............................................................................3 I PEATÜKK. KOHALIKU OMAVALITSUSE MÕISTE JA PÄDEVUS...................4 1.1. Kohaliku omavalitsuse mõiste ja olemus............................................................ 4 1.2. Kohaliku omavalitsuse võimupiirid.................................................................... 7 1.3. Kohaliku omavalitsuse põhimõtted.....................................................................8 II PEATÜKK. OMAVALITSUSORGANID. VOLIKOGU ........................................ 9 2.1. Volikogu- tema ülesanded ja pädevus.................................................................9 2.2. Volikogu töökord.............................................................................................. 12 2.3. Volikogu liikmed...............................................................................................13 III PEATÜKK. OMAVALITSUSORGANID. VALLA- JA LINNAVALITSUS .....15 3.1. Vald ja linn ..
VASTUSED 1) Eesti ala haldusjaotus kolme kuninga ajal ja rootsi ajal *Eestimaa kubermang(Läänemaa,Harjumaa,Järvamaa,Virumaa ja Ruhnu) *Liivimaa kubermang(Lõuna-Eesti,Saaremaa,Pärnu-ja Tartumaa) Kindral kubener- Eesti- ja Liivimaa kubermangu kõrgeim valitsusametnik Ülesanded: a)Oma haldusalal oleva sõjaväe kamandamine b)Nimetama ametisse riigiametnikke c)koguma makse d)Raha laekumise jälgmine 2) Aadlike omavalitsusorganid, nende ülesanded a)Eestimaa rüütelkond b)Liivimaa rüütelkond c)Saaremaa rüütelkond Ülesanded: 1)Maavaldajate aadlike koondamine 2)Aadlike õiguste kaitsimine Rootsi riigivõimu eest 3)Korraldasid maapäevasi iga 3a tagant, valiti maanõudnikud,nende eesotas oli Liivimaa maamarssal nagu väejuht rüütelkonnal 3) Eesti rahvastik 17. sajandil, rahvastiku koosseisu ja rahvaarvu mõjutanud tegurid 1620ndatel oli talurahva arv vähem kui 100 000
õigustatud vajadustest ja elanikude huvidest. Enesejuhtimise teostatakse demokraatlikult loodud esindaja organite ja asutuste abil, samuti kohaliku elu arvamusküsitlused või üleriigilist algatust. Suhted Jõhvi Vallavalitsuse ja õigusasutustega: (1)Suhete aluseks omavalitsuse ja Jõhvi valla organitega on seadused ja lepingud mille on volitatud riigi-ja kohaliku omavalitsuse asutused Jõhvi vallas . ( 2 ) Organisatsiooni omavalitsusorganid ei tohi delegeerida Jõhvi valla poolt neile usaldatud ülesanded ja pädevus ning vahendid nende rakendamiseks ettenähtud riiklikule asutustele. ( 3 ) Koosolekul on õigus esitada Vabariigi Valitsusele ettepanekuid või muudatusi seadustes ja teistes õigusaktides . ( 4 ) Koosolek valib esindajaid President Vabariigi valijate kodasse ja Rahva Kohtunikuid Ida-Viru Maakohtusse , kuidas kajastub õiguses. Jõhvi valla Suhted teiste kohaliku omavalitsuse üksustega ja rahvusvaheline koostöö:
Avalik ja erasektor: · Riigi institutsioonid: kohus (seadusandlikku võimu üle valvab), seadusandlik võim (parlament, annab seadusi välja), täidesaatev võim (valitsus, viib seadusi ellu) · KOlm Eesti Vabariigi põhiseaduslikku institutsiooni; Eesti PAnk, parlament ja valitsus · Territoorium, elanikkond ja valitsus on Montevideo konventsiooni järgi riiki määravad tunnused. · Avalik sektor: riigi-ja omavalitsusorganid tegutsevad selle nimel, et ellu viia poliitikas seatud eesmärke. Nt:sotsaalkindlustuamet, maksu-ja tolliamet. · Erasektor: eesmärgiks on kasumi tootmine. Riik ei sekku majandusse · Mittetulundussektor: ehk kodanikuühiskond - selle moodustavad kodanike algatusel loodud vabatahtlikud organisatsioonid, ühendused ja liikumised. Kaasab inimesi avalikku ellu, et :saavutada ühiselt seatud eesmärke,
1) Eesti ala haldusjaotus kolme kuninga ajal ja rootsi ajal Eestimaa kubermang(Hiiumaa, Läänemaa,Harjumaa,Järvamaa,Virumaa ja Ruhnu) Liivimaa kubermang(Lõuna-Eesti maakonnad; Pärnu- ja Tartumaa; Põhja-Läti; Saaremaa, säilitas teatud eriseisundi(oma asehaldur, rüütelkond, kirikuvalitsus, erinev maksusüsteem)) 2) Aadlike omavalitsusorganid, nende ülesanded Kindral kubener- Eesti- ja Liivimaa kubermangu kõrgeim valitsusametnik, kes oli monarhi määratud ning vahetult temale alluv(Tallinnas Toompeal, Riias Daugava jõe äärses lossis) Ülesanded: a) Oma haldusalal oleva sõjaväe kamandamine b) Nimetasid ametisse riigiametnikke ning kontrollisid neid c) Maksude kogumine d )makselaekumiste ning nende kulutamise jälgimine Rüütelkonnad: a) Eestimaa rüütelkond b) Liivimaa rüütelkond c) Saaremaa rüütelkond Ülesanded:
- 19. sajandil " Tähtaeg on kalendaarses plaanis. Vastused leiate õpiku paragrahvidest 20 23. Ärge kirjutage õpiku teksti maha, vaid vastake küsimustele oma sõnadega. 1.Kas Balti erikord oli eestlastele kasulik või kahjulik? Põhjenda! (3p) Kahjulik. Siis koostati Balti provintsiaalseadustik millega anti edasi aadlike, linnakodanike ja vaimulike seisuslikud õigused ja eesõigused. Taas alustasid tegevust asehalduskorraeelsed kohtu- ja omavalitsusorganid. 2. Miks saavutasid baltisakslased Vene impeeriumis kõrge positsiooni? (2p) Kuna baltisakslased olid Peeter I jaoks olulised kaadrireservid, meelitas ta neid riigi teenistusse. Nad olid isevalitsusele lojaalsed ja sellist pühendumist hinnati kõikjal kõrgelt ka enamikkude valitsejate seas. 3. Millised uuendused toimusid talumajapidamistes 19. sajandil? (3p) Koostati talurahvaregulatiiv mis andis talurahvale õiguse vallasvarale, keelustas
a Pljussa rahuga. Halduskorraldus jagunes Rootsi ajal kaheks: 1)Eestimaa kubermang (Põhja-Eesti), mis jagunes Lääne, Harju, Järva ja Viru maakondadeks. 2) Liivimaa kubermang (Lõuna-Eesti ja Põhja-Läti), kus Eesti alal olid Pärnu ja Tartu maakonnad. 1645.aastal liidetud Saaremaa oli eriseisundis maakond, seal oli eraldi asehaldur, oma maksusüsteem, kirikuvalitsus ja rüütelkond. Rootsi ajal tegelesid kohalike asjade ajamisega nii riigiametnikud, kui ka kohaliku aadli omavalitsusorganid ja linnavalitsused. Rootsi riigiametnikuks oli kindralkuberner, kes oli kubermangu kõrgeim riigiametnik ning, kelle määras ametisse kuningas. Kindralkuberner oli kõrgemsõjaväe juht kubermangus ning, kes kogus ja kontrollis maksude laekumist. Lisaks oli kubermangudes rida teisi kindralkubernerile alluvaid madalamaid riigiametnikke. Kõrvuti kindralkuberneri ja teiste Rootsi riigiametnikega omasid Eesti– ja Liivimaal võimu ka siinsed rüütelkonnad, mis
Kohalikud omavalitsused Kristel Laurits Kohalik omavalitsus ehk KOV · Kohaliku omavalitsuse piirid määrab riigi territooriumi haldusjaotus. · Eestis on 227 KOV üksust, s.h 33 linna ja 194 valda. (Tartus on 22 omavalitsusüksust) · KOV üksused on vallad ja linnad. (PS §155) · KOV teostab võimu: · demokraatlikult moodustatud esindus ja võimuorganite kaudu, · kohaliku elu küsimustes rahvaküsitluse või rahvaalgatuse teel. KOV ülesanded · Kohalikud omavalitsused (KOV) elamu ja kommunaalmajandust, otsustavad ja korraldavad kõiki kanalisatsiooni ja veevarustust, kohaliku elu küsimusi, KOVd heakorda ja jäätmehooldust, tegutsevad seaduste alusel territoriaalplaneerimist, iseseisvalt. (PS §154) valla või linnasisest ühistransporti, · KOV korral...
täitmiseks määrusi ja korraldusi ning § 94 lg 2 sätestab, et minister annab seaduse alusel ning täitmiseks määrusi ja käskkirju. 6) Kohaliku omavalitsuse õigusaktid Põhiseaduse § 139 sätestab, et õiguskantsler on oma tegevuses sõltumatu ametiisik, kes teostab järelvalvet seadusandliku ja täidesaatva riigivõimu ning kohaliku omavalitsuse õigustloovate aktide põhiseadusele ja seadustele vastavuse üle. Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 4 sätestab, et omavalitsusorganid on: 1. volikogu - kohaliku omavalitsusüksuse esinduskogu, mis valitakse valla või linna hääleõiguslike elanike poolt kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse alusel; 2. valitsus - volikogu poolt moodustatav täitevorgan. Ning § 7 sätestab volikogu ja valitsuse õigusaktid 1. Volikogul ja valitsusel on õigus anda üldaktidena määrusi. 2. Volikogul on õigus üksikaktidena vastu võtta otsuseid, valitsusel anda korraldusi. 3
Ptk 20-24 (lk 128-157) 1) Muudatused pärast Katariina II surma Võeti vastu asehalduskorra tühistamise akt ning taastati enamik Balti aadli eesõigustest. Uuesti alustasid tegevust asehalduskorraeelsed kohtu- ja omavalitsusorganid. 19. sajandil koostati ka Balti kubermangude kohalik õigusnormide kogu ,,Balti provintsiaalseadustik" 2) Kubermangude valitsemine Olulisim võimuesindaja kubermangus KUBERNER (allus otseselt senatile, riigiasju ajas siseministriga) Oluline ka kindralkuberner. Kuberneri asetäitja viitse- ehk asekuberner. Samal ajal oli ka sõjakuberner (allus sõjaministrile) Olulisemad asutused kubermangus kubermanguvalitsus(kubermangu igapäevane juhtimine), kroonupalat(maksude kogumine,
03.2010 Kohaliku omavalitsuse põhimõtted 1) kohaliku elu küsimuste iseseisev ja lõplik otsustamine ja korraldamine; 2) igaühe seaduslike õiguste ja vabaduste kohustuslik tagamine vallas ja linnas; 3) seaduste järgimine oma ülesannete ja kohustuste täitmisel; 4) valla- ja linnaelanike õigus osaleda kohaliku omavalitsuse teostamisel; 5) vastutus oma ülesannete täitmise eest; 6) tegevuse avalikkus; 7) avalike teenuste osutamine soodsaimatel tingimustel. Omavalitsusorganid 1) volikogu - kohaliku omavalitsusüksuse esinduskogu, mis valitakse valla või linna hääleõiguslike elanike poolt kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse alusel; 2) valitsus - volikogu poolt moodustatav täitevorgan. Volikogu ja valitsuse õigusaktid (1) Volikogul ja valitsusel on õigus anda üldaktidena määrusi. (2) Volikogul on õigus üksikaktidena vastu võtta otsuseid, valitsusel anda korraldusi. (3) Volikogu ja valitsuse õigusaktid kehtivad
Kohtusüsteemi arengu põhimõtted Kohtunike täiskogu 9. veebruari 2007. a otsus I Üldsätted 1. Eesti kohtusüsteem on põhiseaduslik institutsioon, mis võimude lahususe ja tasakaalustatuse põhimõttele tuginedes on oma tegevuses sõltumatu. 2. Kohtusüsteem toimib iseseisva võimuna ja kannab seadustega määratud alustel ja korras vastutust õigusemõistmise toimimise eest. 3. Kohtusüsteem peab tagama ausa ja objektiivse õigusemõistmise, isikute vaba juurdepääsu õigusemõistmisele ja nende õiguste kaitse, samuti kohtuasjade lahendamise mõistliku aja jooksul. 4. Põhiväärtusi järgiva ja korrakohaselt toimiva kohtusüsteemi arengu tagamiseks on oluline korrastada kohtusüsteemi ülesandeid ja struktuuri, arendada kohtusüsteemi rahastamist ja kohtuhaldust, süvendada selle enesekorralduslikku alget ning edendada kohtusüsteemi personalipoliitikat ja koolitust. Nende ülesannete täitmiseks on Eesti kohtunikud 2007. a täiskogul vastu võtnud käesolevad koh...
