Kas
iga kriis on kaotus?
Kriis on olukord, kus olemasolevatest teadmistest,
oskustest ning vahenditest ei piisa, et muutunud olukorraga toime
tulla. Minu arvates ei ole iga kriis kaotus, kuid väga palju oleneb
siiski ka konkreetsest situatsioonist. Kui inimene on hea
analüüsivõimega, suudab ta juhtunu hiljem enda jaoks läbi mõelda.
Selline käitumine tuleb hiljem kindlasti kasuks. Näiteks kui
inimene peaks tulevikus samasugusesse või sarnasesse situatsiooni
sattuma, siis on tal juba eelnev kogemus olemas. Muidugi ei ole
selline käitumine kõigile võimetekohane ja nii mõnelegi võib
korra läbielatud kriisi kordumine vaimselt ja füüsiliselt vägagi
rusuv olla.
10 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
~ 1 leht
Lehekülgede arv dokumendis
2014-11-27
Kuupäev, millal dokument üles laeti
5 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
maarjalaprik
Õppematerjali autor
Vesi puhastab organismi ning tõhustab organismi toimimist. Roheline tee on efektiivne looduslik lõdvestaja ja tervendaja. · Kuula rohkem teisi. · Ole positiivne! Mõtle oma varasematele saavutustele ja õnnestumistele mitte kellegi elus ei juhtu ainult halbu või ainult häid asju. · Lase oma emotsioonid välja ja vabane pingetest (väljenda oma stressi). 6 Kriis inimeses endas Stress ja kriis on mõlemad ebameeldivad olukorrad, kuid nendega hakkama saamiseks tuleb neid eristada. Mille poolest stress ja kriis erinevad? Stress on vahetu loomulik reaktsioon ebameeldivale olukorrale, millega inimene tavaliselt ise toime tuleb. Kriis on loomulik reaktsioon ebameeldivale, soovimatule ja ootamatule olukorale, millega toimetulemine võtab aega, ning inimene võib vajada selleks teiste toetust ja abi. Kriisid võivad tekkida mitmetes olkukordades: · Keskkonnaga seotult nt
Raskete kaotuste ja õnnetustega toimetulekuks vajame aega. Tavaliselt reageerime traumale ebatavaliste tunnete, mõtete ja käitumisega. Olenemata kriisi sügavusest või kestvusest läbib kriis üldjuhul kindlad etapid või astmes. Üksiketappide kestus võib kõikuda ja need võivad esineda ka samaaegselt või erinevas järjekorras. Sokk Kriisireaktsioon algab sokiga, sokk on psüühiline kaitsereaktsioon inimese taluvuspiiri ületavate ärritajate vastu ning see võib kesta mõnest minutist mõne päevani. Selle käigus ilmnevad üliemotsionaalsus või siis apaatia, ebatõelisuse tunne, ajataju-, mälu- ja mõtlemishäired, otsustamisi ja tegutsemisvõime vähenemine, südamekloppimine, hingamisraskused, värisemine jpm. Reaktsioonifaas Selleks võib kuluda 4-6 nädalat ning kaasnevad tugevad negatiivsed emotsioonid: ängistus, hirm, viha, kurbus, süüdistamine, kuid võib esineda ka ohjeldamatu rõõm selle üle, et keset üldsit õnnetust endal õnnestus pääseda. Inimene käib
Religioonipsühholoogia uurimisobjektiks on sisemine ja välimine usuline käitumine. Religiooni- psühholoogia uurib, mis on inimese jaoks religioon, kuidas see avaldub ja palju muud. Meetodid on samad, mis sotsiaalteadusel- ankeedid, küsitlused, vestlus, introspektsioon ehk enesevaatlus jne. Saab uurida isiklikul ja sotsiaalsel tasemel, ühe- ja mitme-dimensiooniliselt. (allikas: http://et.wikipedia.org/wiki/Religioonips%C3%BChholoogia ) Usuline kriis on vaid üks nendest religioonipsühholoogia teemadest, mille kohta on hulgaliselt küsimusi ja suhteliselt vähe vastuseid. Ka mina huvitun nendest küsimusest, seetõttu valisingi selle teema. Esiteks oleks eesmärk mõista, milleks on inimestele usku vaja. Miks inimesed usuvad kedagi, kes ei ole viie meelega tajutav- Jumalat. Mõned usuvad rohkem, kuid teised vähem.. Miks luuakse reegleid- näiteks
majanduslikud tegurid (näiteks järsud turukõikumised) ja ärisuhete kriisid. Samuti saab ülevaate soovitustest ning võimalustest kriisidega toime tulemiseks. Referaadi eesmärgiks on välja selgitada kriisi erinevate etappide vajalikkus ning parimad ja tõhusaimad viisid kriiside vältimiseks ning toimetulemiseks. 3 Kriisi olemus ning kriiside liigid Kriis, (Kreeka keeles: ) võib esineda isiklikul või sotsiaalsel tasandil. See võib olla traumaatiline või pingeline muutus inimese elus, või ebastabiilne ja ohtlik sotsiaalne situatsioon poliitilises, sotsiaalses, majanduslikus, sõjategevuses või oluline looduskeskonna nähtus, millega kaasneb ähvardavalt järsk muutus. Lihtsustatult - kriis, kui 'katseeaeg' või 'erakorraline sündmus'. 1 Kriisid on lahutamatu osa inimelust. Tervet elu võib vaadeldagi psüühiliste kriiside jadana
sama palju kui need, kes konfliktide pärast lahutavad. Divorce emotionally- vähem aega ja energiat kulutatakse abielu peale, välditakse partnerit, väljaspool kodu veedetakse rohkem aega (partnerist lahus), samas välismaailmale näidatakse et kõik on korras, vahel hakatakse väljaspool sellises juhtumis süüdistama last, kellel on käitumishäire või midagi muud viga ja temast saab pere patuoinas. See, kui suur on kriis kodus, kui üks vanem kolib välja, näitab kui palju on pere liikmed harjunud mõttega, et vanemate abielu on läbi. Tavaliselt (90%) lahutavatest vanematest teevad nii, et isa kolib välja ja ema jääb lastega koju elama. Piiride ebaselgus (boundary ambiguity)- segadus sellest, et kes kuulub perre ja kes mitte. Lahutuse kulg: 1. Tunnevad et midagi valesti 2. Lahus elamine 3. Legaalne lahutus 4. Pere ümberorganiseerumine Lapse hooldusõiguse liigid: 1
vaidlustata, see tegevus on omamoodi elu vorm, kultuuriline tervik, mille tegevuse aluseks paradigma. Paradigma kui näidis, teaduse kui tegevuse mudel, mis hõlmab seadusi, teooriat, rakendusi ja aparatuuri. See on TRADITSIOON (Ptolemaiose astronoomia, Newtoni dünaamika) 2) kui väärtuste, hoiakute ja maailmapildi kompleks. Paradigmad ühendavad mingit (teadlaste) kogukonda!!1 alati kellegi paradigma Teaduse arenguskeem: eelteadus – normaalteadus – kriis – paradigma raames ei ole võimalik anomaaliaid seletada. revolutsioon – paradigma vahetus Teadusrevolutsioonist me ei saa tagasi minna. „meil on paradigma“, järelikult teeme teadust? Seda Kuhn ise siiski silmas ei pidanud, see on siiski ainult loodusteadustele rakenduv teoreetiline mudel – normaalteadus. Paradigmad on ühis mõõduta Vaatame minevikuteooriaid tänase mõõdupuuga. Iga ideed tuleb aga Kuhni arvates vaadata tema ajalises/kultuurilises kontekstis. KUHN 1-5 ptk
lükkamise kaudu. Nende käitumislaad on kehvake, kuna nad on harjunud sellist käitumismustrit kasutama seda seepärast, et neile lihtsalt pole pakutud valikuvarjante. Kui neile seda pakkuda, siis tulevad nad meiega heameelega kaasa ning nende käitumislaad paraneb. Selleks, et vähendada lapses agressiivust tuleb spetsialistil ja vanematel teha tööd kolmes suunas: 1. Viha talitsemine Viha on tunne tugevast nördimusest, millele kaasneb enesekontrolli kaotus. Tihtipeale vanemad hoiavad last ägestumisest tagasi kui ta on vihane ning üritavad teema mujale juhtida. Kuid viha jääb siiski alles, ning varem või hiljem tuleb see kuskil välja elada. Siis valitakse keegi nõrgem kellest enda jõud käib üle. K. Izard ( 1999) on öelnud, et viha väljaelamine ei pea toimuma kisa ja hüsteerikaga. Väljendumata negatiivsed tunded võivad jääda meisse, mis viib erinevate somaatiliste probleemideni: peavalu,
REFERAAT SUHTLEMISOSKUS PILLE EEVARDI SEKRETÄRITÖÖ II KURSUS NORAX KOOLITUSKESKUS 05.2006 SISUKORD SISUKORD.................................................................................................................................2 SUHTLEMISOSKUS................................................................................................................. 3 Imagost ja edust suhtlemisel....................................................................................................... 6 SUHTLEMIST SOODUSTAVAD TEGURID.......................................................................... 9 SUHTLEMIST TAKISTAVAD TEGURID............................................................................ 16 VERBAALNE JA MITTEVERBAALNE SUHTLEMINE.....................................................23 KASUTATUD KIRJANDUS....................................................
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid