keskkooli ja 1968. aastal Tallinna Riikliku Konservatooriumi lavakunstikateedri. Aastatel 19681974 töötas ta "Tallinnfilmis" rezissöörina. Aastatel 19741986 töötas Noorsooteatri ja 19891991 Ugala peanäitejuhina ning 19861988 ja 1991--2000 Ugala lavastajana. Aastast 2002 on ta Viljandi Kultuurikolledzi lavakunstide osakonna juhataja. Enne seda töötas ta samas õppejõu ja teatrikateedri juhatajana. Ta on abielus Luule Komissaroviga. Osatäitjad Hilje Murel Marilyn Monroe Egle Sild väike Norma Jean Triinu Meriste Gladys, Norma ema Carita Vaikjärv Grace, ema sõbranna Arvi Mägi reporter Leila Säälik Natasha, draamaõpetaja Meelis Rämmeld Allan, grimmeerija Kata-Riina Luide Mandy, sekretär Indrek Sammul Joe DiMaggio, abikaasa Aarne Soro Arthur Miller, abikaasa Tanel Ingi Milton G. fotograaf ja Tony Curtis Jaanus Kask Jim, abikaasa ja Jack Lemmon Ott Aardam Frank Sinatra Karol Kuntsel John F. Kennedy
E. VILDE NIM. JUURU GÜMNAASIUM MARILYN MONROE Ühiskonna referaat 2008 2 Sissejuhatus Marilyn Monroe pole naise sünninimi. Naine sündis esimesel juunil 1926. Los Angeleses, California osariigis. Marilyn Monroe on väga tuntud nais näitlejanna, laulja ja model. Peale selle ei elanud Marilyn Monroe enda emaga koos, vaid rändas perest perre. Kui Marilyn Monroe suri, siis oli ta 36-aastane. Kuid täna päevani ei teada veel, miks Marilyn Monroe suri. On ainult kahtlused, kuidas ta suri. Kuid kindlaid tõendeid veel pole. Elulugu Marilyn Monroe sündis vallaslapsena ja kandis siis nime Norma Jean Mortenson. Tüdruk on kõigest 2 nädalat vana, kui ta antakse kasuvanematele hooldada. Kasuvanemad kohtlevad Norma Jeani sõbralikult, päevad kulgevad kindla plaani järgi ja pühapäeviti käiakse kirikus. Ta tahab olla hea laps ja palvetab seepärast innukalt. Kui Norma Jean on hakanud
of her time.[5] Her death at thirty six was classified as "probable suicide."[6] Many individuals including Jack Clemmons, the first LAPD Police officer to arrive at the death scene[7] believed that she was murdered.[8] She is the only female on the Forbes top earning dead celebrities list.[9] Contents 1 Childhood 1.1 Family and early life 1.2 Foster homes 2 Career 2.1 Early years 2.2 Stardom 2.2.1 Playboy playmate 2.2.2 A-list actress 2.2.3 Marilyn Monroe Productions 2.3 Later years 3 Marriages and relationships 3.1 James Dougherty 3.2 Joe DiMaggio 3.3 Arthur Miller 4 The Kennedys 5 Death and aftermath 5.1 Administration of estate 6 Trivia 6.1 Pornographic film claims 7 Quotes 7.1 Quotes about Monroe 8 Filmography 9 Awards and nominations 10 Art (selection) 11 See also 12 Notes 13 References 14 External links Childhood Family and early life Main article: Childhood of Marilyn Monroe
• Edasi sai ta filmidesse, mis olid väga edukad • Ta võitis kuldgloobuse Tuntumad filmid • Some Like It Hot/Džässis ainult tüdrukud • How To Marry a Millionaire/Kuidas abielluda miljonäriga • Gentlemen Prefer Blondes/Härrasmehed eelistavad blondiine Suhted • Abielu James Doughertyga • abielu pesapallitähe DiMaggioga • Abielu Artur Milleriga • Võimalik armusuhe president Kennedyga • Armukesi oli Marilyn Monroel palju ja ta oli armukeste hulga tõttu kuulus Hilisem elu • Monroe tervis halvenes ning ta hakkas käima psühhiaatri juures • Teda vaevas unetus ning ta käis arstide vahelt • Ta hakkas kasutama narkootikume • Tema alkoholi sõltuvus ja narkootikumide kasutamine mõjus juba väga halvasti Monroe tervisele • Monroe hakkas nägema luupainajaid ning ta viidi kiiresti kolmeks nädalaks psühhiaatrilisse kliinikusse • Ta laulis president J.F
MARILYN MONROE LIFE Norma Jeane Mortenson 1. june 1926 Los Angeles - 5. august 1962 American actress, model, and singer 1952 – Marilyn Monroe Marriages Song "Happy Birthday, Mr. President" for Kennedy INTERESTING FACTS Marilyn was relatively poorly paid She died having become a million-dollar movie star She only got $50 (44€) for her nude photographs Marilyn's IQ was significantly higher than John F. Kennedy's 168 Her natural hair colour was not blonde https://www.youtube.com/watch?v=Vg5HIM nPx7k Thanks for listening!
-- . 9:30 1 1926 - . B 1950 , 1955 . Y . 1961 , . 1946 20th Century Fox, . , , , , , -- . -- . 1954 « ». 4 1962 y.
Marilyn Monroe Sissejuhatus Marilyn Monroe lugu kulgeb kui muinasjutt, milles on nii täitunud kui täitumata jäänud soove, lugu, mis on põhiolemuselt küll ameerikalik, ent ühtlasi vägagi universaalne. Marilyn Monroe müütiline saatus on ainulaadne. Ühegi teise filmistaari elu üle ei ole biograafid, kirjanikud, ajakirjanikud ja vandenõuteoreetikud sellisel määral spekuleerinud. Kes oli see kaunis rõõmsate silmadega laps, kelle elu algas Norma Jeane'ina ning kelle süütu aura äratas lühikese ja lõppkokkuvõttes traagilise elu kohta nii palju fantaasiaid? Elulugu MM sündis 1. juunil 1926. aastal Los Angeleses Gladys Pearl Bakeri, neiupõlvenimega Monroe, kolmanda lapsena
perioodide vältel ilma, et peaks kannatama võõrutusnähtude all. ·Tema alkoholi sõltuvus ja narkootikumide kasutamine mõjus juba väga halvasti Monroe tervisele. ·Monroe lahutas Arthur Millerist. ·Monroe hakkas nägema luupainajaid ning ta viidi kiiresti kolmeks nädalaks Payne Whitney psühhiaatrilisse kliinikusse. ·Ta laulis president J.F.Kennedyle "Palju õnne" Surm ja pärast · 5. august 1962 sai politsei seersant Jack Clemmons kõne kell 4:25 doktor Greensonilt , et Marilyn Monroe leiti surnult enda kodust. Ta oli 36 aastat vana. ·Lahkamisel leiti tema süsteemist keemilisi ained, narkootikume. ·Tõenäoliselt tegi Monroe enesetapu. ·Lisaks paljudele teooriatele lisandus ka et sooritati mõrv. http://www.youtube.com/watch?v=jfQtfw8U06g&feature=related
lauseid, mis jäid lihtsalt meelde. 1. „Ma olen nagu frustreerunud vanamutt.“ – lk.42 Marilyn oli jäetud Jani poolt juba mitmendat päeva koju ja tänu sellele tundis ta ennast üksikuna ja igavlevana. 2. „Lihtsalt heast peast istud vanni ääre peal?“ – lk-50 „Jah. Tegelen oma igavate inimeste igavate asjadega.“ Marilyn rääkis Jan´ile, et kui igav tal kodus üksi on ja, et tal pole erilist midagi teha. Jan aga arvas sellepeale, et ta on igav inimene ja Marilyn peaks otsima midagi lõbusat enda ellu. 3. „Isa oli olnud kena mees. Hoolimata rõvedatest banketbardidest ja hülgevuntsidest. Nagu Jörbergi blond kloon.“ – lk. 61 Marilyn pole iial enda isa näinud, kuid nüüd leidis vanad ema ja isa pulmapildid. Ja see oli väga hea välimuse kirjeldus, mis tol ajal popp oli. 4. „Hea mutt, sagedamini oleks tarvis peeglisse vaadata, mitte end liiga targaks pidada.“ –lk.126“
Albumi pealkiri on tulnud sellest, kuidas Alice leidis pudeli, mille peale oli kirjutatud ''Joo mind!'' ning hiljem leidis koogi, mille juures oli silt ''Söö mind!''. (''Eat me, Drink me'', Wikipedia, 15.09.2011); (''Alice's Adventures in Wonderland'', Wikipedia, 15.09.2011) ''See on nii sünge muusika,'' ütles ema mu toast mööda kõndides, kui kuulasin seda plaati. Umbes sama arvavad ka enamus tuttavaid mu sõprusringkonnast. Need 13 laulu ja üldse Marilyn Mansoni muusika tekitab minus enamasti kahte emotsooni: rahulolu ja masendust. Mansoni muusikat kuulates tekkiv rahulolu on kuidagi eriline, kui võrrelda seda tavalise rõõmsameelse indie või elektroonilise muusikaga. See ei pane mõtlema headele asjadele, vaid probleemidele ja halbadele mälestustele minevikust, mis on saanud mingisuguse kummalise lahenduse või on lihtsalt möödunud ajaga. Rahul- ja heaolutunde tekitab
29. juunil 1956 abiellus ta kirjanik Arthur Milleriga. Nad lahutasid abielu 1961. aastal. Tuntud on Monroe esinemine president John F. Kennedy sünnipäeval Madison Square Gardenis 1962. aastal, kui ta esitas laulu ,,Happy Birthday, Mr. President". Kennedy kinkis talle kuldse Rolexi kella graveeritud isikliku pühendusega. Ajakirjanduses on palju spekuleeritud Kennedy ja Monroe võimaliku intiimsuhte üle, kuid selle kohta pole tõendeid. Ööl vastu 5. augusti 1962 leiti Marilyn Monroe oma Los Angelese Brentwoodi kodust surnuna. Ametlik surmapõhjus oli unerohu üledoos. Tema surma üle on käibel mitmed vandenõuteooriad. Kõige kummalisem on kogu loo juures see, et maailma kuulsaim blondiin Marilyn Monroe ei olnudki blond. Filminäitlejana valdavalt keskpärane, jõudis ta peaosas olla vaid mõnes mitte eriti heas linateoses. Ometi on Marilyn, kelle surmast möödub esmaspäeval 40 aastat, jätkuvalt hurmava blondiini musternäidis. Kui 1962. aasta 5
Kerttu Rakke " Iluasjake" Järg raamatule " Kolmas printsess" Peategelased: Marilyn ja Jan Kõrvaltegelased: Nadka, Viktoria, Tairi, Birgit, Reesi, Eero, Robert jne. Omavahelised suhted ja seosed: Teose peategelane on Marilyn ja tema elukaaslane on Jan. Janiga on suhted head, kuid halvenevad kuna Jan käib päris tihti Tartu tööasjade pärast. Marilyn uhtleb töökaaslastega väga vähe kuna ta töötab eraldi teistest ja seetõttu näeb töökaaslasi väga vähe. Ühe töökaaslase Nadkaga käib ainult läbi, saavad teineteisega väga hästi läbi. Ilmuvad välja kadunud sugulased ja suhted nendega lähevad väga segaeks. Algul on Marilyn väga hea meel leitud sugulaste üle, kuid pärast tahab nad unustada kuna need tahavad ainult raha. Marilynil on küll üks taasleitud sõbranna Viktoria, saavad ka enamvähem läbi
,,Iluasjake" Kerttu Rakke 1. Peategelased Selle raamatu peategelaseks on Marilyn ja Jan. Marilyn on sirgete juustega, endine modell kes peab endast väga lugu ning on hoolitsetud välimusega. Ta töötab pangas administraatorina ning on alandlik, töökas, tolerantne oma mehe suhtes. Ta armastab väga palju külastada ilusalonge ning kauneid ehteid. Janile jäi ta silma just oma välimuse poolest. Marilyn ei ole petja iseloomuga, ta armastab väga oma meest ja ei käi eriti kuskil pidutsemas ega väljas. Marilynil ei ole eriti huve ning oma vabaega sisustab ta pigem shoppamisega. Ta on iseloomult üpriski rahulik ning ei kisu enamasti ise tülisid üles. Tal on ainult üks pahe, talle meeldib vahel napsutada. Raamatus mängib veel suurt rolli Jan, kes on Marilyni mees ja elukaaslane. Jan on väga töökas ning on väga armastav, ta soovib, et tal ja Marilynil köik olemas oleks