Kohtusüsteemi arengu põhimõtted Kohtunike täiskogu 9. veebruari 2007. a otsus I Üldsätted 1. Eesti kohtusüsteem on põhiseaduslik institutsioon, mis võimude lahususe ja tasakaalustatuse põhimõttele tuginedes on oma tegevuses sõltumatu. 2. Kohtusüsteem toimib iseseisva võimuna ja kannab seadustega määratud alustel ja korras vastutust õigusemõistmise toimimise eest. 3. Kohtusüsteem peab tagama ausa ja objektiivse õigusemõistmise, isikute vaba juurdepääsu õigusemõistmisele ja nende õiguste kaitse, samuti kohtuasjade lahendamise mõistliku aja jooksul. 4. Põhiväärtusi järgiva ja korrakohaselt toimiva kohtusüsteemi arengu tagamiseks on oluline korrastada kohtusüsteemi ülesandeid ja struktuuri, arendada kohtusüsteemi rahastamist ja kohtuhaldust, süvendada selle enesekorralduslikku alget ning edendada kohtusüsteemi personalipoliitikat ja koolitust. Nende ülesannete täitmiseks on Eesti kohtunikud 2007. a täiskogul vastu võtnud käesolevad koh...
(nimetatud ka Riia õiguseks). 1.2 Kohalik omavalitsus Narvas. Riigiasutused Narvas Narva linna kohalik omavalitsus see on Eesti Vabariigi kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse alusel demokraatlikult moodustatud võimuorganite õigus, võime ja kohustus iseseisvalt korraldada ning juhtida kohalikku elu, lähtudes linnaelanike õigustatud vajadustest ja huvidest ning arvestades seejuures linna arengu iseärasusi.Narva linna omavalitsusorganid on: Linnavolikogu omavalitsusüksuse esinduskogu, mis valitakse hääleõiguslike linnaelanike poolt kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse alusel. Linnavalitsus täidesaatev organ, mis moodustatakse linnavolikogu poolt kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse alusel. Kohaliku omavalitsuse suhted Narva riigiasutustega 1. Ida-Viru Maavalitsus - Regionaalministri valitsemisalas oleva Ida-Viru Maavalitsuse
Miks? · Positiivsed: Riia kindralkuberner Browne kergendas talurahva olukorda ja edendas kooliharidust Linnades anti võrdne kodanikuõigus kõigile majaomanikele, sõltumata rahvusest ja tegevusalast Pearahamaksuga seoses hakati korraldama perioodilisi hingeloendusi (rahvaloendused) · Negatiivsed: Reform taotles piirialade ajalooliste, usuliste ja rahvuslike eripärade kaotamist Uued omavalitsusorganid olid rohkem riigivõimu kontrolli all 14. Iseloomustage muutusi talurahva õiguslikus olukorras 17.sajandil. · Koos mõisate erakätesse minekuga taaskehtestati sõdade ajal nõrgenenud sunnismaisus · Talupoeg allutati mõisahärra politsei- ja kohtuvõimule, kujunes isiklik sõltuvus · Reduktsiooniga seoses kavatseti riigimõisates pärisorjus kaotada · Riigimõisates keelati talupoegade lahutamine maast, anti talude päritav kasutamisõigus
· natsionaliseeriti suurettevõtted, maa ja suured eramajad 11. 1941. aasta Suvesõda. Mis on Suvesõda? Suvesõda oli Eestis pärast Teise maailmasõja algust 1941. aastal juulikuust kuni 21. oktoobrini eesti iseseisvuslaste (metsavennad ja Omakaitse) ja Saksa 18. armee võitlus NSV Liidu 8. armee ja NKVD vägede vastu. Eesti Vabariigile truude tsiviilisikute ja endiste sõjaväelaste poolt taastati omavalitsusorganid kuni Eesti täieliku okupeerimiseni Saksa armee poolt. Põhjused: 17. juunil 1940 oli Eesti NSVL sihikindla tegevuse tulemusena okupeerinud ja annekteeritud. Eesti oli kuulutatud NL osaks ja Eestis kehtestati nõukogude valitsus. EV elanikke ning potentsiaalseid nõukogude võimu vastaseid represseeriti ning oli juuniküüditamise käigus saadetud asumisele. Kui Saksa Riigi ja NL vahel 22. juunil 1941 algas sõjategevus, tekkis lootus sõja tulemusena vabaneda nõukogude võimu alt. 12
kodutute öömajadest peavarju otsivad. Ø Kõige nooremad kodutud on napilt kahekümnesed, Tallinnas Kadaka teel asuva ühiskodu noorim elanik on näiteks 21aastane. Eesti põhiseaduse §28 järgi on Eesti kodanikul õigus riigi abile vanaduse, töövõimetuse, toitjakaotuse ja puuduse korral. Sotsiaalhoolekande seadusega (1995) delegeerib riik puudustkannatajate abistamise ülesande kohalikele omavalitsustele: Ø Kohalikud omavalitsusorganid on kohustatud andma eluruumi isikule või perekonnale, kes ise ei ole suuteline ega võimeline seda endale või oma perekonnale tagama, luues vajaduse korral võimaluse sotsiaalkorteri üürimiseks. Ø Isikule, kes on sattunud sotsiaalselt abitusse olukorda elatusvahendite kaotuse või puudumise tõttu, osutatakse vältimatut sotsiaalabi (toit, riietus ja vajadusel varjupaik). Kodutute öömajad : Tallinna Hoolekande Keskus.
