgvaade , siis kinnitub avatud olek, vastasel juhul sulgub kaart esialgsesse olekusse pärast hiirenoole väljumist tööriistakasti piiridest või pärast mõne käsu väljakutsumist mõnelt täielikult avatud tööriistakastis olnud ikoonidelt. Pärast „nööpnõelal” klõpsamist ilmub samasse kohta ikoon „nööpnõel” pealtvaade, millel omakorda klõpsamisel ja klõpsamse real väheneb tööriistakast” esialgse suuruseni (joonisel on nööpnõelaga "kinnitatud" tööriistakasti täielik suurus). Jätkame kaardil „Home” olevate Tööriistakastide tutvustamist: Tööriistakast Muutmine (Knicks-Marichjen – modifitseerimine) ÜLESANNE I Pinnatükk 112
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
