Rocca al Mare Kool Annika Tabri 9B klass MOLDOVA Referaat Tallinn 2008 Rocca al Mare kool, Annika Tabri 9B 2 Sissejuhatus Alustasin selle referaadiga täitsa nullist. Ainuke asi, mida ma Moldovast varem teadsin oli, see et riik asub Ida-Euroopas ja pealinn on Chisinau. Tegelikult ikkagi parem, kui mitte midagi. Lõpuks jõudis ka kätte aeg, kui otsustasin materjali koguma hakata. Selleks suureks sammuks pidi ennast kõvasti koguma
Moldova Üldandmed · Riigikord Vabariik · Riigihümn Limba noastr (Meie keel) · Pealinn Chiþinu · Pindala 33 843 km² · Riigikeel(ed) moldova (rumeenia) · Rahvaarv 4,314,377 (2011) · Rahvastiku tihedus 100,3 in/km2 Kaart Loodus · Moldova põhiosa asub Doonau lisajõgede Dnestri ja Pruti vahel. · Pinnamoelt on see tasandikest ümbritsetud Codru kõrgustik. · Valitseb stepitaimestik, jõgede ääres kasvab ka metsasalusid. · Kliima on mandriline, kusjuures suved võivad olla üsna palavad. Rahvastik · Suuremad rahvusgrupid on seal modovlased/rumeenlased 78.2% , ukrainlased 8.4% , venelased 5.8% , gagauusid 4.4% ja bulgaarlased 1.9%. (2004) · Usundid: õigeusklikud 98 %, juudid 1,5 %,
MOLDOVA MOLDOVA KUI RIIK · Merepiirita riik euroopas · Piirneb Ukrainaga idas ja Rumeeniaga läänes · Pealinn - Chiþinu · Pindala - 33 843 km² · Rahvaarv - 3 153 700 (2013) · Riigikeel Rumeenia MAJANDUS · Üks vaesemaid riike Euroopas · Tugineb enamasti põllumajandussektoril · Vähe looduslike energiaressursse · Eksporditakse toidukaupasid, tekstiili ja mehanisme · Imporditakse mineraalseid tooteid, kütust, masinaid ja seadmeid, kemikaale · Töötuse määr on 5,8% · Inflatsioon on 4,6% · Skp on 1 051 miljardit eurot · Skp ühe inimese kohta on 3 014 eurot · Skp reaalkasv on 8,9% KASUTATUD KIRJANDUS · https:// www.cia.gov/library/publications/the-world-factbook/geos/md.h tml · http://en.wikipedia.org/wiki/Moldova
Chiþinu Moldova pealinn Sten Kangilaski 10b Ajalugu · Loodud 1436. aastal. · 19. sajandi algul väike linn 7000 elanikuga. · 20. sajandi alguseks rahvaarv 125,000. · Linn hävis Teises maailmasõjas peaaegu täielikult. · Linna hakati taastama 20. sajandi keskel arhitekt Alexey Shchusev'i kavandite järgi. Rahvas ja kultuur · Rahvaarv - 2004. aasta seisuga 647,513 · Moldovlased moodustavad rahvaarvust 67% · Suurem osa Moldova meediatööstusest asub Chiþinu's. · Chiþinu's asub ka 4 professionaalset jalgpalliklubi. Geograafiline asend · Chiþinu asub Bîc jõe ääres. · Linn asetseb Moldova keskosas. · Maastik on üsna tasane. Kliima · Mandriline kliima. · Suved on kuumad ja kuivad. · Talved on tuulised. · Talvel langevad temperatuurid tihti alla 0°C. · Suve keskmine temperatuur on 25°C. · Kevade ja sügisel on keskmiselt 20 °C. Arhitektuur · Paljud 19
Ökoloogilise jalajälje võrdlus Eesti, Hispaania ja Moldova vahel Ökoloogiline jalajälg on meetod, mis suudab ligikaudselt arvutada maa- ala suurust, mida on vaja meie poolt ühes aastas kasutavate ressurside tootmiseks ja tekkinud jäätmete ning saaste ümbertöötlemiseks või looduslikesse aineringetesse sidumiseks. Ökojalajälge ja eluslooduse kandevõimet mõõdetakse globaalhektarites inimese kohta aastas (gha/ in a) Eesti ökoloogiline jalajälg on 7,9 (gha/ in a) ning see number on suhteliselt suur võrreldes paljude teiste riikidega
The first meeting of the EU Armenia Human Rights Dialogue took place in December 2009 and the second in December 2010. Issues of democracy and human rights are also discussed with Azerbaijan in the framework of a new sub-committee for Justice Liberty Security (JLS) and Human Rights and Democracy which was established in 2010. Its first meeting was held on 30 November-1 December 2010. With Ukraine and the Republic of Moldova, human rights discussions in the framework of the respective JLS subcommittee meetings have gained new momentum. As regards Ukraine, human rights issues are extensively reflected in the new EU-Ukraine Association Agenda, which replaces the former EU-Ukraine Action Plan. A dedicated and regular EU- Republic of Moldova Human Rights Dialogue was launched in March 2010. The EU and Armenia launched a dedicated and regular Human Rights Dialogue in December 2009
laseb minu eest jalga kui jänes, ütles, et Gagauusia hääletab (endise peaministri Vasile) Tarlev'i poolt. Palun, toetage teda, kuid teadke, et kõik teie hääled lähevad tühja, nad parlamenti ei pääse." ,,Valest hääletamisest sõltub palju. Head inimesed, kõik mida me kaheksa aastat üles ehitasime, võib kuradile lennata. Öelge oma sõpradele, tuttavatele ja lähedastele, kõigile edasi ärgu tehku nalja," lisas president. Valimised Moldova parlamenti toimuvad 5. aprillil. Praegu kuulub suurem osa sealseid kohti president Voronini kaasvõitlejatele kommunistlikust parteist. Põhiseaduse järgi valib riigipead Moldovas häälteenamusega parlament. 11 1.9 Uudise analüüs Olulisemad faktid: · Vladimir Voronin pidas kõnet Gagauusia valijatele. · Oma kõnes võrdles ta oma konkurenti muinasjutukangelase Harry Potteriga.
ÜLDANDMED Omakeelne nimi: România (Riigitähised ROM, RO) Pealinn: Bukarest (2,2 mln. elanikku) Rahvaarv: 22 355 551 (2004/07) Rahvastiku tihedus: 91,3 in/km² Riigikord: presidentaalne vabariik President: Traian Bsescu Administratiivjaotus: 41 maakonda ja pealinn Pindala (km²): 237 500 Naaberriigid: Ukraina, Moldova, Ungari, Serbia, Bulgaaria Iseseisvus: 9. mai 1877 Riigihümn: Deþteapt-te, române! ("'Ärka, rumeenlane!'") autoriteks A.Pann ja A. Mureþanu Keel: rumeenia, ungari ja saksa keel ; räägitakse ka inglise,itaalia ja prantsuse keelt. Religioon: õigeusk 87%, protestante 7%, katoliiklasi 5%, muud 1% Rahaühik: uus leu Valuuta lühend: RON (Valuutakurss: 1 RON = 4,67361 EEK (01.10.2007) Rumeenia "sloganiks" on «Simply surprising». Euroopa Liidu liige: alates 01.01.2007 , NATO liige alates 29
Rahvusvahelised ettevõtted 1. Defineeri mõiste: Mikroökonoomika- majandusharu, mis uurib üksikute ja etevõtete majanduslikku käitumist Makroökonoomika- majandusharu, mis analüüsib majandussuhteid riigi tasandil Kapital- väärtus, mis loob uusi väärtusi Kvootidega kehtestatakse teatud kaupade sisse- ja väljaveole kindel koguseline piirang Embargod- teise riigiga majandusliku suhtlemise keeld Globaliseerumine- maailmastumine 2. Mis on globaliseerumise eeldusteks? Koloniaalsüsteemi lagunemine Majanduskoostöö Uued side- ja infotehnoloogiad Transpordi areng Spetsialiseerumine Riigi kohanemisvõime Veo- ja sidekulude odavnemine 3. Mis on globaliseerumise iseloomulikud jooned? Kiire liikumine (tooraine, inimesed, info) Tööstusriigid ...
.Saue linn 165 193 215 236 262 281 305 335 Märkus: * Muudatusi haldusjaotuses vaata mõisted ja metoodika rubriigist ''Klassifikaatorid''. R. Pääsuke [email protected] Leidke informatsiooni rahvusvaheliste organisatsioonide andmebaasidest http://www.stat.ee/rahvusvaheliste-organisatsioonide-statistilised-andmebaasid 1. Kui palju filme on loonud (või olnud kaasautoriks) Moldova 2005 ja 2006 aastal? Kuidas otsingu läbi viite? Otsingusse film moldova 2005 2006, valin number of national feature films produced 2005 aastal1 ja 2006 aastal 3 2. Kui palju meessoost inimesi oli elanikeregistris Eestis ja Lätis 2009. Aastal? Database by themes- population and social...- population- demography- population- population by sex and age time 2009A00 geo Estonia 617299 Latvia 1043120
Százhalombatta, Ráckeve, Adony, Dunaújváros, Dunaföldvár, Paks, Kalocsa, Baja, Mohács (Ungari), Vukovar, Ilok (Horvaatia), Apatin, Bačka Palanka, Futog, Veternik, Novi Sad, Sremski Karlovci, Zemun, Belgrade, Pančevo, Smederevo, Kovin, Veliko Gradište, Golubac, Donji Milanovac, Kladovo (Serbia), Vidin, Lom, Kozloduy, Oryahovo, Nikopol, Belene, Svishtov, Ruse, Tutrakan, Silistra (Bulgaaria), Giurgiulesti (Moldova), Reni, Izmail, Kiliya, Vylkove (Ukraina), Moldova Nouă,Orşova, Drobeta, Calafat, Bechet, Dăbuleni, Corabia, Turnu Măgurele, Zimnicea, Giurgiu, Olteniţa, Călăraşi, Feteşti, Cernavodă, Hârşova, Brăila, Galaţi, Isaccea, Tulcea, Sulina (Rumeenia) Kasutamine inimeste poolt Inimesed kasutavad Doonau vett joogiks, Doonau on tähtis transpordi jaoks, sealt püütakse kala, ujutakse seal ja turistid käivad Doonau peal sõitmas, sest selle äärde jäävad mitmed looduspargid.
· 20. jaan 1991.a. rünnati Riias OMONi poolt siseministeeriumi hoonet. Surma sai 5 in. · Gorbatsov toetas sõjaväe ja vägivalla kasutamist vaikimisi. Ettevalmistused uue liidulepingu sõlmimiseks · 1991.a. märtsis korraldati üleliiduline referendum NSV Liidu säilitamise küsimuses. · 75% osavõtnutest olid NSV Liidu säilitamise poolt. Sellest lähtuvalt hakati ette valmistama uut liidulepingut. · Referendumit boikoteerisid Eesti, Läti, Leedu, Armeenia, Gruusia ja Moldova. · Baltimaades oli eelnevalt korraldatud oma referendumid, kus elanikkonna suurem osa toetas iseseisvumist. · 1991.a. juunis valiti B. Jeltsin Venemaa presidendiks (1991-1999). Gorbatsov üritas NSV Liitu koos hoida · uue liidulepingu abil. Augustiputs 19.-21. aug. 1991 · 19. aug. 1991 toimus nn. augustiputs, mille käigus tegi 8- liikmeline Riikliku Erakorralise Seisukorra Komitee RESK, eesotsas NSV Liidu asepresidendi G. Janajeviga võimu enese kätte
DO ON A U JÕ G I ANDREAS ORG 8A KLASS ASUKOHT EUROOPA LÕUNA OSAS SAKSAMAAL SCHWARZWALDIS MIS RIKIE LÄBIB •AUSTRIA, SLOVAKKIA, UNGARI, HORVAATIA, SERBIA, RUMEENIA, BULGAARIA, MOLDOVA JA UNGARI JÕE ÜLDANDMED PIKKUS 2850 KM, SUUE MUSTA JÄRVE KILIA, SULINA JA SFINTU GHEORGHE VOOLUHULK JA ÜLEUJUTUSED 6430 M³/S KILIA, SULINA JA SFINTU GHEORGHE TÄNAN KUULAMAST
Majanduse arengutase on kõrge. Seda piirkonda iseloomustab väljakujunenud teedevõrk ja hästi toimiv transport. Seal piirkonnas tegeletakse emergeetikaga, masina-, keemia-, tekstiilitööstusega, mäetõõstuse, masinatäästuse ning farmaatsiatööstusega. Prantsumaal kasvatatakse viinamarju ja muid lõunamaiseid puuvilju. Samuti on Hollandis, Belgias, Saksmaal, Austrias ja Sveitsis karjakasvatus ning tugev toiduainetööstus. Ida- Euroopa riigid- Bulgaaria, Moldova, Poola, rumeenia, Slovakkia, Tsehhi, Ukraina, Ungari, Valgevene ja Venemaa lääneosa Seda piirkonda iseloomustab madalam elutase ja hulgalisi sotsiaalseid probleeme. Nende riikide majanduslik tase on ebaühtlane. Tsehhi on nt rikkam riik, kuid Bulgaaria ja Moldova vaesed riigid. Neis riikides on suur osa põllumajandusel ning sellega seotud toiduainetööstusel. Mõndades riikides on maavarad, masinatööstus, tekstiilitööstus, keemiatööstus ning farmaatsiatööstus.
Eesti Euroopa Liidus Keily Türnpu 12b 25. november 1995, Tiit Vähi 2004 töö-, õppimis- ja reisimisvõimalused teistes liidu riikides eeltoetus 3,9 miljardit krooni 12,6 miljardit krooni Euroopa Komisjoni asepresidendina töötab Siim Kallas kuus esindajat: Ivari Padar, Vilja Savisaar ja Siiri Oviir; Kristiina Ojuland, Tunne Kelam ning Indrek Tarand. Eesti osalus EL tsiviilmissioonides Afganistani Kosovo Iraak Gruusia Moldova Bosnia ja Hertsegoviina Euroopa Liidu Põhjala lahingugrupp Eesti liitumine eurotsooniga 1999. aastal võeti kasutusele euro Eesti on 17 riik 13. juulil 2010 lõplik liitumine
Bulgaaria – Sofia Leedu – Vilnus Montenegro – Podgorcia Poola – Varssavi Kosovo – Preština Lalgevene – Minsk Serbia – Belgrad Tšehhi – Praha Bosnia ja Hertsogoviina – Sarajevo Slovakkia – Bratislava Horvaatia – Zagreb Ungari – Budabest Sloveenia – Ljubljana Rumeenia – Bukarest Austria – Viin Moldova – Chisinau Lichtenstein – Vaduz Ukraina – Kiiev Šveits – Bern Taani - Kopenhaagen
RIIK PEALINN ISLAND REYKJAVIK NORRA OSLO ROOTSI STOCHOLM SOOME HELSINGI EESTI TALLINN LÄTI RIIA LEEDU VILNIUS POOLA VARSSAVI SAKSAMAA BERLIIN TAANI KOPENHAAGEN HOLLAND AMSTERDAM BELGIA BRÜSSEL LUKSENBURG LUKSENBOURG LIECTENSTEIN MÜNCHEN PRANTSUSMAA PARIIS ANDORRA ANDORRA LA VELLA HISPAANIA MADRID PARTUGAL LISSABON ITAALIA ROOMA VATIKAN VATIKAN SAN MARINO SAN MARINO MONACO MARSSEILE SVEITS BERN AUSTRIA VIIN TSEHHI PRAHA SLOVAKKIA BRAFISLAVA UNGARI BUDAPEST SLOVEENIA LJUBLJANA HORVAA...
Euroopa riigid ja pealinnad. SVEITS- BERN MAKEDOONIA-SKOPJE MONTE NEGRO AUSTRIA-VIINI VATIKAN BELGIA-BRÜSSEL MOLDOVA-CHISINAU BULGAARIA-SOFIA LIECHTENSTEIN-VADUZ EESTI-TALLINN HISPAANIA-MADRID HOLLAND-AMSTERDAM IIRIMA-DUBLIN ITAALIA-ROOMA KREEKA-ATEENA KÜPROS-NIKOSIA LEEDU-VILNIUS LUKSEMBURG-LUXEMBOURG LÄTI-RIIA MALTA-VALLETTA POOLA-VARSSAVI PORTUGAL-LISSABON PRANTSUSMAA-PARIIS ROOTSI-STOCKHOLM RUMEENIA-BUKAREST SAKSAMAA-BERLIIN SLOVAKKIA-BRATISLAVA SLOVEENIA-LJUBLJANA SOOME-HELSING SUURBRITANNIA-LONDON TAANI-KOPENHAAGEN TSEHHI-PRAHA UNGARI-BUDAPEST MONACO-MONACO ISLAND-REYKJAVIK NORRA-OSLO KOSOVO-PRIsTINA VENEMAA-MOSKVA HORVAATIA-ZAGREB SERBIA-BELGRAD TÜRGI-ANKARA SAN MARINO- SAN MARINO ALBAANIA-TIRANA VALGEVENE-MINSK UKRAINA-KIIEV ANDORRA-ANDORRA la VELLA
Belgia Brüssel Holland Amsterdam Suurbritannia London Iirimaa Dublin Island Ryekjavik Norra Oslo Rootsi Stockholm Soome Helsingi Venemaa Moskva Eesti Tallinn Läti Riia Leedu Vilnius Poola Varssavi Valgevene Minsk Tšehhi Praha Solvakkia Bratislava Ungari Budapest Rumeenia Bukarest Moldova Chisinau Ukraina Kiiev Taani Kopenhaagen
Geograafia: Euroopa Riigid ja Nende Pealinnad Eesti: Tallinn Läti: Riia Leedu: Vilnius Hispaania: Madrid Itaalia: Rooma Rumeenia: Bukarest Soome: Helsingi Rootsi: Stockholm Ukraina: Kiiev Malta: Valetta Holland: Amsterdam Portugal: Lissabon Saksamaa: Berliin Belgia: Brüssel Suur Britannia: London Tsehhi: Praha Poola: Varssavi Iirimaa: Dublin Luksemburg: Luxemburgh Slovakkia: Bratislava Sloveenia: Ljubljana Küpros: Nikosia Kreeka: Ateena Austria: Viin Prantsusmaa: Pariis Taani: Kopenhaagen Ungari: Budapest Bulgaaria: Sofia Norra: Oslo Sveits: Bern Island: Reykjavik Valgevene: Minsk Moldova: Chisinau Albaania: Tirana Makedoonia: Skopje Türgi: Ankara Serbia: Belgrad Horvaatia: Zagreb Bosnia ja Hertsegovina: Sarajevo Montenegro: Podgorica Kosovo: Pristina Andorra: La Vella Lichtenstein: Vaduz San Marino: San Marino Monaco: Monaco Vatikan: Vatikan
18 Horvaatia - + - - 28 Iirimaa + - - + 29 Island - + + - 6 Itaalia + + + + 15 Kosova - - - - 10 Kreeka + + + + 46 Küpros + - - + 36 Leedu + + + - 21 Lichtenstein - - - - 24 Luksemburg + + + + 35 Läti + + + - 14 Makedoonia - - - - 9 Malta + - + + 43 Moldova - - - - 5 Monaco - - - - 11 Montenegro - - - - 30 Norra - + + - 37 Poola + + + - 1 Portugal + + + + 4 Prantsusmaa + + + + 31 Rootsi + - + - 42 Rumeenia + + - - 23 Saksamaa + + + + 7 San Marino - - - - 16 Serbia - - - - 40 Slovakkia + + + +
Euroopa linnad. Island- Reykjavik Monaco- Monaco Norra- Oslo Rumeenia- Bukarest Rootsi- Stockholm San Marino- San Marino Taani- Kopenhaagen Vatikan- Vatikan Soome- Helsingi Luksemburg- Luxemburg Venemaa- Moskva Gruusia- Thbilis Eesti- Tallinn Goosova- Pristina Läti- Riia Aserbaidzaan- Bakuu Leedu- Vilnius Kasahstan- Astana Valgevene- Minsk Poola- Varssavi Saksamaa- Berliin Prantsusmaa- Pariis Iirimaa- Dublin Suurbritannia- London Hispaania- Madrid Portugal- Lissabon Ukraina- Kiiev Tsehhi- Praha Slovakkia- Bratislava Austria- Viin Sveits- Bern Itaalia- Rooma Malta- Valletta Ungari- Budapest Sloveenia- Ljubljana...
Eesti Tallinn 12. Makedoonia Skopje 35. Läti Riia 13. Bulgaaria Sofia 36. Leedu Vilnius 14. Monteneegro 37. Poola Varssavi 15. Kosovo 38. Valgevene Minsk 16. Serbia 39. 17. Bosnia ja Hertsogoviina 40. Sarajevo 41. Ungari Budapest 18. Horvaatia Zagreb 42. Rumeenia Bukarest 19. Sloveenia Ljubljana 43. Moldova 20. Austria Viin 44. Ukraina Kiiev 21. Liechtenstein Vaduz 22. Sveits Bern 23. Saksamaa Berliin ©Kati Rohtla
1.Portugal-Lissabon 11.Albaania-Tirana 20.Austria-viin 2.Hispaania-Madrid 12.Makedoonia-Skopje 21.Liechtenstein-Vaduz 3.Andorra-Andorra la 13.Bulgaaria-sofia 22.Sveits-Bern Vella 14.Monteneegro- 23.Saksamaa-Berliin 4.Prantsusmaa-Pariis Podgorica 24.Luksemburg- 5.Monaco-Monaco 15. Luxemburg 6.Itaalia-rooma 16.Serbia-Belgrad 25.Belgia-Brüssel 7.San Mariino 17.Bosnia ja 26.Holland-Amsterdam Hertsogoviina-Sarajevo 8.Vatikan 27.Suurbritania-London 18.Horvaatia-Zagreb 9.Malta-Valletta 28.Iirima-Dublin 19.Sloveenia-Ljubljana 10.Kreeka-Ateena 29.Island-reykjavik 30.Norra-oslo 35.Läti-Riia 40....
Taani, Eesti, Soome, Prantsusmaa, Saksamaa, Kreeka, Ungari, Iirimaa, Itaalia, Läti, Leedu, Luksemburg, Malta, Madalmaad, Poola, Portugal, Rumeenia, Slovakkia, Sloveenia, Hispaania, Rootsi, Ühendkuningriik. Kandidaatriigid Horvaatia, endine Jugoslavia Makedoonia Vabariik, Island, Montenegro, Serbia, Türgi. Muud Euroopa riigid Albaania, Armeenia, Andorra, Aserbaidzaan, Valgevene, BosniaHertsegovina, Gruusia, Liechtenstein, Moldova, Monaco, Norra, Venemaa, San Marino, Sveits, Ukraina, Vatikan. Euroopa kaart Fakte Euroopast Euroopa asub maailma suurimal mandril Euraasias. Euroopa on üks kuuest maailmajaost. Euroopa asub Atlandi ookeani ääres. Euroopas on 44 riiki. Euroopa Liidu lipp Kasutatud allikad www.g o o g le .e e www.wikip e d ia .o rg www.s lid e s h a re .ne t Aitä h tä h e le p a nu e e s t !
Doonau jõgi Doonau Doonau on pikkuselt teine jõgi Euroopas. Algab Saksamaal Schwarzwaldis. Suubub Musta merre. Suudmes on moodustunud delta. Andmed Pikkus: 2850 km Jõgikond: 817 000 km² Keskmine vooluhulk deltas: 6430 m³/s Doonau voolab läbi Saksamaa, Austria, Slovakkia, Ungari, Serbia, Horvaatia, Rumeenia, Bulgaaria, Moldova ning Ukraina Fakte Doonau on kanalite kaudu ühendatud Reini jõega. Ta on 1856. aasta Pariisi rahulepingu kohaselt rahvusvaheline jõgi, mis on kõikidele riikidele laevasõiduks vaba. Doonau suudmest 35 km kaugusel Mustas meres asub Zmiinõi saar. Lisajõed Parempoolsed Inn - Drava - Sava - Velika Morava - Iskar - Isar Vasakpoolsed Morava - Váh - Tisza - Olt - Siret - Prut - Hron Kanalid
21. Liechtenstein 22. Šveits - Bern 23. Saksamaa - Berliin 24. Luksemburg - Luxembourg 25. Belgia - Brüssel 26. Holland - Amsterdam 27. Ühendkuningriik - London 28. Iirimaa - Dublin 29. Island - Reykjavik 30. Norra - Oslo 31. Rootsi - Stockholm 32. Soome - Helsingi 33. Venemaa - Moskva 34. Eesti - Tallinn 35. Läti - Riia 36. Leedu - Vilnius 37. Poola - Varssav 38. Valgevene - Minsk 39. Tšehhi - Praha 40. Slovakkia - Bratislava 41. Ungari - Budapest 42. Rumeenia - Bukarest 43. Moldova - Chișinău 44. Ukraina - Kiiev 45. Taani - Kopenhaagen 46. Küpros - Nicosia
Euroopa 1. Island- Reykjavik 2. Suurbritannia- London 3. Iirimaa- Dublin 4. Portugal- Lissabon 5. Hispaania- Madrid 6. Prantsusmaa- Pariis 7. Belgia- Brüssel 8. Holland- Amsterdam 9. Saksamaa- Berliin 10. Sveits- Bern 11. Itaalia- Rooma 12. Austria- Viin 13. Tsehhi Vabariik- Praha 14. Poola- Varssavi 15. Slovakkia- Bratislava 16. Ungari- Budapest 17. Sloveenia- Ljubljana 18. Horvaatia- Zagreb 19. Bosnia ja Hertsegoviina- Sarajevo 20. Serbia- Belgrad 21. Rumeenia- Bukarest 22. Bulgaaria- Sofia 23. Makedoonia - Skopje 24. Albaania- Tirana 25. Montenegro- Podgorica 26. Andorra- Andorra la Vella 27. Kreeka- Ateena 28. Ukraina- Kiiev 29. Moldova- Chiþinu 30. Valgevene- Minsk 31. Leedu- Vilnius 32. Vatikan- Vatikan 33. Läti- Riia 34. Eesti- Tallinn 35. Soome- Helsingi 36. Rootsi- Stockholm 37. Norra- Oslo 38. Taani- Kopenhaagen 39. Monaco- Monaco 40. Luksemburg- Luxembourg 41. Malta- Valletta 42. San Marino- San Marino 43. Lichtenstein- Vadu...
Portugali Vabariik Lissabon Hispaania Kuningriik Madrid Andorra Vürstiriik Andorra la Vella Prantsuse Vabariik Pariis Monaco Vürstiriik Monaco Itaalia Vabariik Rooma San Marino Vabariik San Marino Vatikani Linnriik Vatikan Malta Vabariik Valletta Kreeka Vabariik Ateena Albaania Vabariik Tirana Makedoonia Vabariik Skopje Bulgaaria Vabariik Sofia Montenegro Vabariik Podgorica Kosovo Vabariik Pristina Serbia Vabariik Belgrad Bosnia ja Hertsogoviina Föderatsioon Sarajevo Horvaatia Vabariik Zagreb Sloveenia Vabariik Ljubljana Austria Vabariik Viin Lichtensteini Vürstiriik Vaduz Sveitsi Konföderatsioon Bern Saksamaa Liitvabariik Berliin Luksemburgi Suurhertsogiriik Luxembourg Belgia KuningriikBrüssel Hollandi Kuningriik Amsterdam Suurbritannia ja PõhjaIirimaa Ühendkuningriik London Iiri Vabariik Dublin Islandi Vabariik Ryekjavik Norra Kuningriik Oslo Rootsi Kuningriik Stockholm Soome Vabariik Helsingi Vene Föderatsioon Moskva Eesti Vabariik ...
Albaania Pealinn: Tirana Andorra Vürstiriik Pealinn: Andorra la Vella Austria Pealinn: Viin Belgia Pealinn: Brüssel Bosnia ja Hertsegoviina Pealinn: Sarajevo Bulgaaria Pealinn: Sofia Eesti Pealinn: Tallinn Hispaania Pealinn: Madrid Holland Pealinn: Amsterdam Horvaatia Pealinn: Zagreb Iirimaa Pealinn: Dublin Island Pealinn: Reykjavik Itaalia Pealinn: Rooma Kasahstan Pealinn: Astana Kosovo Pealinn: Pristina Kreeka Pealinn: Ateena Leedu Pealinn: Vilnius Liechtenstein Pealinn: Vaduz Luksemburg Pealinn: Luxembourg Läti Pealinn: Riia Makedoonia Pealinn: Skopje Malta Pealinn: Valletta Moldova Pealinn: Chiþinu Monaco Pealinn: Monaco Montenegro Pealinn: Podgorica Norra Pealinn: Oslo Poola Pealinn: Varssavi Portugal Pealinn: Lissabon Prantsusmaa Pealinn: Pariis Rootsi Pealinn: Stockholm Rumeenia Pealinn: Bukarest Saksamaa Pealinn: Berliin San Marino Pealinn: San Marino Serbia Pealinn: Belgrad Slovakkia Pealinn: Br...
EUROOPA POLIITILINE KAART 1. Albaania Tirana 2. Andorra Andorra la Vella 3. Austria Viin 4. Belgia Brüssel 5. Bosnia ja Hertsegoviina Sarajevo 6. Bulgaaria Sofia 7. Eesti Tallinn 8. Hispaania Madrid 9. Holland Amsterdam (valitsus Haag´s) 10.Horvaatia Zagreb 11.Iirimaa Dublin 12.Island Reykjavik 13.Itaalia Rooma 14.Kosovo Pristina 15.Kreeka Ateena 16.Leedu Vilnius 17.Liechtenstein Vaduz 18.Luksemburg Luxembourg 19.Läti Riia 20.Makedoonia Skopje 21.Malta Valletta 22.Moldova Chiþinu 23.Monaco Monaco 24.Montenegro (Tsernogooria) Podgorica 25.Norra Oslo 26.Poola Varssavi 27.Portugal Lissabon 28.Prantsusmaa Pariis 29.Rootsi Stockholm 30.Rumeenia Bukarest 31.Saksamaa - Berliin 32.San Marino San Marino 33.Serbia Belgrad 34.Slovakkia Bratislava 35.Sloveenia Ljubljana 36.Soome Helsingi 37.Suurbritannia London 38.Sveits Bern 39.Taani Kopenhaagen 40...
1.Albaania Tirana 25.Montenegro Radgarica 2.Andorra Andorra la Vella 26.Norra Oslo 3.Austria Viin 27.Poola Varssavi 4.Belgia Brüssel 28.Portugal Lissabon 5.Bulgaaria Sofia 29.Prantsusmaa Pariis 6.BosniaHertsogovina Sarajevo 30.Rootsi Stockholm 7.Eesti Tallinn 31.Rumeenia Bukarest 8.Hispaania Madrid 32.Saksamaa Berliin 9.Holland Amsterdam 33.San Marino San Marino 10.Horvaatia Zagreb 34.Slovakkia Bratislava 11.Iirimaa Dublin| 12.Island Reykjavik 35.Sloveenia Ljubljana 13.Itaalia Rooma 36.Soome Helsingi 14.Kosovo Pristina 37.Suurbritannia London 15.Kreeka Ateena 38.Sveits Bern 16.Küpros Nikosia 39.Taani Kopenhaagen 17.Lihestein Vaduz 40.Tsehhi Praha 18.Leedu Vilnius ...
AASIA Türgi Ankara Jaapan Tokyo Hiina Peking Venemaa Moskva Mongoolia Ulaanbaatar India New Delhi Bangladesh Dhaka Indoneesia Jakarta Tai Bangok Pakistan Islamabad Afganistaan Kabul Iraan Teheran Iraak Bagdad SaudiAraabia ArRiyad Iisrael Tel Avivi AMEERIKA Kanada Ottowa USA Washington Mehhiko Mexico Brasiilia Brasilia Argentina Buenos Aires Tsiili Santiago Peruu Lima Boliivia La Paz AAFRIKA Egiptus Kairo Liibüa Tripoli Alzeeria alziir Maroko Rabat Sudaan Hartum Tansaania Dodoma Kenya Nairobi Kongo DV Kinshasa LAV Pretoria Austraalia Canberra UusMeremaa Wellington EUROOPA Austria Viin Albaania Tirana Hispaania Madrid Portugal Lissabon Saksamaa Berliin Prantsusmaa Pariis Suurbritannia London Iirimaa Dublin Poola Varssavi Rumeenia Bukarest Valgevene Minsk Ukraina Kiiev Bulgaaria Sofia Venemaa Moskva Eesti Tallinn Soome Hels...
Euroopa pealinnad. 1. Eesti- Tallinn 2. Läti- Riia 3. Leedu- Vilnius 4. Soome- Helsingi 5. Rootsi- Stockholm 6. Norra- Oslo 7. Island- Reykjavik 8. Iirimaa- Dublin 9. Suurbritannia- London 10. Taani- Kopenhaagen 11. Holland- Amsterdam 12. Belgia- Brüssel 13. Luksemburg- Luxembourg 14. Saksamaa- Berliin 15. Prantsusmaa- Pariis 16. Monaco- Monaco 17. Hispaania- Madrid 18. Portugal- Lissabon 19. Andorra- Andorra la Vella 20. Sveits- Bern 21. Liehtenstein-Vaduz 22. Itaalia- Rooma 23. Vatikan- Vatikan 24. San Marino- San Marino 25. Austria- Viin 26. Sloveenia- Ljubljana 27. Tsehhi- Praha 28. Poola- Varssavi 29. Valgevene- Minsk 30. Ukraina. Kiiev 31. Venemaa- Moskva 32. Moldova- Chisinau 33. Rumeenia- Bukarest 34. Bulgaaria- Sofia 35. Slovakkia- Bratislava 36. Ungari- Budapest 37. Horvaatia- Zagreb 38. Bosnia ja Hertso...
merre, kuhu on moodustunud delta. Ülemjooksul on Doonau mäestikujõgi, mille laius on 20- 350 m, voolukiirus 1- 2,8 m/s. Keskjooksul on jõgi põhimõtteliselt madalikel, kus laius on kuni 1 km enne Suur- Alföldile jõudmist läbib jõgi nn. Ungari Väravad ja Visegradi kuristiku. Alamjooksu voolab laias enamasti soostunud orus ja hargneb mitu korda. Doonau suudmesse on tekkinud delta. Doonau voolab läbi Saksamaa, Austria, Slovakkia, Ungari, Horvaata, Serbia, Rumeenia, Bulgaaria, Moldova ning Ukraina. Doonau on ka kanalite kaudu ühenduses Reini jõega. Maa- ala kust jõgi saab oma vee on 805 km². Ta on 1856. aasta Pariisi rahulepingu kohaselt rahvusvaheline jõgi, mis on kõikidele riikidele laevasõiduks vaba. Doonau on üks Euroopa peamisi kaubanduslikke veeteid, ta läbib selliseid tähtsaid linnu nagu Viin, Budapest, Bratislava ja Belgrad.
Aastal 1994 toimus rahvaarvu kasv, mis hakkas väga järsult langema 2001. aastani, mis ajaks oli juba 48 miljonit inimest. 2001-2002 püsis aastaarv stabiilne ja seejärel hakkas edasi langema kuni 2009nda aastani, 46 miljonit inimest. 2.Rahvastiku paiknemine. · keskmine rahvastiku tihedus: Ukraina rahvastiku tihedus on 77.1 in/km2 · rahvastiku tiheduse võrdlus naaberriikidega: Ukraina on üks tihedamini asustatud riikidest, naaberriigid Moldova, Poola ja Slovakkia on tihedamalt asustatud kui Ukraina 100-149 in/ km2. Ukrainast hõredamini on asustatud Valgevene 25-49 in/km2 · tihedamini ja hõredamini asustatud piirkonnad, taolise paiknemise põhjused: tihedamalt asustatud piirkonnad on linnad ja linnade ümbrused, Musta mere äärsed alad, Dnepri jõe äärsed alad. Kõige tihedamini on asustatud Kiievi piirkond. Hõredamalt asustatud on mägised alad. 3. Rahvastiku soolis-vanuselise koosseis: Sündinuid on 1.1 miljonit
· Itaalia, Rooma · Austria, Viin · Tsehhi, Praha · Poola, Varssavi · Slovakkia, Bratislava · Ungari, Budapest · Sloveenia, Ljubljana · Horvaatia, Zagreb · Bosnia-Hertsogov, Sarajevo · Serbia, Belgrad · Rumeenia, Bukarest · Bulgaaria, Sofia · Makedoonia, Skopie · Albaania, Tirana · Montenegro, Podgorica · Andorra, Andorra la Vella · Kreeka, Ateena · Ukarina, Kiiev · Moldova, Cisinâu · Valgevene, Minsk · Leedu, Vilnius · Vatikan, Vatikan City · Läti, Riia · Eesti, Tallinn · Soome, Helsinki · Rootsi, Stockholm · Norra, Oslo · Taani, Kopenhaagen · Monaco, Monaco · Luksemburg, Luxembourg · Malta, Valletta · San Marino, San Marino · Liechtenstein, Vaduz Aasia riigid: · Türgi, Ankara · Jaapan, Tky · Hiina, Peking · Venemaa, Moskva
Liechtenstein Vaduz Vürstiriik Luksemburg Luxembourg Suurhertsogiriik (konstitut. monarhia) Läti Riia Vabariik Makedoonia Skopje Vabariik Malta Valletta Vabariik Moldova Chisinâu Vabariik Monaco Monaco Vürstiriik Montenegro Podgorica Vabariik Norra Oslo Kuningriik (konstitut. monarhia) Poola Varssavi Vabariik
Euroopa riigid rahvusvahelistes organisatsioonides ISLAND NATO Schengen (2001) NORRA NATO Schengen (2001) ROOTSI EL Schengen (2001) SOOME EL Eurotsoon Schengen (2001) VENEMAA SRÜ (Sõltumatute rahvaste organisatsioon) EESTI EL NATO Schengen (2007) LÄTI EL NATO Schengen (2007) LEEDU EL NATO Schengen (2007) VALGEVENE SRÜ UKRAINA SRÜ INGLISMAA EL NATO Schengen --> piiratud liikmesolek IIRIMAA EL Eurotsoon Schengen --> piiratud liikmesolek PRANTSUSMAA EL Eurotsoon NATO Schengen (1995) HISPA...
5. To have fun 6. To enjoy wine culture 7. To enjoy the health aspects of wine How to Have an Enjoyable Tasting · Wine School - Chicago Wine School - Wine Center in New York Wine tourism in the world · United States · France · Italy · Spain · Portugal · Chile · Germany · Argentina · Hungary · Australia Wine Cellars in the World Moldova France Spain Australia "Drinking good wine with good food in good company is one of life's most civilized pleasures." (Michael Broadbent) More about wine tourism! · http://www.thewinecountry.com/mm5/merch ant.mvc? Screen=Z1_5regions&Store_Code=TWC · http://www.winebusiness.com/wbm/? go=getArticle&dataId=50125 · http://corporate.tourism.nsw.gov.au/Sites/Si teID6/objLib13/understanding_your_market. pdf · http://wikitravel.org/en/Wine_tourism
demokraatiat nind kaitsta inimõigusi ja õigusriigi põhimõtet Euroopas. • Inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni koostamine aastal 1950. Liikmesriigid • Albaania, Andorra, Armeenia, Austria, Aserbaidžaan, Belgia, Bosnia ja Hertsogoviina, Bulgaaria, Horvaatia, Küpros, Tšehhi, Taani, Eesti, Soome, Prantsusmaa, Gruusia, Saksamaa, Kreeka, Ungari, Island, Iirimaa, Itaalia, Läti, Liechtenstein, Leedu, Luksemburg, Malta, Moldova, Monaco, Montenegro, Madalmaad, Norra, Poola, Portugal, Rumeenia, Venemaa, San Marino, Serbia, Slovakkia, Sloveenia, Hispaania, Rootsi, Šveits, Makedoonia, Türgi, Ukraina ja Ühendkuningriik. Juhtorganid • Ministrite komitee ja parlamentaarne assamblee • Tööd korraldab sekretariaat • Thorbjørn Jagland • Ametlikud keeled on inglise ja prantsuse. Thorbjørn Jagland Ministrite komitee • Toimub kord aastas • Peamised ülesanded on poliitiliste
Idapartnerlus ja Lõunamõõde ehk Lõunadimensioon. Kuna viimase aluseks on nn Barcelona protsess ning EL-i Vahemerepoliitika, siis leiavad ka need osispoliitikad käesolevas ainekursuses põhjalikumat käsitölemist. Kõikide nn komponentpoliitikate käsitlemisel vaadeldakse ühtlasi ka nende poliitikatega hõlmatud riike. Eriti suure mahu võtab ainekursusest enda alla Idapartnerluse poliitika, mille sihtriikideks on Vene Föderatsioon, Ukraina, Valgevene, Moldova, Armeenia, Gruusia ja Aserbaidžaan. Nende riikide puhul antakse üliõpilastele edasi ka lühiandmed riigi kohta nagu elanike arv, territooriumi suurus, põhilised majandusharud, riigivalitsemise süsteem jne. Kui neid riiklikke kapasiteete võrrelda neile riikidele EL-i poolt antava konkreetse abiga, saab selgeks ka EL-i naabruspoliitika raames antava abi tõhusus või ebapiisavus. Mõistagi pöörab ainekursus neist riikidest enim tähelepanu Venemaale
Prantsusmaa seadustas homoseksuaalsuse 1791.aastal. Belgias on homoseksuaalsus seadusega lubatud alates 1843.aastast. Taani, Fääri saared ja Gröönimaa seadustasid homoseksuaalsuse 1933.aastal. 60-70ndatel seadustati homoseksuaalsus Soomes, Norras, Ühendkuningriikides jne. Baltikumis seadustasid homoseksuaalsuse esimesena Eesti ja Läti (1992) ning 1993 ka Leedu. Samasooliste paaride abielu seadustas esimese riigina maailmas Holland aastal 2001. Seevastu näiteks Poola, Serbia, Bulgaaria, Moldova ja Ukraina konstitutsioonid keelavad samasoolised abielud. 13 riigis saavad samasoolised paarid oma kooselu seaduslikult registreerida (Holland, Island,Prantsusmaa, Saksamaa, Ühendkuningriigid jne). On riike, kus on keelatud avalikke rahumeelseid meeleavaldusi lesbide, geide, biseksuaalide ja trans-inimeste õiguste eest (nt: Makedoonia, Moldova, Poola, Valgevene, Venemaa, Ukraina). Leidub riike, kus on homoseksuaalsus rangelt karistatav, nagu näiteks Aafrikas on karistuseks
Küüditamine Liis Vestrik MJ113 Juuniküüditamine 14.06.1941 Juuniküüditamine hõlmas Eesti, Läti, Leedu, Valgevene, Ukraina ja Moldova alasid. Õhtul magama läinud pered aeti üles ning neile loeti ette määrus, mille alusel nad kuulutati kas arreteerituks või kodumaalt välja saadetuks. Tähega A (arreteeritud) tähistatud vagunitesse paigutati täiskasvanud mehed, tähega B vagunitesse naised ja lapsed. 13. juunil 1941. aastal Moskvast antud korralduse kohaselt oli Eestist ette nähtud küüditada 11 102 inimest. 1941 aasta küüditati Eesti aladelt kokku 9728 inimest. 1942. aasta kevadeks oli umbes 3500-st otse vangilaagritesse saadetud mehest elus paarsada. Märtsiküüditamine 25.03.1949 Nõukogude Liidu võimude poolt läbi viidud elanike massiline vägivaldne ümberasustamine Eestist Venemaa Siberi piirkonda. Märtsiküüditamisel kaotati 2,5% elanik...
Ukraina Üldinfo Asub Euraasias, Euroopas Mustast merest põhja, kirdes Aasovi meri, mujal maismaapiir Pindala 603 700 km² Rahvaarv 46,7 mlj 77 in/km² 73% ukrainlased, 22% venelased, 4% muud rahvad, 1% juudid Naaberriigid Venemaa, Valgevene, Poola, Slovakkia, Ungari, Rumeenia, Moldova ja Türgi Jaguneb 24 oblastiks Pealinn Kiiev, elab 2,7 mlj inimest Teine suurem linn on Sevastopol Majandus Impordib kangaid, keemiatooteid, toiduaineid ja metalle Ekspordib nisu, kartuleid, toiduaineid, tarbeesemed, põllumajandus ja tööstusmasinaid, musti metalle, keemiatooteid, rõivad ja jalatseid Toodetakse kütuseid Rahvuslikku kogutoodangut arvestades 55. kohal Ühe inimese kohta 700 USD Inflatsioon 22,7%
MART LAAR MART LAAR · Mart Laar on sündinud 22. aprillil 1960. a Viljandis. · On Eesti poliitik ja ajaloolane. · Ta on olnud Eesti peaminister 19921994 ja 19992002. Alates 26. maist 2007 on Mart Laar Isamaa ja Res Bublica Liidu esimees Töökohad · Tallinna 24. Keskkooli ajalooõpetaja 19831986 · Kultuuriministeeriumi ajaloomälestiste osakonna juhataja 19861990 · Eesti Vabariigi Ülemnõukogu 19901992 · VII Riigikogu 1992 · Eesti Vabariigi peamininister 19921994 · VIII Riigikogu 19951999 · IX Riigikogu 1999 · Eesti Vabariigi peaminister 19992002 · IX Riigikogu 20022003 · X Riigikogu 20032007 · XI Riigikogu 2007, Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsiooni esimees · Isamaa ja Res Publica Liidu esimees 2007 Esinduskogud · Eesti Kongress · Eesti Komitee 19901992 · EV Ülemnõukogu 19901992 · Põhiseaduse Assamblee 19911992 · VII, VIII, IX, X Riigikogu...
Teised 1,6% Keeled Riigikeel: Inglise keel Sotimaa: soti keel - 30% gaeli keel 60000in Wales welshi keel - 20% Põhja-Iirimaa iiri keel - 10% Sündimus ja suremus Sündimus (2013a seisuga): 12,26/1000 inimese kohta. Maailmas 161.kohal. Sarnase sündimisega riigid: Austraalia, Hiina, Moldova. Suremus (2013a seisuga): 9,33/1000 inimese kohta. Maailmas 60.kohal. Sarnase suremusega riigid: Jaapan, Norra. Loomulik iive u 186 000 Rändesaldo: 2,57 sisserändajat/1000 elaniku kohta. Maailmas 33.kohal. Sarnase rändesaldoga riigid: Iirimaa, Portugal. Riigis rahvaarv kasvab, sest sündimus on suurem kui suremus. rändesaldo on positiivne. Rahvastikupüramiid
Loodus Pinnamood Umbes 30% riigi territooriumist katavad mäed. Peamised ahelikud on Ida- Karpaadid ja Transilvaania Alpid. Mõned Ida-Karpaatide mäetipud ulatuvad üle 2200 m üle merepinna. Transilvaania Alpide ja ühtlasi Rumeenia kõrgeim tipp Moldoveanu on 2544 m kõrgusel merepinnast. Läänes on väiksem mägede piirkond Lääne-Rumeenia mäed, mille kõrgus ületab 1800 m merepinnast. Mägede ümber on küngaste ja kiltmaade alad. Ida-Karpaatidest ida pool on Moldova kõrgustik, lääne pool on suur Transilvaania platoo. Idas ulatub Doonau jõest Musta mereni Dobrudza platoo. Eelmäestikest ja kiltmaadest lõuna pool laiub suur Valahhia madalik. Lääne-Rumeenias laiub Lääne-Rumeenia mägedest kuni Ungari piirini väiksem Tisza jõe tasandik. Teine tasane ala on Doonau delta. Deltas on sood, leetseljakud ja ujuvad pilliroosaared. Siseveekogud Pikim jõgi on Doonau, mis voolab 1075 km pikkuselt läbi Rumeenia territooriumi Musta merre. Enamik teisi jõges...
Euroopa 1.)Albaania 2.)Andorra 3.)Armeenia 4.)Aserbaidzaan 5.)Austria 6.)Belgia 7.)Bosnia ja Hertsegoviina 8.)Bulgaaria 9.)Eesti 10.)Hispaania 11.)Holland 12.)Horvaatia 13.)Gruusia 14.)Iirimaa 15.)Island 16.)Itaalia 17.)Kasahstan 18.)Kreeka 19.)Küpros 20.)Leedu 21.)Liechtenstein 22.)Luksemburg 23.)Läti 24.)Makedoonia 25.)Malta 26.)Moldova 27.)Monaco 28.)Montenegro 29.)Norra 30.)Poola 31.)Portugal 32.)Prantsusmaa 33.)Rootsi 34.)Rumeenia 35.)Saksamaa 36.)San Marino 37.)Serbia 38.)Slovakkia 39.)Sloveenia 40.)Soome 41.)Suurbritannia 42.)Sveits 43.)Taani 44.)Tsehhi 45.)Türgi 46.)Ukraina 47.)Ungari 48.)Valgevene 49.)Vatikan 50.)Venemaa Aasia 51.) Hiina 52.) Jaapan 53.) Louna Korea 54.) Pohja Korea 55.) Filipiinid 56.) Indoneesia 57.) Malaisia 58.) Paapua Uus Guinea 59.) Vietnam 60.) Kambodza 61.) Laos 62.) T...
privatiseerimisest jm on täiesti enesestmõistetavad ning igal pool juba ammu kasutusele võetud. Peaministrina rakendas ta neid ideid Eestis, hoolimata majandusteadlaste hoiatustest, et niimoodi "vee peal kõndida" ei ole võimalik. "Me tegime seda: kõndisime vee peal, sest me ei teadnud, et see on võimatu," ütles Laar. Mart Laar on olnud nõustajaks poliitikuile ja demokraatlikele aktivistidele mitmetest riikidest (Gruusia, Jugoslaavia, Moldova, Ukraina, Mehhiko, Kuuba). Mart Laar kandideeris Isamaa ja Res Publica Liidu peaministrikandidaadiks 2007. aasta Riigikogu valimistel ning kinnitati sellele kohale ühenderakonna volikogu poolt 21. oktoobril 2006.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