2. Balti erikorra ja asehalduskorra võrdlus. Tunda kaarti: maakonnad, linnad, kubermangude piir. 3. Asehalduskorra positiivsed ja negatiivsed jooned. +: piirati keskajast pärit omavalitsusstruktuuri, tõi kaasa demokraatlikke elemente, laiendati inimeste õigusi ja vabadusi, tänu hingeloendustele saadi teada, kui palju rahvast on -: kõik impeeriumi äärealad sulatati Venemaaga ühte, omavalitsusorganid olid oma otsustes riigivõimu kontrolli all, kehtestati pearahamaks 4. Agraarolud 18. sajandil: mõisatüübid, peamised põllukultuurid, koduloomad ja -linnud, viinapõletamine ja sellega kaasnenud probleemid, talurahva varanduslik seisund, ilmastikuolud. Kuuluvuse järgi jagunesid mõisad neljaks: a) era- e. rüütlimõisad mõisad, mis olid eravalduses ja kuulusid põhiliselt baltisaksa aadlikele b) riigi- e
Balti erikord ja keskvalitsus Katariina II ajal kehtestatud asehalduskord oli tõsiseks löögiks Balti aadli senistele privileegidele. Kuid juba keiser Paul I võttis vastu asehalduskorra tühistamise akti ning taastas enamiku Balti aadli eesõigustest. Uuesti alustasid tegevust asehalduskorraeelsed kohtu- ja omavalitsusorganid: taastati aadlimatriklid, maanõunike kolleegiumid, silla- ja adrakohtud. 19saj koostati ka Balti kubermanguda kohalike õigusnormide kogu Balti provintsiaalseadustik, mille esimesed osad avaldati 1845. Provitsiseadustik aadlike, linnakodanike ja vaimulike seisuslike õiguste ning eesõiguste kogu kinnitas veelgi Balti erikorda. Vene avalikule arvamusele ning paljudele valitsusirngkondede tegelastele, kelle sooviks oli kogu impeeriumi ühtlustamine. 1860aastatel vallandusid ajakirjanduses
mitte. Pearahamaks – riigimaks, mida pidid maksa maksustatud seisuste meessoost isikud. Maksust olid vabastatud aadlikud, vaimulikud, õpetlased ja riigiametnikud. 3. Asehalduskorra positiivsed ja negatiivsed jooned - + venestamine Piirati senist keskajast pärit uued omavalitsusorganid omavalitsusstruktuuri (lagunes ja muutus allutati riigivõimu demokraatlikumaks) kontrolli alla Laiendati inimeste õigusi ja vabadust Korraldati perioodilisi hingeloendusi 4. Liivimaa maanõuniku von Roseni deklaratsioon 1696.aasta majandusreglement jäi küll kehtima ka pärast Eesti minekut Vene võimu alla,
Stockholmi tugevamast kontrollist. 30.a sõja käigus loodeti enda poole võita Saksa vürstiriike, kellele oli vaja näidata, et uusi provintse koheldakse leebelt. Leiti, et provintsiaadliga tülitsemise asemel on kasulikum kindlustada nende lojaalsus. 5. Karl XI võttis võimu ainuisikuliselt enda kätte, esimeseks sammuks oli reduktsioon, millest Liivimaa privileegidele viidates keeldus ja selle tagajärjel saatis kuningas aadli omavalitsusorganid laiali. Aadliopositsiooni juht mõisteti surma. Jõustati 1686.a. Rootsi kirikuseadus ja asjaajamiskeeleks sai Rootsi keel. Ptk 3. Mõis 1. 1) Rootsi riigi pingeline rahanduslik olukord, lakkamatud sõjad ja tühi riigikassa. 2) Läänistamisega tasuti võlgasid aadlile, riigiametnikele jne. 3) usuti, et riik peaks saama tulu kaudsemalt -> maksudest, tollidest ja aktsiisidest. 4) Kardeti mõisate majandamisega seotud lisakulusid. 2
Rüütelkondade kolleegiumid saadeti taas laiali. Kõik mõisnikud said võrdsed õigused. Linnades anti võrdne kodanikuõigus kõigile majaomanikele, sõltumata rahvusest ja tegevusalast. Linnade valitsemiseks loodi linnaduumad, kugu tuli valida esindajad ka mitte eriti jõukatest kihtidest. Muudeti maksukorraldust. Tuli pearahamaks, hakati korraldama perioodilisi hingeloendusi.Siiski lubas Katariina II mõisnike mõisad pärus- omandiks kuulutada.Piirati omavalitsusstruktuui, omavalitsusorganid olid palju rohkem riigivõimu kontrolli all. 1796.a peale Katariina II surma taastati endine valitsemisviis. Kõige enam oli Eestis era- ehk rüütlimõisaid, mis kuulusid baltisaksa mõisnikele, riigi- ehr kroonumõisaid, mida riik rentis riigiteenistuses olnud aadlikele ja kirikumõi- sad ehk pastoraadid, kus elasid kirikuõpetajad. Muutus tähtsaks teraviljaeksport, mis varauusajal kahekordistus. Peamiselt talirukis ja oder, vähem kaer ja nisu. Hakati tegelema viinapõletamisega
Balti erikord kinnistus veelgi, sest 19. sajandil koostati Balti provintsiaalseadustik Provintsiaalseadustik aadlike, linnakodanike ja vaimulike seisuslike õiguste ning eesõiguste kogu Ajakirjandus ründas Balti erikorda, kuid siiski jäi Aleksander II valitsusaja lõpuni see põhiosas püsima Eesti ala valitsemises toimunud muutused peale Katariina II surma: a) tühistati asehalduskord b) kinnistatitaastati Balti aadli eesõigusi c) tegevust alustasid kohtu ja omavalitsusorganid d) koostati Balti provintsiaalseadustik Kindralkuberner Kuberner · kindralkubermangude (Balti kubermangud) · kubermangus olulisim võimuesindaja administratiivaparaadi kõrgeim juht · allus senatile · teostas järelvalvet(politsei, · asekuberner oli kuberneri asetäitja
Jäi muutumata. 5) Maksud Nüüdsest pidid Eesti- ja Liivimaa maksma pearahamaksu (laiendati ka). 3. Asehalduskorra positiivsed ja negatiivsed jooned. + - * Piirati senist keskajast pärit * Taotles kõigi impeeriumi piirimaade omavalitsusstruktuuri. ühtesulatamist Venemaaga. * Uued omavalitsusorganid olid oma otsustes rohkem riigivõimu kontrolli all kui varem. 4. Liivimaa maanõuniku von Roseni deklaratsioon. Roseni deklaratsioon Eisen pärisorjusest 1) Pärisorjus on talupojale kahjulik. 1) Pärisorjus on talupojale kasulik. 2) Kõik talupojad peavad maksma makse ja 2) Talupoeg ei maksa makse, kui tal pole tegema teotööd. millestki maksta.
1 EESTI AJALOO PERIOODID / Lühiiseloomustus: MUINASAEG (~10 tuh.a.eKr.-1227) · Pärast jääaja lõppu toimub Eesti ala järk-järguline asustamine ja kasvab rahvaarv (perioodi lõpuks ~150 tuhat). · Periood jaguneb peamiste tööriistade valmistamise järgi kiviajaks, pronksi- ja rauaajaks. · Keskmisel kiviajal (e. mesoliitikumis) Kunda kultuuri perioodil kujuneb välja esmaasustus. · Nooremal kiviajal (e.neoliitikumis) Kammkeraamika kultuuri ajal jõuavad Eesti alale soome-ugri hõimude esivanemad ning võetakse kasutusele keraamika (savinõud). · Nooremal kiviaja lõpul Venekirveste kultuuri perioodil mindi anastavalt majanduselt (küttimiselt / koriluselt / kalapüügilt) üle viljelevale majandusele- algas karjakasvatus ja algeline põlluharimine. · Rauaajal muutus põlluharimine ja karjakasvatus peamisteks elatusaladeks (alepõllundus ja söödiviljelus; kaheväljasüsteem). · Muinasaja lõpul kuju...
