Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Eesti olümpiavõitjad (0)

1 Hindamata
Punktid

Lõik failist


Pärnumaa olümpiavõitjad
Siin on kokkuvõtted kuulsaimatest Pärnumaal sündinud 
olümpiavõitjatest.
Kristjan   Palusalu
Kristjan Palusalu (aastani
1935 Kristjan Trossmann;
10. märts 1908 Varemurru,
Saulepi vald – 17. juuli 1987
Tallinn) oli eesti maadleja,
olümpiavõitja  Berliinis
aastal 1936 nii Kreeka-
Rooma  kui ka
vabamaadluse raskekaalus,
1937. aasta Euroopa
meister Kreeka- Rooma
maadluse  raskekaalus, 12-kordne Eesti meister. Sportlaskarjääri
algul oli Palusalu 184 cm pikk ja 100 kg raske (jalanumber 47); 
olümpiavõitude aegu kaalus ta 114–115 kg. Ta võitis 1936. 
aastal Berliini Olümpiamängudel kulla Kreeka-Rooma maadluses
ja vabamaadluses. 1937. aastal Euroopa  meistrivõistlustel 
Pariisis võitis ta samuti kulla. 7. jaanuaril 1938 juhtus õnnetus. 
Palusalu heitis  Voldemar  Roolaant, proovis vältida raskemana 
vastasele peale kukkumist ja  sealjuures  tuli Palusalu õlg 
liigesest välja. Kui sama  vigastus  kordus maavõistlusel 
Soomega , tähendas see Palusalu karjääri lõppu. 
Jaan  Talts
Jaan Talts (sündinud 19. mail 1944
Massiarul Laiksaare vallas Pärnumaal) on
eesti tõstja. Ta on võitnud kaks
olümpiamedalit; 1968. aastal Mexicos sai ta
hõbemedali (vastane kasutas tollal veel
lubatud dopingut) ja 1972. aastal
Münchenis kuldmedali. Maailmameistrivõistlustelt võitis ta 
aastatel 1970 ja 1972 kuldmedali ning 1968 ja 1969 
hõbemedali. Euroopa meistrivõistlustelt sai aastatel 1968, 1969,
1970 ja 1972 kuldmedali. 1967–1972 püstitas Talts 41 
maailmarekordit. Ta oli esimene poolraskekaallane (kuni 90 kg), 
kes tõstis kolmevõistlusel üle 500 kg. 1989. aastast on Jaan 
Talts Eesti Olümpiakomitee liige ning on EOK juures asuva 
tippspordi nõukogu esimees. Aastatel 1995-1996 oli ta Riigikogu
liige.
Erika  Salumäe
Erika Salumäe (sündinud 11. juunil
1962 Pärnus) on Eesti endine
jalgrattur  ja  poliitik . Ta on
kahekordne  maailmameister  ja
kahekordne olümpiavõitja trekisõidus
(1992. aasta suveolümpiamängudel
Barcelonas ja 1988. aasta
suveolümpiamängudel Seoulis) .
2010. aastast elab ta Hispaanias.
Erika Salumäe on Eesti Olümpiakomitee auliige. Ta on 
püstitanud 15 maailmarekordit. Ta on valitud Eesti parimaks 
naissportlaseks 1983., 1984., 1987., 1988., 1989., 1990., 1992.,
1995. ja 1996. aastal. Ei naistest ega meestest ole kedagi teist 
9 korda Eesti aasta parimaks sportlaseks valitud.
Andrus Veerpalu
Andrus Veerpalu (sündis 8. veebruaril  1971  Pärnumaal) on Eesti 
endine murdmaasuusataja, kahekordne maailmameister ja 
kahekordne olümpiavõitja (2002. aasta taliolümpiamängudel 
Salt  Lake Citys ja2006. aasta taliolümpiamängudel Torinos). 
Veerpalu on Eesti kõigi aegade edukaim meessportlane 
olümpiamängudel, olles võitnud 3
medalit . 23. veebruaril 2011 teatas
Andrus Veerpalu oma sportlaskarjääri
lõpetamisest. 23. augustil määras FISi
kolleegium Veerpalule dopingu
tarvitamise eest 3-aastase
võistluskeelu. Rahvusvaheline
Spordiarbitraažikohus  mõistis
Veerpalu 2013. a. 25. märtsil õigeks ja
tühistas võistluskeelu. 
Eesti olümpiavõitjad #1 Eesti olümpiavõitjad #2 Eesti olümpiavõitjad #3
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 3 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2014-11-25 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 3 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor AnnaAbi Õppematerjali autor
Siin on kokkuvõtted kuulsaimatest Pärnumaal sündinud olümpiavõitjatest.