Kuid tegelikult ilmub Jan kohale suure pehme mängukaruga. Mängukaru otsustab Jan naisele kinkida just sellepärast, et ta arvab et Marilynil on kõik vajalik olemas ning ülejäänud vajalike asjade ostmisega saab naine ilmselt ise hakkama. Esijalgu tundub kõik olevat ideaalne, kuid tegelikkuses see päris nii siiski pole. Jan avab Tartus enda firma filiaali, tänu millele on ta väga palju kodust ära. Marilyn on väga kurb, et mees niivõrd palju kodust ära on ning igatseb teda tõeliselt. Mingil hetkel muutub asi naise jaoks veidikene kahtlaseks ning ta isegi kahtlustab Jani enda petmises. Mida aeg edasi, seda halvemaks muutuvad ka paari omavahelised suhted ning Jan ei jõua peaaegu enam üldse koju. Jan aga üritab seevastu oma pikki eemalviibimisi kompenseerida jättes naisele koju raha, et see sellega endale mõnusa äraolemise korraldaks. Naine otsustas selle raha eest käia ilusalongis,
raha peal väljas. Kuigi alguses on Marilynil hea meel, et lõpuks on ta leidnud enda sugulased, siis peab ta siiski hiljem nendes pettuma, sest nad osutuvad joodikuteks ning allakäinud inimesteks. Reesi, Marilyni isa õe, Tallinnas töötav mees on laisk ning püüab endale invaliidsust osta, mis on üpriski imeks pandav, teised on kasuahned ning käivad räpakalt riides. Samuti on veel tegelaseks Tairi, kes on Jani Tartus elav armuke, kes pole tegelikult pooltki nii ilus, kui Marilyn, kuid ometi tõmbab miski Jani tema poole. Jani võlub ta tark olek ja just see, et tal pole kunagi selliste intelligentsete naistega suhteid olnud. Veel läbivad teost Marilyni endised töökaaslased, kes ei oma teoses eriti suurt rolli. TEGELASKUJUDE ANALÜÜS Teose peategelane Marilyn on endine modell, hea väljanägemisega ning hoolitsetud. Armastab ilusalonge ja kauneid asju. Janile jäi ta kõige rohkem silma just oma ilu pärast. Ta
KOLMAS PRINTSESS 1. ,,Labiilse närvisüsteemiga" (Marilyn) ,,Kui vaeseid ei oleks, ei paistaks rikkad väljagi" ,,Sa oled tõeline unistuste surm" ,,kui kuidagi ei saa, siis kuidagi ikka saab" (Marilyn) 2. ,,kolmas printsess ,, on minu arvates seotud üsna tihedalt. Kuna marilyn pole missivõistlusel esikolmikusse saanud ja kuna nad kolmekesi sõbrannadega elasid tõelist printsessi elu ,keda huvitas muidugi ainult raha,au ja hiilgus siis on pandudki sellejärgi ka raamatu pealkiri. 3. Teose põhiprobleemideks olid auahnus, silmakirjalikkus, kahepalgelisus. 4. Marilyn Upsakas ja ennast täis kahekümmne aastane modell, tüdruk, kellel oli siia maani kõik olemas, mil ta ühel päval kaotas töökoha, enda poisi ja ka väidetavad sõbrannad. Tüdruk ei ole
,,Iluasjake" järg raamatule ,,kolmas printsess" Kerttu Rakke 1. * Marilyni tööks oli ilus välja näha, sisetelefonil uurida, kas inimene, kes tema laua juures sissepääsu nõuab, tõesti oodatud on, ja kui oli, siis tema niim üles kirjutada ning talle rindakinnitav külaliste kaardike pihku anda.- See lause meeldis mulle sellepärast,et autor on tabanud tibilikkust täpselt nagu Marilyn oli. * See Tairi siin aga oli keldris kükitav kartuli-idu, seisis vaikselt ja rääkis vaikselt. Millegipärast ärritas tema olek Marilyni. Miks ei osanud öelda.- Selles lauses kajastub Marilyni vaist. Sisi ta veel ei teadnus seda, et Jan teda petab aga talle juba tundus Tairi kahtlane. * ,,Võibolla oleks ma kuidagi teistmoodi reagreerinud, kui see mulle eriline tundunud või mind mingis mõttes erutanud oleks, aga see pole minu jaoks midagi erilist, sest see pole kuigi harv asi
ANDY WARHOL Andy Warhol (1928 1987) on Ameerika tuntuim pop-kunstnik, kes sai tuntuks supipurkide, dollarite ja Marilyn Monroe kujutamisega oma teosetel. Ta õppis Piitburghis Carnegie tehnoloogiainstituudis ja töötas New Yorgis reklaamigraafikuna. Tal oli varem olnud kogemusi reklaaminduses Warhol hakkas üsna varakult kasutama fotokujutusi, kandes kangale ühe või mitme tuntud inimese, näiteks mõne filmitähe (Marilyn Monroe, Elvis Presley, Elizabeth Taylor) või mõne teise avaliku tegelase ( Jackie Kennedy ja Warholi enda) foto.d 1960
teiste arvamuste pärast. Põhiväärtuseks on majanduslik heaolu. Jan/Jaanus teeskleb vaest luuserit, elu nautiv, humoorikas, väga ettevaatlik. Arvi Marilyni boss, Jan'i sõber, väga töökas ja täpne. Rain Marilyni eks-poiss, ülbe, kahepealgeline. Kerli, Viktoria Marilyni pikaajalised sõbrannad. Eveli, Gunnar, Sigmar Marilyni uued töökaaslased Sisu: Raamatu tegevus toimub tänapäevases Tallinnas. Raamat räägib ühest kenast 20.aastasest noorest naisest, nimega Marilyn. Tema elu muutub täielikult peale seda, kui ta osaleb missivõistlustel. Ta oli praktiliselt kindel, et saab missiks, kuid seda ei juhtu. Jäädes esikolmikust välja kaotab ta sõbrad, rahaka poiss-sõbra, töö ja oma ,,printsessielu". Naine, kes on alati elanud elu, kus tal pole puudust olnud rahast, peab nüüd ise hakkama saama. Peagi tutvub ta naljakal asjaolul Janniga, tänu kelle hakkab tal jälle paremini minema, kuigi esmapilgul tundus Jan vaene ja memmekas
kuidas see mõjub. Tuleb tunnistada et see püüab pilku. ,, Marilyn" paelub tänapäevalgi oma värvide , hoolimatuse ja isepäärasusega. Raske lapsepõlvega kunstnik hakkas poppkunstiga tegelema peale Pittsburgi Carnegie Technical College lõpetamist. 1949. aastal kolis ta New Yorki. Tasub ette kujutada kuidas tema tööd mõjus, aga inimesed võtsid selle kõik avasüli vastu ja Andy Warhol sai suure popullaarsuse osaliseks. ,,Marilyni diptühhon" avaldati kaks aastat peale Marilyn Monroe surma. Warholi inspireeris oletatavalt näitlejanna ilu. Oma maalidel andis ta Marilyin Monroe ilule ka sünge ning müstilise dimensiooni, seda rõhutab maali kordamine erinevates värvides. Eel mainitud värvikombinatsioonid loovad vaatamisel irriteeriva nägemuse harjumuspärasest Marilyn Monroest . Usun , et Andy Warholi ,,Marylin" jääb populaarseks väga pikaks ajaks, sest selles töös on stiili ja maitsekust, mis muudab selle töö aegumatuks.
ANDY WARHOL 6.08 1928-22.02 1987 Biography Andy Warhol (real name Andrew Warhola) was born in Pittsburg. 1945-1949 learnt graphics in Pittsburg Carneg Technical Collegue Worked in magazines Vogue, Harpar's Bazaar 1952 first art exhibition in New York 1960 ,,Campbell's soupcan" pictures 1962 started to do prints of celebrities as Marilyn Monroe, Elizabeth Taylor 1962 founded art studio The Factory Favourite print tehnique is silknet 300 unofficial movies - first movie ,,Sleep" showd man, who was sleeping six hours solidly 1968 was attempted murder to Warhol from woman who worked in The Factory 1975 ,,Andy Warhol philosophy" Popart icon Andy Warhol Campbell's soupcan Marilyn Monroe Mickey Mouse Che Guevara Knives Banana Dollar Andy Warhol's self-portrait
Käisin 11. märtsil 2016 näitust vaatlemas ning sain meeldiva kogemuse osaliseks. Illustratsioon 1: Lood sõnade taga 2003. Õli lõuendil. Kunstnik Erró Teose teema Teose peateema on naisfiguur ja tema taustal toimuv action. Teos annab edasi põnevusfilmiga sarnanevat ideed, kus tihti on palju intrigeerivaid tegevusi, ilusad naised ja vastamata küsimused. Teos kannab pealkirja ''Lood sõnade taga''. See ütleb mulle, et naisfiguur, kes võib olla suure tõenäosusega Marilyn Monroe, ümber keerleb palju jutte või lugusid, mida kujutavad koomiksi pildid. Teose pealkiri jätab ütlemata, mis lugudest jutt käib ja mis situatsiooni täpsemalt kujutatud on. Leian teoses USA lipuga sarnaneva sümboli, kus on aga tähtede asemel südamed ning ka südamete arv ei ühti USA 50 liputähega. Teosel on südameid 21 tükki. Lipu triipude arv on sama, mis USA lipul. Samuti leian naisfiguuri näolt südamekujulise sünnimärgi. Taustas kujutatud
tänapäevast tunduvalt. Vanasti vaadati naisi, kellel olid võimalikult jämedad sääred, see näitas töökust. Agarad taluperenaised kandsid lausa mitut paari sukkpükse, et teha end meestele ahvatlevamaks. Nüüd, tänapäeval, on kaunidus saanud hoopis vastupidise tähenduse. Pigem on hakatud hindama kõhnust, mitte vormikust. Erinevatel ajastutel on mõistel ilu olnud erinev tähendus. 50ndatel oli lopsakate kurvide ja blondide juustega Marilyn Monroe. 60ndatel muutus iluikooniks aga piitspeenike Twiggy Lawson. Ilusaid inimesi on alati koheldud kui esemeid, millega tehinguid teha ning ilu on alati olnud omaette tööstus, millega inimesi mõjutada. Seega, kuna inimesi on väga palju, mõistetakse ka kaunidust erinevalt. Ilu on suhteline mõiste ning sajanditega muutunud ja ilmselt nii ka jätkub. , - . , . , . , , . , , . , . . , . . ,
ega ka töökohta hakkab ta reaalset elu elama, see ei tule tal esmapilgul kuigi hästi välja, seniks kuni ta kohtub Janiga. Jan Algul pealtnäha malbe ja väga kohmakas tüüp, kes näitab end kui kõige vaesemat olevust, osutus raamatu lõpu poole rikkaks ja vägagi ligitõmbavaks noormeheks.Elas koos vanaemaga. Tema naljad ja veidrad ütlused tundusid Marilynile algul väga ebaviisakad ja kuidagi labased. Janile meeldis Mariliyn, kuid teadis seda, et Marilyn jahtis poiste raha, ega hoolinud muust. Seega otsustas Jan end näidata kui vaest lapsemeelset poisikest. Rain - Marilyni poiss ja sponsor. Rain oli väga ülbe ja üleolev poiss. Ta ei austanud marilyni kui oma türukut. Marilyn kirjeldas Raini ise nii ,, Ta on nagu padi diivanil, vahest ka voodis ja raha on tal ka, kuid rohkem tast tolku küll ei ole". Teose põhiprobleemid, sündmustik ning tegevuspaik Teose põhiprobleemideks olid auahnus, silmakirjalikkus, kahepalgelisus.
POPKUNST POPKUNST INGLISMAAL · 1950.aastatel oli inglise kunst liiga tavaline- taheti uuendusi · Uude elukeskkonda suhtuti positiivselt · Tunnustati USA elulaadi ( varem oli peetud labaseks kunstiks) · Popkunst ei olnud ühiskonnakriitiline RICHARD HAMILTON 1922 Mis teeb tänapäevased kodud nii eriliseks, nii meeldivaks? POPKUNST USA-s · USA popkunst sündis 1960.a alguses · Kunstnikud olid suurejoonelised · Isikupärase stiiliga · Suured mõõtmed, erilised tehnikad CLAES OLDENBURG 1929 · Kolmemõõtmelised teosed jäljendavad tavalisi objekte (standardtoite) ROY LICHTENSTEIN 1923 · Suuremõõtmelised tahvelmaalid · Teemad koomiksitest, trükistest, plakatitest · Iseloomulik on korrapärane punktistik- maailm koosneb punktikestest teleriekraanil, trükistes M-MAYBE MARILYN JAMES ROSENQUIST 1933 · Plakatikunstnik · Hiigelsuured teosed · Aktuaalsed probleemid, poliitilised sündmused · Õlimaalile lis...
Andy Warhol "Marilyni diptühhon" Retsensioon Andy Warhol (6. august 1928 Pittsburgh 22. veebruar 1987 New York) oli ameerika popkunstnik, näitleja, graafik ja filmitegija. 1960ndate alguses valmisid tema esimesed popkunstimaalid. Aasta pärast Marilyn Monroe surma (1962) tegi Warhol temast ühe oma tuntuima töö: "Marilyni diptühhoni". Mind köidab töö juures ülim lihtsus, kuid samas originaalsus. Kunstnik pole tegelikult teinud muud, kui võtnud portreepildi ja seejärel katsetanud sama pildi välimust üheksas erinevas värvigammas. Tänapäeval viljeletakse sellist
• Kolis New Yorki ning oli edukas reklaaminduses ja ajakirjade illustreerimises • 1950ndatel kogus kuulsust imelike kingareklaamidega • Albumite kujundaja Andy Warhol • 1962 oli esimene popkunsti näitus New Yorgis • 100 Soup Cans, 100 Coke Bottles, 100 Dollar Bills • Marilyn Monroe, Elvys Presley, Elizabeth Taylor Cambelli supipurk 100 Dollar Bills 100 Coke Bottles Elvis Presley Marilyn Monroe Andy Warhol • Asutas “The Factory” stuudio ning kogus enda ümber kirjanikke, muusikuid, kunstnikke • Tal oli palju abilisi, et suurendada oma produktiivsust The Factory Andy Warhol • Tegeles ka filmindusega • Tegi rohkem kui 60 filmi
ebakindel. Põeb pidevalt teiste arvamuste pärast. Tema põhiväärtuseks on majanduslik heaolu. Jaanus teeskleb vaest luuserit, elu nautiv, humoorikas, väga ettevaatlik. Arvi Marilyni boss, Jaanuse sõber, väga töökas ja täpne. Rain Marilyni eks-poiss, ülbe, kahepealgeline. Kerli, Viktoria Marilyni pikaajalised sõbrannad. Eveli, Gunnar, Sigmar Marilyni uued töökaaslased Sisu Raamat räägib ilusast 20-ne aastasest noorest naisest nimega Marilyn.Tema elu muutub täielikult peale seda kui ta osaleb missivalimistel.Tal on suur lootus,et saab missiks kuid seda ei juhtu.Tänu sellele läheb ta lahku enda rikkast peigmehest ning kaotab ka töö. Naine,kes on alati elanud elu,kus tal pole puudust olnud rahast peab nüüd ise hakkama saama.Tema õnneks tutvub ta mehega Jan,tänu kellele hakkab tal elu taas paremini minema.Ta leiab endale tööd sekretärina,kus tutvub paljude toredate inimestega
kaubanduslikku kunsti. Tema ajal seal Warhol liitus Kohaliku tantsu ja kunsti gruppiga, ning oli kunstidirektor õpilas ajakirjas. Kus ta avaldas ka oma esimesed teosed. 1950-ndatel kogus ta kuulsust oma jalanõu reklaami joonistustega. Ning alustas ka samal aastal oma tööde avaldamisega See oli 1960-ndatel aastatel kui Warhol hakkas maalima ikoonilisi Ameerika objekte, nagu dollareid, seenepilvi, elektritoole, campbelli suppi kanne, koka pudeleid, ja ka kuulsuseid, nagu Marilyn Monroe ja Elvis Presley. 1968. aastal 3. Juunil radikaalne feministlik kirjanik Valerie Solanas lasi Warholi ja Mario Amayat, kes oli kunsti kriitik ja kuraator Warholi stuudios. Nii Warhol, kui Amayat pääsesid eluga. 4 1970-ndad olid vaiksed ajad Warholi jaoks. 1979 Warhol asutas New Yorgi kunstiakadeemia. Warhol on öelnud:,,ma armastan Los Angelest, ma armastan Hollywoodi, nad on nii ilusad, kõik on plastikust, aga ma armastan plastikut, ma
populaarseks. Juukseid hakati triibutama Saabus aeg, mil naine sai ise otsustada praktilise või konservatiivse soengu vahel. Moodne oli kanda lühikesi juukseid või korralikult rullidesse keeratud soenguid. 19 20 1950-1959 21 RÕIVAMOOD 50-ndatel tekkis nn. Karjäärinaise seisus. Moes oli naiselikkus, tikk-kontsad, kübarad ning Chanel`i kahevärvilised madalama kontsa ja kannarihmaga kingad. Figuur oli lihaseline Moeiidolid: Marilyn Monroe, Elizabeth Taylor 22 Marilyn Monroe 23 Kingamood 24 SOENGUMOOD 50-ndatel a. Muudeti soenguid pidevalt. Juukseid kammiti taha, värviti, tupeeriti, lõigati ziletiga, kanti lahtisena, pandi üles. Hakati kasutama pööraseid värve Müügile tulid pihustatavad juuksevärvid. Tukka hakati välja kasvatama Tupeeritud soengud said üli populaarseks Kanti peavõrusid 25
(name) Original title: "Mina olin siin" Genre: Drama Director: René Vilbre Adaptation and script: Ilmar Raag Director of Photography: Mait Mäekivi Art Director: Jaagup Roomet Rasmus Kaljujärv Hele Kõre Tambet Tuisk Margus Prangel Marilyn Jurman Runtime: 87 min Release Date: September 2008 Country of origin: Estonia Rass (dreams and chance to start better life) http://www.minaolinsiin.com http://www.forumcinemas.ee/movie/4789/ http://filmiveeb.ee/index.php?leht=filmid&id=4050
ABSTRAKTSIONISM: hans hartungi jackson pollock rothko punane maroonil INFORALISM dubuffet dimpled cheekS POP Oldenburg Tordilõik floor burger Rauschenberg monogramm Segal Hamliton mis ikkagi teeb tänapäeva kodud nii eriliseks ja nii meeldivaks Warhol Marilyn monroe ja soup can Lichtenstein maybe Koons Wesselman KINEETILINE Calder Tinguely hammasrattad PERFORMANCE Beuys OP Vasarely Riley MAAKUNST Christo piiratud saared Smithson ANTIVORMILINE Hesse contingent Merz triplo igloo Morris Serra MINIMALISM Smith KONTSEPTUALISM Kosuth üks ja kolm tooli
Kontrolltöö 1. Mida tähendab irratsionaalne stiil arhitektuuris? Milliseid hooneid rajati? kirjelda väljanägemist. boheemlus isikupära rõhitav ja tavalist elu trotsiv stiil. Samuti omane nägemuslikkus ja viirastuslikkus, mõistust alandav suund. Ratsionalismi vastand- mõistuse jaoks kättesaamatu. Hooned- Teemajake Sanssouci lossipargis, Cheopsi ja Cheaphaeni püramiid, Sfinks 2. Informalism on abstraktsionismi alamlliik. Sellega tähistati abstraktse ekspressionismi kunsti. 3. neorealism- tuntud filosoofia vool. Tuntumad neorealistid on George Edward Moore ja Ralph Barton Perry, kes peale välismaailma ka üldmõistete ja ideaalsete objektide objektiivset eksistentsi, tunnetusteoorias absolutiseerisid tunnetuse sisu sõltumatust tunnetusprotsessist. Neorealistid käsitlesid vastupanuliikumist ja proletariaadi elu, kasutasid dokumentaalset kujutlusviisi ja rahvalikku kõnekeelt...
Kristiinast eriti aru saada, olukorda püüab Riinule seletada Kristiina sõbranna: "Kristiinal olid ju enamus peretuttavad, sellepärast ta ehk tunnebki end nii halvasti kogu tema maailm on ju nüüd kuhugi kadunud, enamuse jaoks polnud ta mitte Kristiina, vaid Gregi naine. Nüüd siis eksnaine." (Rakke 2001: 114). Näha on see iseloomulik joon naist määratletakse mehe kaudu! Raamatus "Iluasjake" on vaatluse all taas nn tibielu. Peategelane Marilyn töötab pangas administraatorina, elab koos jõuka ja targa mehe Janiga. Ent neiu ei ole õnnelik, sest Jan veedab suure osa oma ajast Tartus, kus ta oma firma filiaali avas. Nagu hiljem selgub, on Janil Tartus armuke, kes on täielik vastand Marilynile inetu ja tark. Jan üritab oma pikki kodust äraolekuid kompenseerida jättes Marilynile 1500 krooni kirjaga: "Tee endale üks mõnus õhtu!". Marilyn läheb hirmkallisse ilusalongi, kui Jan sellest
Retsensioon Käisin vaatamas muusikali nimega "SUGAR ehk Dzässis ainult tüdrukud". Etendus toimus Tartus, Vanemuise teatri suures majas 1. detsembril aastal 2009. Muusikali heliloojaks on Jule Styne, kes elas aastatel 1905-1994 ning oli sündinud Inglismaal. Kaheksa aastaselt kolis ta oma perekonnaga Ameerika Ühendriikidesse, Chicagosse, kus ta võttis varasest east saadik klaveritunde. Hiljem sai ta väga kuulsaks heliloojaks Broadway'l. Tema on kirjutanud ka Marilyn Monroe poolt kuulsaks lauldud laulu nimega "Diamonds Are A Girl's Best Friend" ja kuulsa jõululaulu "Let It Snow!". Tema lavastas veel ka tuntud muusikali nimega "Gypsy". "SUGAR ehk Dzässis ainult tüdrukud" libreto, mis tähendab mõne vokaalmuusikalise lavateose kirjanduslikku alust, kirjutas Peter Stone Robert Thoereni jutustuse ning Billy Wilderi ja I.A.L. Diamondi filmi ,,Some like it Hot" järgi. Selles 1959. aasta kuulsas
Mina olin siin See film räägib 18-aastasest Rassist, kelle ema on surnud ning isaga ta läbi ei saa. Ta elab üksi Tallinna äärelinnas ning käib eliitkoolis. Rassil on paar unistust. Ta unistab perest ja armastusest. Aga söögiraha nimel hakkab ta müüma narkootikume. Ent ta satub olukorda, mida ta ise ei suuda kontrollida. Arest on ainuke asi, mis võib tema elu päästa. Osades: Rass-Rasmus Kaljujärv Aivo-Märt Avandi mafiooso-Jaan Rekkor Rassi isa-Lembit Ulfasak Marilyn Jurman-Säde Mõssa-Margus Prangel Olari-Tambet Tuisk Renita-Hele Kõre Janar-Johannes Naan Hanna-Doris Tislar Film põhineb raamatul ,,Mina olin siin". Mulle endile väga ei meeldinud see film. Seal oli liiga palju vägivalda minu jaoks. Kindlasti on see eesti filmi kohta väga hästi tehtud. Osa filmist oli hea, aga väga suur osa filmist oli liiga jõhker. Ma arvan, et see film on pigem täiskasvanutele kui noortele. Kristel Luik 8b ...
Mina olin siin Põnevusdraama 2008 Resissööör: Rene Vilbre Eesti Film, Adaptsioon ja käsikiri: Ilmar Raag Produtsendid: Riina Sildos, Aleksi Bardy Operaator: Mait Mäekivi Heliloojad: Jimi Tenor, Rainer Jancis Kunstnik: Jaagup Roomet Kostüümikunstnik: Anu Lensment Heli: Olger Bernadt, Horret Kuus Monteerija: Joona Louhivuori Tootjad: Amrion Productions, Helsinki-filmi Oy Osades: Rass-Rasmus Kaljujärv Aivo-Märt Avandi mafiooso-Jaan Rekkor Rassi isa-Lembit Ulfasak Marilyn Jurman-Säde Mõssa-Margus Prangel Olari-Tambet Tuisk Renita-Hele Kõre Janar-Johannes Naan Hanna-Doris Tislar Film põhineb raamatul ,,Mina olin siin". Rassil, 17- aastasel Eesti äärelinnas üksi elaval eliitkooli õpilasel on paar unistust. Unistus Perest ja Armastusest ja...ent söögiraha nimel nõustub ta müüma narkot ja see tõmbab ta sündmustesse, mida Rass ei suuda enam kontrollida.Arest on võib-olla tema ainus võimalus elule, millest ta...
WOMEN's IDEALS OF BEAUTY THROUGH THE AGES Renaissance 15th century High forehead In the warmer climate hair in plaits, jeweled turbans or caps Using bleach A few extra pounds of weight. Used white lead powder Elizabethan 16th century Queen Elizabeth Naturally pale complexion Red hair Healthy glow to cheeks 18th Century Women had trim Crimped or curled heads Powdered Decorated with garlands(vanikud) Wire cages Three feet in the air Feathers Ribbons Jewels Even ships, gardens Victorian Natural beauty Without makeup Used cosmetics less Hygiene and health 1840s heads were sleek, demure Heavy knot of curls Plaits in back 1920s "Bobbed" Waved or shingled hairstyles Louise Brooks Clara Bow Powder Circles to the cheeks Plucked eyebrows Penciled in thin arches Lips very red 1940s Feminine hairstyles Bette Davis' curls Rita Hayworth's gleaming waves A lock of hair that covered one eye. 1950s "Doe eye" Pale complexion Intensely ...
Richard Hamilton Mis teeb tänapäevased.. Peter Blake Rõdul Kollaaz. SKULPTUURIKUNST Barbara Hepworth ja Henry Moore Mehhiko, sumeri kunst Anthony Caro Junk art Henry Moore Toetuv figuur Anthony Caro Keskpäev EDUARDO PAOLOZZI ja PETER PHILLIPS USA massikultuur Max Ernsti kollaazid Väljavõtted reklaamiajakirjadest ja kataloogidest Marilyn Monroe ja Elvis Presley kultus Peter Phillips Tellimusmaal nr. 5 RONALD B KITAY ja RICHARD SMITH Eitas kuulumist popkunstnike hulka Popilike värvide looja Kaubapakendite motiivid Värvide tehislikkus, toorus, jõulisus DAVID HOCKNEY Esindas uut kunstnikutüüpi Naiivsus, lastekunsti kujundite kasutamine huumori ja irooniaga Moonutatud ruumikujutus, naturalistlikult täpne, hajutatud, lopsakad värvipinnad
WTO, IMF, NATO Annette Kirotar Marilyn Võsu GAG 2010 WTO Maailma Kaubandusorganisatsioon Rahvusvaheline organisatsioon, mis reguleerib riikide omavahelist kaubandust; loodud 1995. aastal; Eesti liitus 13. novembril 1999. aastal; peadirektor alates 2005. aastast Pascal Lamy. WTO töö juhindub WTO lepingutest; Lepingutel on kolm peamist sihti: 1) aidata kaubandusel toimida nii vabalt kui võimalik 2) liberaliseerida kaubandust täiendavalt uutes läbirääkimiste voorudes 3) panna paika vaidluste lahendamise kord, kompensatsioonide nõuded kokkulepete rikkumise eest jne. Liikmesriigid IMF Rahvusvaheline Valuutafond Rahvusvahelise rahasüsteemi stabiilsuse tagamisega tegelev organisatsioon; kokku 184 liikmesriiki; Eesti1992. aastast; peamisteks tegevusvaldkondadeks on majanduspoliitika seire, finantsabi ja tehniline abi. Liikmes...
Rassi ema on surnud ja isaga ei ole ta läbisaamine kõige parem.Rass elab oma tüdruksõbra Sädega.Rass unistab armastusest ja perest.Ent söögiraha nimel on ta nõus müüma narkootikume ja see tee viib ta paljudesse sekeldustesse mida ta enam ei suuda kontrollida.Arest võib olla tema ainus lootus elule millest ta salaja unistab. Film põhineb Sass Henno romaanil "Mina olin siin. Esimene arest". Osades: Rasmus Kaljujärv, Hele Kõre, Tambet Tuisk, Margus Prangel, Lembit Ulfsak, Marilyn Jurman jpt. Rezissöör: René Vilbre Adaptsioon ja käsikiri: Ilmar Raag Produtsendid: Riina Sildos, Aleksi Bardy Operaator: Mait Mäekivi Heliloojad: Jimi Tenor, Rainer Jancis Kunstnik: Jaagup Roomet Kostüümikunstnik: Anu Lensment Heli: Olger Bernadt, Horret Kuus Monteerija: Joona Louhivuori Tootjad: Amrion Productions, Helsinki-filmi O 2 Analüüs
,,Helid ja vaikus" Peter Guyer ja Norbert Wiedmer Arvo Pärt, Eleni Karaindrou, Keith Jarrett, Jan Garbarek, Dino Saluzzi, Anouar Brahem, Gianluigi Trovesi, Marilyn Mazur, Nik Bärtsch, Kim Kashkashian - see on uskumatu, et ühte teosesse on suudetud mahutada niivõrd palju kuulsaid heliloojaid ja muusikuid. Huvitav on ka see, et nad on pärit niivõrd erinevatest riikidest, kuid sellegipoolest on kuidagi suudetud nendeni jõuda ja salvestatud isegi filmilindile. Jah, seda jõuti tõesti küll tervelt 5 aasta jooksul, kuid üleüldse saada osa nende komponeerimisest juba ainuüksi see ise on seda aega väärt olnud.
Totalitaarsete riikide kunst Marilyn,Anette ja Siret • 1930.aastail taganes avangardistlik kunst. • Saksamaal ja Nõukogude liidus kunsti mitmekesisus ei säilinud. • Totalitaarsed riigid keelasid avangardistliku kunsti. (Isegi selle loomise). • Lubati ainult kasutada akadeismi ja realismi; sotsialistlik realism, idealiseeritud klassitsism. Saksamaa ja NSVL • Suurte juhtide ülistamine. • Revolutsioonisündmused ja sõjalised võidud. • Ideaalkangelased. • Töö ülistamine. • Massiline propaganda. Teemad • Avangardistivastane võitlus avalik • Ainulubatud on kunst, mis toetub traditsioonidele, tõstab aaria rassi väärikust • Eeskujud 19.saj akademism ja realism. • Suhtumine: Moodne kunst on „rassiliselt alaväärtuslike inimeste“ eneseväljendus • Hitler vihkas juba noorena modernistlike, edukaid kunstnikke Saksamaa • Avangardistivastane võitlus salajasem, kuid jõhkram • Ainulubatud kunstistiil sotsialistlik rea...
element ning kujunes välja omaette alamzanr gangsta-rap, mis glamuriseeris suurlinnade kuritegelike jõukude tegevust. Räpp või räppimine on keerukaid rütme ja erinvaid riimivorme kasutav laulev rääkimine, mis on hip-hop muusika üks põhikomponentidest. Sõna räpp kasutatakse vahel hip-hop muusika sünonüümina. Eminem ehk Slim Shady ehk Marshall Mathers III, vaene väike valge poiss Detroitist, on vapustanud Ameerika Ühendriike põhjalikult. Vaid Marilyn Manson on suutnud viimastel aastatel nii tõhusalt keskklassi Ameerikat endast välja viia. Asepresident Dick Cheney naine Lynne on nimetanud seda muusikaterroristi põlastusväärseks. Mida siis teeb Eminem nii valesti... või õigesti? Ta kasvas üles purunened perekonnas, tundmata armastust. Kogu ta kärjäär on olnud üks innukas, särav ja sõnaosav kättemaksukampaania. Ta on poiss, kes koolis kord peaaegu
THE LONDON EYE AND MADAME TUSSAUDS Getri Tomson, Marta Tolli Maris Selmet, Patrick Barbo THE LONDON EYE THE LONDON EYE HISTORY London Eye was opened in March 2000. Since 2000 The London Eye has become an iconic landmark and a symbol of modern Britain. Back in 2000, the London Eye was known as the Millennium Wheel. INTERESTING FACTS Passengers in the London Eye's capsules can see up to 40 kilometeres in all directions. The London Eye is the vision of David Marks and Julia Barfield, a husband and wife architect team. It took 7 years and the skills of hundreds of people from 5 countries to make The London Eye a reality. At 135m high, The London Eye is the world's tallest cantilevered observation wheel. Each of the 32 capsules weighs 10 tonnes THE LONDON EYE’S CAPSULES AWARDS The London Eye has won over 80 awards. The awards are won for national ...
Popkunst Poppkunst tekkis 1950ndate alguses Inglismaal, mis levis 1950ndate lõpus ka Ameerikasse. Hiljem jõudis see ka Mandri-Euroopasse. Tol ajal oli just sõdade vaheline periood ja tarbimine tõusis aina rohkem ning popkunst tõi ainult sellesse optimismi. Popkunsti motiivid on erilised, kuna neil on aspekte massi kultuurist nagu nt reklaamid, koomiksid, ebahuvitavad kultuuri objektid. Popkunsti teosed on sageli ülisuurtes mõõtmetes ja väga erksavärvilised. Popkunst levis USAS ja UKs erinevalt: UK kunstnikud kujutasid Ameerikat, kui vabade inimeste maad. Just vaba käitumisnormidest, mis UK klassisüsteemis veel selgelt olemas olid. See kõik ähvardas UK kunstnikke mõtteid uuest stiilist ja kultuurist, mis oli kõikehõlmav, nooruslik kultuur, millel oleks sotsiaalsed mõjud massi meediast. Ning nad janunesid selle järele tohutult. Popkunst saigi nende väljendamise viisiks, et nende poolset m...
Warhol kasutas kõige suurejoonelisemalt kõige kulunumaid, kõige tavalisemaid visuaalseid kujundeid igapäevaelust (dollariline rahatäht, konservipurk, ajakirjanduses massiliselt levitatud foto, mõne massi-iidoli täiesti ühesugused kujutised kas lilledest või konservipurkidest, filmitähtedest või muudest tuntud inimestest. Neid töid tuleb meelde filmilint ja film ongi nende looja teine eriala. «Oranz Marilyn» valmis 1964. aastal, st kaks aastat pärast Marilyn Monroe surma 1952. aastal tehtud foto põhjal. Õieti on see üks tõmmisevariant viiesest seeriast: peale oranzi tausta on veel punase, hele- ja tumesinise ning türkiisvärvi taustaga siiditrükid Marilynist. Selle pildi eest maksti 1998. aastal Sotheby oksjonil 17,3 miljonit dollarit. SERIGRAAFIA (13.) ka siiditrükk, sõeltrükk, trafarett-trükk. Trükimenetlus, mille puhul värv kandub trükitavale pinnale läbi raamile pingutatud võrgu
Britt Treial 10A Retsentsioon ,,Sugar ehk Dzassis ainult tüdrukud" Muusikali Sugar aluseks on 1959.aastal Hollywoodis vändatud komöödia Some like it Hot, peaosades Marilyn Monroe,Tony Curtis ja Jack Lemmon. Eestis on Sugarit lavastatud Vanemuise teatris aastal 1988 ning rahvusooperis Estonia 2000. aastal. Etendused toimuvad eesti keeles ingliskeelsete subtiitritega. Laulusõnade autor on Bob Merrill, lavastaja Mare Tommingas, muusikajuht Tarmo Leinatamm. Filmi Rezissöör aga Andres Tenusaar. Muusikali osades aga Gerli Padar-solist, Veikko Täär-Jerry,Andero Ermel-Joe, jpt.Etendus toimus 13. Novembril, Vanemuise suures kontserdimajas.
sõjaväele mootorrattaid. Harley Davidsoni Easy Rider on esimese Harley Davidsoni järeltulija. On tehtud ka film nimega Easy Rider. Vähemalt nii sain mina sellest aru. 8. Tutvu popkunstnikega, neti vahendusel. Kes kunstnikest avaldas sulle enim muljet, põhjenda! Kindlasti Andy Warhol, kuna ta on saanud kuulsaks üksiainult juba täiesti tavalise tomatisupi joonistamisega. Lisaks sellele on ta ka joonistanud väga palju Marilyn Monroe'd. 9. Mis oli sinu arvates popkunsti sõnum? Popkunstiga üritati välja tuua igapäeva elu ja kujutati erinevaid probleeme. Edastati ka poliitilisi sõnumeid.
17, Lahinguvarustus Võti, Stenografisti figuur, kollasega, (numbri-tähekombinatsioonid, apoteoos New Yorkile, Temake kahvatulilla hämu palju nimeta) YVES TANGUY - The ribbon of WILLEM DE KOONING - ANTONI TPIES - suur ovaal või maal, JASPER JOHNS - Lipp, valge lipp, extremes, Aknakivide palee südamedaam, askeville, marilyn joontega lillakashall, hall või roheline maal, lipp valge kohal, märklaud nelja monroe, kaevamine suur valge voodiraamiga, spiraal 3, kollaaz näoga, roheline märklaud, lipp oranzil harjaga, Alhambra muld väljal, kolm lippu, valestart, kaart
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