Eesti valitsemine Põllumajandus 19. s Valitsemine: Keiser Paul I taastas Balti erikorra. Keskvõim Keiser- kindralkuberner – 3 kuberneri – 3 kubermanguvalitsust Eesti-, Liivi-, Kuramaa (maksud, rahvaharidus, arstiabi, vanglad, sõjavägi, nekrutid, ehitustööd) Balti provintsiaalseadustik Balti eraõigusseadustik Kohalik võim Baltisakslaste omavalitsusorganid (talurahvaküsimused, külakoolid, kihelkonnakirikud, teed) linnavalitsused 19. s loodi eesti ja läti talupoegade vallaomavalitsus Põllumajandus 19 sajandil Mõisamajandus: 19. sajandil kuulus kogu Eesti ala väljaspool linnasid mõisatele. U 1200 mõisat 1910 U 1-2 tuh ha maad igal Mõisa territoorium jagunes mõisamaaks ning talumaadeks
TALLINNA MAJANDUSKOOL õigusteenistus Kohalikust omavalitsusest Eesti Vabariigis aastatel 1918-1940 essee Juhendaja: Sander Põllumäe Tallinn 2014 Sissejuhatus Eesti omavalitsussüsteemi võib jagada kolmeks perioodi: 1918-1940, 1940-1990 ja alates 1990. Mina räägin käesolevas essees kohalikust omavalitsusest Eestis aastatel 1918-1940. Võrdlen kohaliku omavalitsuse tegevust enne 1940 aastaid ja peale 1918ndat aastat. Kohalik omavalitus on arenenud palju selle ajavahemiku jooksul. Kui Eesti Vabariigi kuulutati välja 1918. aastal siis hakkas Eestis kehtima kahetasandiline omavalitsussüsteem, kus esimese tasandi m...
Jagunes Lääne, Harju, Järva ja Viru Eesti alal Pärnu ja Tartu maakonnad. maakondadeks Saaremaa oli eriseisundis maakond; seal oli eraldi asehaldur, oma maksusüsteem, kirikuvalitsus ja rüütelkond 2. Kubermangude valitsemine Rootsi ajal: Rootsi ajal tegelesid kohalike asjade ajamisega nii riigiametnikud, kui ka kohaliku aadli omavalitsusorganid ja linnavalitsused: Rootsi riigiametnikud Rüütelkonnad Kindralkuberner: Rüütelkond- kohaliku aadli - oli kubermangu kõrgeim omavalitsusorgan. Eesti alal tegutsesid riigiametnik Eestimaa-, Liivimaa- ja Saaremaa - ametisse määras kuningas rüütelkonnad, mille ülesanded olid:
BALTI ERIKORD JA KESKVALITSUS Balti erikorra püsimine: · Uuesti alustasid tegevust asehalduskorra eelsed kohtu- ja omavalitsusorganid: taastati aadlimatriklid, maanõunike kolleegiumid, silla- ja adrakohtud. · Koostati ka Balti provintsiaalseadustik aadlike, linnakodanike ja vaimulike seisuslike õiguste ning eesõiguste kogu, mis kinnistas veelgi Balti erikorda. · Esialgu keskvalitsus midagi otsustavat Balti erikorra lammutamiseks ette ei võtnud, vaid aitas baltisakslaste vastu suunatud rünnakuid vaigistada.
Okupatsioon - võõra riigi territooriumi oma võimule allutamine ja selle oma valduses hoidmine ning seal enese kindlustamine Suvesõda - Suvesõda oli Eestis pärast Teise maailmasõja algust 1941. aastal juulikuust kuni 21. oktoobrini eesti iseseisvuslaste (metsavennad ja Omakaitse) ja Saksa 18. armee võitlus NSV Liidu 8. armee ja NKVD vägede vastu. Eesti Vabariigile truude tsiviilisikute ja endiste sõjaväelaste poolt taastati omavalitsusorganid kuni Eesti täieliku okupeerimiseni Saksa armee poolt. Atlandi Harta - Atlandi harta oli 14. augustil 1941. aastal sõjalaeva pardal Newfoundlandi lähedal Atlandi ookeanil USA presidendi Franklin D. Roosevelti ja Suurbritannia peaministri Winston Churchilli vahel sõlmitud kokkulepe, milles sõnastati sõja eesmärgid ja sõjajärgse maailmakorralduse põhimõtted. Atlandi hartas lubati mitte taotleda uusi territooriume ega nõustuda territooriumide muutmisega ning austada rahvaste
b) Kirjutab alla Vabariigi Valitsuse määrustele c) Teostab põhiseaduslikku järelvalvet 19. Maavanema pädevuse alused ja maavalitsuse ülesanded Maavanem: (4) I. Maavanem juhib maavalitsust ja esindab riiki maakonnas. II. Maavanem on poliitiline ametikoht (ei ole apoliitiline). III. Sisemise riigikontrolli teostamine IV. Järelvalve teostamine KOV üksikaktidele Maavalitsuse ülesanded: · Maakonna juhtimine · Valitsuse poliitika vahendamine maakonnas 20. Omavalitsusorganid ( volikogu ja valitsus ) ja omavalitsusüksuse ülesanded Omavalitsusorganid · Volikogu esinduskogu, mida valivad valla või linna hääleõiguslikud elanikud · Valitsus volikogu poolt moodustatav täitevorgan Omavalitsusüksuse ülesanded on korraldada linnas või vallas: (5) 1) Sotsiaalabi ja teenuseid 12 2) Vanurite hoolekannet 3) Noorsootööd 4) Pidada üleval lasteadu, koole, raamatukogusid, 5) Hoolitseda teede ja ühistranspordi eest 21
Tauria palee eest marsiti läbi. Ajutine Valitsus suhtus eitavalt, et asja otsustab tulevane Asutav Kogu. Ometi võttis valitsus 30.03 1917 vastu otsuse Eesti ajutise omavalitsuse kohta, kehtivusega 1919. Tekkis Eesti kubermang. Kubermangukomissar Poska. Kõrgemaks organiks üldvalimistel valitav Maanõukogu (Maapäev). Maanõukogu valimised Toimusid valimised 23. mail valdades ja 24.-25. juunil maakondades. Maanõukogu tuli kokku 1. juulil 1917. Sakslaste omavalitsusorganid likvideeriti. Osavõtu protsent väike, aga esindatud kõik peamised pol. erakonnad. Ja tähtsamad eesti poliitikud. Kohe pärast Maanõukogu valimisi juunis püüdis Tallinna Nõukogu valimistulemusi tühistada ja Poskat tagandada. 18. juunil organiseerisid enamlased mitmel pool Eestis tööliste ja sõdurite demonstratsioone, kus nõuti võimu üleminekut nõukogude kätte. Ajutine Valitsus sellele vastu, jäi ära. Maanõukogu esimees tööerakondlane Artur Vallner,
1. LIPULUGU 20. sajandil toimus eesti rahva iseteadvuse tõus ning kultuuriline ärkamine. Mitmete kultuuriliste suursündmuste toimumine koondas esmakordselt kriitilise hulga eesti soost üliõpilasi end eesti kultuuri ja keele alal harima. 1870. aastal kogunesid kaheksa eesti soost tudengit ühiselt ,,Kalevipoega" lugema. Nimetatud koondumisest kasvas välja esimene eesti akadeemiline organisatsioon tänapäevane Eesti Üliõpilaste Selts. Sellesama haritlaskonna ühendamiseks loodi osakond nimega Vironia, mis tolleaegsete korporatsioonide eeskujul valis enda tunnusvärvid sinise, musta ja valge. 16. veebruaril 1883. a registreeriti Eesti Üliõpilaste Selts teadusühendusena. Seltsile pärandati edasi osakonna sinimustvalge värvivara ning proua Paula Hermann ning preilid Miina Hermann (hilisem Härma) ja Emilie Beermann õmblesid esimese sinimustvalge lipu. Esimene sinimustvalge lipp pühitseti Otepää ki...
.. majaomanikele, sõltumata rahvusest ja tegevusalast. · Laiendati inimeste õigusi ja vabadusi, nt. · Uus halduskord taotles kõigi impeeriumi Madalamast kihist inimesed said kaasa piirimaade ühtesulatamist Venemaaga, rääkida linna valitsemises arvestamata vähimalgi määral ajaloolisi, usulisi ja rahvuslikke eripärasid. · Aadlike võim vähenes · Uued omavalitsusorganid allutati riigi väga rangele kontrollile. Keskvõim kontrollis rangemini, kui ennem. 10. Mõisatüübid, põhilised põllukultuurid ja koduloomad, -linnud. · Era- e. rüütlimõisad kuulusid peamiselt baltisaksa mõisnikele · riigi- e. kroonumõisad- riik rentis oma mõisad välja neile riigiteenistuses olnud aadlikele, kellel puudus rüütlimõisa
koolielu, maapiirkondades linnaelanike probleemid kohtunikud alamad aadlikud, eramõisate linnaelanikud talurahvas talupojad Balti erikord Paul I võttis vastu asehalduskorra tühistamise ning taastas uuesti Balti aadli eesõigused. Tegevust alustasid endised kohtu- ja omavalitsusorganid: taastati aadlimatrikleid, maanõunike kolleegiumid, silla- ja adrakohtud. 19.saj koostati Balti kubermangude kohalike õigusnormide kogu Balti provintsiaalseadustik, mis kinnitas veelgi Balti erikorra. 1860ndatel rünnakud Balti erikorra vastu, nõuti Balti kubermangude tihedamat liitmist Venemaaga. Balti kubermangud olid 1801. liidetud üheks kindralkubermanguks (1808-1819 Eestimaa kubermang eraldi), kõrgem võim kindralkuberneril: · võimupiirid ulatuslikud
käskkirju. 6. Kohaliku omavalitsuse õigusaktid (Põhiseadus § 139) - Põhiseaduse § 139 sätestab, et õiguskantsler on oma tegevuses sõltumatu ametiisik, kes teostab järelvalvet seadusandliku ja täidesaatva riigivõimu ning kohaliku omavalitsuse õigustloovate aktide põhiseadusele ja seadustele vastavuse üle. Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 4 sätestab, et omavalitsusorganid on: * volikogu - kohaliku omavalitsusüksuse esinduskogu, mis valitakse valla või linna hääleõiguslike elanike poolt kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse alusel * valitsus - volikogu poolt moodustatav täitevorgan. 7. Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 7 sätestab volikogu ja valitsuse õigusaktid: * Volikogul ja valitsusel on õigus anda üldaktidena määrusi.
2009. a oli Tartus 98 480 registreeritud elanikku. Majandus Kõige tähtsam majandusharu on tööstus. Arenenuimad tööstusharud on toiduainete-, puidu- ning mööblitööstus. 21. sajandi alguses on Tartusse rajanud oma esindused mitmed telekommunikatsioonifirmad, näitkes Playtech Estonia, Webmedia ning Eesti firmad Regio ja Raintree Estonia, ka Skype`l on Tartus esindus olemas. Kõige suurem tööpakkuja on ülikool. Valitsus Tartu omavalitsusorganid on Tartu Linnavolikogu ja Tartu Linnavalitsus kui volikogu moodustatud täitevorgan. Tartu linna valitsemise põhimõtted ja üldised alused on kinnitatud Tartu linna põhimääruses. Linnavolikogus on 49 liiget. Linnavalitsuses on üks linnapea ja viis aselinnapead. Praegune Tartu linnapea on Urmas Kruuse, kes kuulub reformierakonda, mis on Tartu poliitilises elus juba pikemat aega domineerinud. Arhitektuur
kätte. g. Sõja lõpp: · 1721 Uusikaupunki rahu, millega Venemaa sai endale Rootsilt Ingerimaa, Eesti ja Liivimaa. Eesti valitsemine varauusajal (17.-18. saj) 1. Uus halduskord Rootsi ajal: a. Kaks kubermangu: · Eestimaa kubermang (P.-Eesti) · Liivimaa kubermang (L.-Eesti ja P.-Läti ning eriseisundiga Saaremaa) b. Kindralkuberner Rootsi kuninga määratud kõrgeim valitsusametnik (Tallinnas ja Riias) c. Rüütelkonnad aadlike seisuslikud omavalitsusorganid (Eestimaal, Liivimaal, Saaremaal): · Maapäev Rüütelkonnaliikmete kokkutulek 3 aasta tagant. · 12 maanõunikku Maapäeval eluks ajaks valitud rüütelkonna igapäevaseid asju korraldavad ametnikud. d. Kohtuvõim Gustav II Adolf kaotas mõisakohtud ja kõrgem kohtuvõim läks riiklikele kohtutele: Eestimaa Liivimaa Adrakohtunikud Kohalik politseivõim (kohalike mõisnike Sillakohtunikud
Ühiskonna õpetus Poliitilised ideoloogiad (2.6) · Ideoloogia on korrastatud ideekogum, mis propageerib kindlaid väärtusi · Poliitiline ideoloogia kommunism, liberalism, sotsialism · Mittepoliitiline ideoloogia religioon, filosoofia Tähtsamad ideoloogiad Konservatism Liberalism Sotsiaaldemokraatia IRL, Rahvaliit, Kristlikud Reformierakond Keskerakond, sotsid demokraadid juhtidee Traditsioonide ja stabiilsuse Indiviidi vabadus Võrdsed võimalused hoidmine, rahvusluse, moraali, kõigile religiooni tähtsustamine majandus Sekkumise vastu, mõõdukad Riik peaks sekkuma Riik reguleerib majandust, maksud, kaitstakse rahvusliku minimaalselt; vaba turu ja suurema tulu saajatel kapitali huve...
Valitsusastustel ongi inglismaal vaid järelvalve organi funktsioonid. Prantsusmaal seevastu on kohalik võim madalama astme riigiorganite teostada. Valitavad omavalitsusorganid täidavad nende juures vaid nõu andvaid üleandeid. Samuti iseloomustab Prantsuse omavalitsussüsteemi range ja tsentraliseeritud administratiivkontroll. 1980. aastatel kui presidendiks oli sotsialist Mitterand laiendati omavalitsuse õigusi. Saksamaal sulasid riigi- ja omavalitsusorganid ühte. See süsteem tugines keskajast pärit tavale, mille kohaselt kogukonnad võisid ise oma asju korraldada. Ida-Euroopas hakati taastama omavalitsusi peale kommunismi kokkuvarisemist 1990. algul. See oli demokraatia taastamise oluline osa. Tänapäeval on kohalike omavalitsuste korraldus paljuski ühtlustunud ja eristada võib neid selle järgi, et kas ollakse suhteliselt iseseisvad või tegutsetakse rohkem riigiorganite funktsioonides
sätestatakse põhikirjas. Põhikirja registreerimiseks esitatakse registreerimisavaldus, märgitakse erakonna juhatuse asukoht ja telefon. Registreerimisavaldusele lisatakse: allakirjutatud põhikiri ja programm, protokolli ärakiri, erakonna liikmete nimekiri, sümboolika näidis või kavand. Erakonna põhikiri toimub mittetulundusühingute ja nende liitude seaduses sätestatud korras. Erakonnal on õigus omada vallas- ja kinnisvara. Riigivõimu- ja kohaliku omavalitsusorganid ei või erakonda finantseerida. Erakond ei või vastu võtta raha ega muud vara teistelt organitelt. Valimisteks tehtud kulutustest esitab erakond hiljemalt ühe kuu jooksul pärast valimisi aruande. Erakonnale eraldatakse iga aasta kohta proportsionaalselt Riigikogu valimistel saadud kohtade arvuga summa, mis sätestatakse igal aastal riigieelarves või lisaeelarves. Kantakse erakonna arvele. Erakondade liigitus: 1. Organisatsioonilise struktuuri alusel (3 tüüpi erakondi):
valmistoodangu ning väiksem toorainete osa. 1917.aastal kehtestatud kaheksatunnise tööpäeva seadus kehtis endiselt. Esimesel sõjajärgsel aastal oli üpriski kerge tööd leida, see tulenes taastamistööde suurest mahust. 1948.aastaks oli olukord taas halvenenud, töötuid oli palju ning suur osa neist olid naised ja noored, seda eriti tekstiili- ja jalatsitööstuses, aga ka mujal. Mitmed ametiühingud asustasid töötute abistamiskassad ning omavalitsusorganid organiseerisid töötuile mitmesuguseid töid tööpuuduse teravuse leevendamiseks. Ka majandusstruktuuris toimusid muutused: tähtsaimaks lüliks muutus tööstus, põllumajanduse osakaal aga vähenes tunduvalt. Näiteks ajavahemikus 1938-1963 kasvas tööstuse osa rahvuslikus tulus 25,8%-lt 28,9%-le, põllumajanduse osa aga vähenes 19,6%-lt 9,8%-le. Igas tööstusharus uuendati sisseseadeid, mehhaniseeriti ja automatiseeriti, laiendati tootmisvõimsusi, kasvas töö intensiivsus
korraldab maavalitsuse haldamisel olevate riigiasutuste tulude ja kulude eelarvete eelnõude koostamist ning kontrollib eelarvetest kinnipidamist; korraldab maavanema suhtlemist valitsusasutuste, kohalike omavalitsusasutuste ning teiste juriidiliste ja füüsiliste isikutega; täidab muid ülesandeid, mis on talle pandud seaduse või muu õigusaktiga. 15. Omavalitsusüksuse ( vald/linn) ülesanded. Omavalitsusorganid ( volikogu ja valitsus ) ja nende pädevuse alused. Omavalitsusüksuse ülesanded: korraldada antud vallas või linnas sotsiaalabi ja -teenuseid, vanurite hoolekannet, noorsootööd, elamu- ja kommunaalmajandust, veevarustust ja kanalisatsiooni, heakorda, jäätmehooldust, ruumilist planeerimist, valla- või linnasisest ühistransporti ning valla teede ja linnatänavate korrashoidu, juhul kui need ülesanded ei ole seadusega antud kellegi teise täita.
täitmiseks määrusi ja korraldusi ning § 94 lg 2 sätestab, et minister annab seaduse alusel ning täitmiseks määrusi ja käskkirju. 6) Kohaliku omavalitsuse õigusaktid Põhiseaduse § 139 sätestab, et õiguskantsler on oma tegevuses sõltumatu ametiisik, kes teostab järelvalvet seadusandliku ja täidesaatva riigivõimu ning kohaliku omavalitsuse õigustloovate aktide põhiseadusele ja seadustele vastavuse üle. Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 4 sätestab, et omavalitsusorganid on: volikogu - kohaliku omavalitsusüksuse esinduskogu, mis valitakse valla või linna hääleõiguslike elanike poolt kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse alusel; valitsus - volikogu poolt moodustatav täitevorgan. Ning § 7 sätestab volikogu ja valitsuse õigusaktid Volikogul ja valitsusel on õigus anda üldaktidena määrusi. Volikogul on õigus üksikaktidena vastu võtta otsuseid, valitsusel anda korraldusi.
arreteerituiks ning paigutati vangilaagreisse, kus enamik neist hukkus; nende perekonnad saadeti aga asumisele. Seejuures ei esitatud kellelegi süüdistust ega langetatud kohtuotsust. Suvesõda Suvesõda oli Eestis pärast Teise maailmasõja algust 1941. aastal juulikuust kuni 21. oktoobrini NSV Liidu Looderinde relvajõudude vastu toimunud relvastatud võitlus. Seda peeti Eesti Vabariigile truude tsiviilisikute ja sõjaväelaste poolt, mille tulemusena taastati Eesti omavalitsusorganid, kuni Eesti täieliku okupeerimiseni saksa okupatsioonivägede poolt. Põhjused 17. juunil 1940 oli Eesti NSV Liidu sihikindla tegevuse tulemusena okupeerinud ja annekteeritud. Eesti oli kuulutatud Nõukogude Liidu osaks ja Eestis kehtestati nõukogude valitsus. Eesti Vabariigi elanikke ning potentsiaalseid nõukogude võimu vastaseid represseeriti ning oli juuniküüditamise käigus saadetud asumisele. Kui Saksa Riigi ja Nõukogude Liidu vahel 22
Majandusreformi põhialuseks oli 1992.a juunis toimunud rahareform, millega võeti kasutusele Eesti kroon. Turumajandusele üleminekul etendas olulist rolli erastamine ja panganduse areng. Majanduselus suurenes väikeettevõtluse ja erasektori tähtsus ja välisinvesteeringute kasv. Võõrväed lahkusid Eestist 31.augustiks 1994.aastal. 1993.a vastuvõetud kultuuriautonoomia seadus tagab vähemusrahvuslastele õiguse ühineda ja luua seadusega ettenähtud omavalitsusorganid oma kultuuri, usu või keelelise identiteedi säilitamiseks. Põhja Atlandi Lepingu Organisatsiooniga (NATO) ja Euroopa Liiduga ühineti 2004.aastal.
LEA KÜSIMUSED: 1.Iseloomusta tsentraliseeritud ja detsentraliseeritud halduskorraldust! Milline on haldusorganisatsioonide jaotus Eestis? Tsentraliseeritud halduskorraldus - võ imu jaotamise viis, kus otsustav võ im paikneb organisatsiooni tasandite ü laosas ehk võ im suureneb alt ü lesse (alluvussuhted). Otsustamine on kiire, kontroll juhtimise ü le on keskpunktis, vä listab ebaü htlase arengu allorganisatsioonis. (võim ühes kohas, keskel) Detsentraliseeritud halduskorraldus - võ imu jaotamise viis, kus võ im on hajutatud iseseisvate ü ksuste vahel, kes on ü ksteisega koostö ö suhtes. Mida rohkem on halduskandjaid, seda detsentraliseeritum avaliku halduse organisatsioon on. (võim laiali) Eesti-? Eestis on nii tsentraliseeritud kui detsentraliseeritud halduskorraldust. Eesti kasutab mõlemat, nii traditsioonilist kui ka hierarhilist süsteemi. 2.Milline staatus on riigikantseleil valitsusasutuste seas? Mis ...
IX Loeng Poliitilised reziimid. Autoritarism, totalitarism ja demokraatia Poliitiline reziim Poliitiline reziim on suunatud riigis valitsevale õhustikule ning lähtub valitsevatest sisulistest eesmärkidest, huvidest ja tegutsemisviisidest. Eesti sõnaga võiks reziimi ligikaudselt nimetada võimutüübiks, poliitiliseks õhustikuks või valitsemisviisiks. Reziimi mõiste on protsessikeskne ja politoloogidel tugevalt kasutuses Poliitiline süsteem Poliitilist süsteemi on kasutatud väga erinevates tähendustes. Kõige tavalisem on, et ühiskonda/riiki iseloomustatakse tervikuna avaliku võimu institutsioonidest lähtudes: missugused institutsioonid on, kuidas toimivad, missugused on nende vastastiksuhted, mis jääb institutsioonide poolt katmata jne. Eesti keeles võiks lihtsamalt öelda riigikord Reziimide üldjaotus Demokraatia n valitsemisviis, kus võim põhineb üldva-limiste kaudu saadud piiratud mandaadil valijatelt, kellel on poliitikas o...
riigiteataja.ee) ja need hakkavad kehtima kas avaldamise hetkel või määratud kuupäeval. Kui Riigikogu on ratifitseerinud (ehk kinnitanud) mõne välislepingu teise riigi või rahvusvahelise organisatsiooniga, mis on vastuolus Eesti seadustega, siis kehtivad välislepingu sätted. Seaduste elluviimiseks ja täpsustamiseks annavad üleriigilistes küsimustes valitsus ja ministrid ning kohalikes küsimustes omavalitsusorganid välja täiendavaid määrusi. Peale määruste on olemas veel korraldused, otsused, käskkirjad ja ettekirjutised, mida riigi- ja omavalitsusasutused annavad välja seaduste ja määruste alusel. Juhul, kui mingite erakorraliste asjaolude tõttu Riigikogu ei saa koguneda, siis võib president koos Riigikogu esimehe ja peaministriga välja anda seaduse jõuga seadlusi. Seadlustega ei saa:
Sõda sai tuntuks viimase 100 aasta külmima talve ja Punaarmee suurte inimkaotuste tõttu. Nõukogude Liidu kaotused selles sõjas olid soomlastega võrreldes kordades suuremad. SUVESÕDA oli Eestis Teises maailmasõjas 1941. aasta juulist kuni 21. oktoobrini Eesti iseseisvuslaste (metsavendade ja Omakaitse) ning Saksa 18. armee võitlus NSV Liidu 8. armee ja NKVD vägede vastu. Eesti Vabariigile truude tsiviilisikute ja endiste sõjaväelaste poolt taastati omavalitsusorganid kuni Eesti täieliku okupeerimiseni Saksa armee poolt. II MAAILMASÕDA (1. september 1939 – 2. september 1945) 1. SUURKÜÜDITAMINE Esimene suurküüditamine: Venemaale viidi 10 157 inimest; vastuseks sellele tekkis metsavendlus. 14 juuni 1941 II SUURKÜÜDITAMINE Teine suurküüditamine, NSV Liidu kaugematesse piirkondadesse saadeti 20 702 inimest. 25 märts 1949 10. KES TA OLI JA MILLEGA SAI TUNTUKS NIKOLAI KAROTAMM oli Eesti poliitik (kommunist)
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