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
21
pptx

EESTI OLÜMPIAVÕITJAD

EESTI OLÜMPIAVÕITJAD Alfred Neuland Alfred Karl Neuland (õieti Neiland; 10. oktoober 1895 Valga ­ 16. november1966 Tallinn) oli Eesti tõstja, esimene eestlasest olümpiavõitja. Aasta : 1920 Spordiala : tõstmine(kergekaal) Tulemus : 257,5 Eduard Pütsep Eduard Pütsep (21. oktoober 1898 Vastseliina vald ­ 22. august 1960Kuusamo, Soome) oli eesti maadleja, olümpiavõitja 1924kärbeskaalus ja EM-hõbe 1927, Eesti esimene olümpiavõitja maadluses. Aasta : 1924 Spordiala : kreeka-rooma maadlus (kärbeskaal) Voldemar Väli Voldemar Väli (10. jaanuar 1903 Kuressaare ­ 13. aprill 1997) oli eesti maadleja, olümpiavõitja 1928 ja pronks 1936. Väli esindas Eesti Vabariiki 34 korda, mis on Eesti rekord raskejõustikus. Eesti meistriks tuli 13 aastat järjest. Aasta : 1928

Ajalugu
thumbnail
37
odp

Olümpiavõitjad

EESTI OLÜMPIAVÕITJ AD Patrik Edur Rühm PK12-PE Alfred Neuland Alfred Neuland (10. oktoober 1895 Valga ­ 16. november 1966 Tallinn) oli Eesti tõstja, esimene eesti olümpiavõitja. Neuland võitis kulla kaaluklassis alla 67,5 kilo Antwerpenis 1920 tulemusega 257,5 kilo. Pariisi 1924. aasta olümpiamängudel sai Neuland hõbemedali kaaluklassis 75 kilo. Ta kaotas Itaalia Carlo Galimbertile 37,5 kiloga tulemusega 455 kilo.Neulandi tulemused viiel eri alal olid maailmarekord 82,5 kilo ühe käega rebimises, 90 kilo ühe käega tõukamises, 77,5 kilo kahe käega surumises, 90 kilo ühe käega rebimises ja 115 kilo kahe käega tõukamises.

Kehaline kasvatus
thumbnail
44
pptx

Eesti olümpiavõitjad

Eesti olümpiavõitjad Hannastiina Villand KK13-PE Ants Antson ● Sündinud 11. novembril Tallinnas ● Endine kiiruisutaja ● Võitis IX taliolümpiamängudel 1500 meetri kiiruisutamises kuldmedali ● 11. veebruaril 1964 Oslos püsitas ta maailmarekordi ● 1964 Eesti Aasta sportlane ● 2001 Eesti Punase Risti 2. astme teenetemärk Gerd Kanter ● Sündinud 6. mail 1979 Tallinnas ● Kettaheitja ● 2008 Olümpiavõitja, 2012 pronksmedali võitja ● Maailmameistrivõistlustel on võitnud nii kuld-, hõbe- ja pronksmedaleid ● Universiaadil võitis kuldmedali ● 2006 Valgetähe 4. klassi teenetemärk ● 2007, 2008 ja 2011 aasta meessportlane ● 8. detsember 2008 anti talle Eesti Olümpiakomitee teenetemärk ● 2009 Valgetähe 1. klassi teenetemärk ● 2010 Aasta Kergejõustiklane Johannes Kotkas ● 3. veebruar 1915 - 8. mai 1998 ● Maadleja ● 1952 Olümpiavõitja Kreeka-Rooma maadlus,

Sport
thumbnail
6
docx

Eesti olümpiavõitjate saavutused.

Pariisi 1924. aasta olümpiamängudel sai Neuland hõbemedali kaaluklassis 75 kilo. Neulandi tulemused viiel eri alal olid maailmarekord 82,5 kilo ühe käega rebimises, 90 kilo ühe käega tõukamises, 77,5 kilo kahe käega surumises, 90 kilo ühe käega rebimises ja 115 kilo kahe käega tõukamises. Neuland võitis maailmameistritiitli Tallinnas 1922. aastal. Karjääri jooksul püstitas ta 12 maailmarekordit. Eduard Pütsep Olümpiavõitja 1924 kärbeskaalus ja EM-hõbe 1927, Eesti esimene olümpiavõitja maadluses, MM-võistluste hõbe kreeka-rooma maadluses 1922, MM-võistluste 4. koht kreeka-rooma maadluses 1921, kolmekordne Eesti meister (1921 -- 1925) Osvald Käpp Olümpiavõitja 1928 vabamaadluse kergekaalus, EM-hõbe 1926 ja -pronks 1927 kreeka-rooma maadluse kergekaalus. Eesti meister vabamaadluses (1925.,1926. ja 1928.) ning kreeka-rooma maadluses (1926. ja 1927.). Põhja-Ameerika meister kreeka-rooma maadluses 1929. ning vabamaadluses 1930. ja 1931. aastal.

Kehaline kasvatus
thumbnail
26
pptx

Eesti olümpiavõitjad

Eesti olümpiavõitjad Gerli Sulg KK11-PE Click to edit Master text styles Alfred Neuland Second level Third level Fourth level Fifth level oli Eesti tõstja,1eestlasest olümpiavõitja. Karjääri jooksul püstitas ta 12 maailmarekordit. Click to edit Master text styles Second level Eduard Pütsep Third level Fourth level Fifth level oli eesti maadleja, olümpiavõitja 1924 kärbeskaalus ja EM-hõbe 1927. Eesti esimene

Sport
thumbnail
8
docx

Eestlased ja nende saavutused läbi aegade olümpiamängudel

Vältimaks mängude liigset lohisevust, on sätestatud, et suveolümpiamängude ja taliolümpiamängude kestus ei tohi ületada 16 päeva. Olümpiamängude korraldamise otsustab Rahvusvaheline Olümpiakomitee. Vaatamata kõikvõimalikele riikidevahelistele medali- ja punktiarvestustele on olümpiamängud võistlused individuaalsetel ja võistkondlikel spordialadel sportlaste, mitte riikide vahel. 2.Eesti osalemine olümpiamängudel . Pärast iseseisvuse välja kuulutamist 1918. aastal osales Eesti oma koondisega 1920 aastal, kuigi Eesti Olümpia Komitee asutati alles 1923 aastal. Esimeseks taliolümpiaks olid 1924. Eesti sportlased võtsid osa olümpiamängudest kuni Nõukogude Liit okupeeris Eesti 1940 aastal. 1980 aasta suveolümpiamängude purjetamine toimus Eesti pealinnas Tallinnas. Pärast taasiseseisvumist 1991 aastal on Eesti osalenud kõigil olümpiamängudel. Eesti on kõige rohkem medaleid võitnud kergejõustikus, tõstmises, maadluses ja suusatamises. 3

Kehaline kasvatus
thumbnail
22
ppt

Eesti olümpiavõitjad

Eesti olümpiavõitjad Merilin Jürine KK11-PE Alfred Karl Neuland · Oli Eesti tõstja, esimene eestlasest olümipiavõitja · Spordiala ­ tõstmine (kergekaal) · Tulemus ­ 257,5 (72,5-75-110) · Võitis kulla Antwerpenises 1920 · Võitis hõbemedali Pariisis 1924 · Karjääri jooksul püstitas ta 12 maailmarekordit Eduard Pütsep · Oli Eesti maadleja, esimene olümpiavõitja maadluses · Spordiala ­ kreeka-rooma maadlus (kärbeskaal), võitis kulla 1924 · Võitis EM-hõbeda 1927 · 4-5 koht 1920 Anwerpenises Kreeka-Rooma maadlus · 6 koht 1928 Amsterdamis Kreeka-Rooma maadlus ja 9 koht vabamaadluses · Võitis hõbeda maailmameistrivõistlustel 1922 Stockholmis ja 1927 Budapestis, mõlemad Kreeka- Rooma maadlusega Voldemar Väli · Oli Eesti maadleja, esindas Eestit 34 korda · Spordiala ­ Kreeka-Rooma maadlus

Sport
thumbnail
10
docx

EESTI OLÜPMIAVÕITJAD TAASISESEISVUSE AJAL JA OLÜMPIA AJALUGU

..............................................................................................5 2.5. Olümpiamängude kava....................................................................................................5 2.6. Mängudeks valmistumine ...............................................................................................6 2.7. Võistlejad ........................................................................................................................6 2.8. Olümpiavõitjad................................................................................................................6 2.9. Korraldajad......................................................................................................................7 2.10. Pealtvaatajad..................................................................................................................7 2.11. Olme..........................................................................................................

Sport




Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun