1.Suguline paljunemine Enamasti 2 vanemat,sugurakkude abil viljastumine -sugurakkude ühinemine:*kehaväline(kalad) *kehasisene(inimene) ,paljasseemne- ja õistaimedel* pantenogenees e neitsisigimine-areng viljastamata sugurakust*pärilik muutlikus on suur Eoseline paljunemine mittesugulinekromosoomistikuga rakk, mis idaneb mullas. Viljastumine toimub sama taime rakkude vahel. Samblad, sõnajalad ,seened. Pärilik muutlikus esineb, väike.Vegetatiivne pooldumineTaimedel kasvuorganite abil: juured, mugulad, võsundid, lehed. Pär.muutlikus puudub 2.Mitoos tagab organismi kasvamise ja arengu. Karüogineesi käigus tagastatakse kromosoomides oleva geneetilise info võrdne jaotumine tuumade vahel. Karüogineesi lõpus hakkab tsütoplasma jagunemine(tsütogenees) , mille tulemusema moodustub kaks tütarrakku(tsütogenees)
GENERATIIVNE PALJUNEMINE suguline paljunemine, mis toimub sugurakkude abil EOSELINE PALJUNEMINE mittesuguline paljunemine, mis toimub eoste abil. Esineb protistide, seente ja osa taimede mittesugulisel paljunemisel VEGETATIIVNE PALJUNEMINE mittesuguline paljunemisviis, mille korral uus organism pärineb ühe vanema mingist kehaosast. Esineb bakteritel, protistidel, seentel, osal selgrootutel ja paljudel taimedel KEHAVÄLINE PALJUNEMINE viljastumine toimub väljaspool emasorganismi KEHASISENE VILJASTUMINE sugurakkude viljastumine toimub emasorganismis PARTENOGENEES ehk neitsisigimine. Viljastumisel on vaja ainult ühte sugurakku MENSTRUATSIOON tsükliliselt (enamasti 28 päeva järel) korduv vereeritus suguküpse naise emakast, mille käigus väljutatakse viljastumata munarakk ja osa emaka limaskestast MENSTRUATSIOONITSÜKKEL ajavahemik ühe menstruatsiooni algusest teise alguseni. Enamasti vältab 28 päeva
Blastotsüst imetajate lootelise arengu varajane staadium, mis vastab alamate selgroogsete põislootele Moorula ehk kobarloode sügoodi jagunemisel tekkiv rakukobar. Lootselise arengu esimene staadium Partenogenees uue organismi areng viljastumata munarakust. Embrüogenees - organismi looteline areng algab munaraku viljastamisega ja lõpeb sünniomadustega, koorumisega või idu moodustamisega Kehaväline viljastumine : 1.Kalad ja kahepaiksed. 2.Küpseb palju sugurakke. 3. Viljastumine on juhuslik. 4.Hukkub palju ebasoodsate tingimuste tõttu. Kehasisene viljastumine : 1.Imetajad, roomajad ja linnud. 2.Küpseb vähem sugurakke. 3.Viljastumise tõenäosus suurem. 4.Kaitstud paremini ebasoodsate tingimuste eest.
Spermatogenees toimub munandites, ovogenees munasarjas. Spermatogenees kestab teismelisest kuni elu lõpuni. Ovogenees kestab lootest ___ puberteet kuni menopaus. Spermatogeneesil valmivad uued rakud u. 72 päevaga, ovogeneesil u. 28 päevaga. e) otsene ja moondega areng Otsesel arengul on järglane kohe vanema sarnane (nt laps) Moondega arengul toimuvad kehaehituse muutused, enne kui saab vanema sarnaseks d) kehaväline ja kehasisene viljastumine Kehavälisel viljastumisel viljastatakse munarakk väljaspool organismi. Sugurakkude arv on suur, kuid võivad ebasoodsates oludes hukkuda juba enne viljastumist. Viljastumise tõenäosus on väike. Suguhaiguste ülekandumise tõenäosus on väike. Kehasisesel viljastumisel viljastatakse munarakk emaorganismi sees. Sugurakkude arv on väike, sest sugurakud on väliskeskkonna eest paremini kaitstud. Viljastumise tõenäosus on suur. Suguhaiguste ülekandumise tõenäosus on suur.
8. Iseloomusta naise munaraku tekkimist! Naise munarakud valmivad munasarjas. Nende eellasteks on ovogioonid. Naisel lõpeb ovogoonide paljunemine juba looteeas. Kui rakud on meioosi esimese jagunemise profaasis, siis munarakkude areng peatub kuni suguküpsuse saabumiseni. Puberteedieas munaraku eellaste meioos jätkub tsükliliselt. 9. Võrdle kehasisest ja kehavälist viljastumist + nt! Kehaväline viljastumine Kehasisene viljastumine Näited organismidest Kalad, kahepaiksed Roomajad, imetajad, linnud Viljastumise keskkond Vesi Organismi sees Riskitegurid Röövloomad Organismi haigused Sugurakkude hulk Väga palju sugurakke Vähem sugurakke Kaitse Suur osa järglastest hukkub Järglased on paremini
Neil esineb sugulist dimorfismi (isas-ja emasloomad on erineva kujuga) Mõnedel võib esineda ka partenogeneesi (neitsisigimist), mille puhul järglane areneb vijlastamata munarakust. Lootejärgus kahekordistub kromosoomide arv. N: mesilased, emased lehetäid, vähilaadsed. Munarakul ja seemnerakul on haplodine kromosoomistik. Viljastumisel tekib sügoot (viljastatud munarakk) ning diploidne kromosoomistik. KEHAVÄLINE VILJASTUMINE KEHASISENE VILJASTUMINE Küpseb palju sugurakke Küpseb vähem sugurakke Viljastumine juhuslik Viljastumise rõenäosus suurem Hukkub palju (ebasoodsad tingimused) Kaitstud paremini (soodsamad tingimused) Kalad, kahepaiksed Roomajad, linnud, imetajad Eristatakse otsest ja moondega arengut. MOONDEGA
ravimeetodid pole 1-2 aasta jooksul tulemusi andnud Esimene nn katseklaasilaps sündis 1978 (L. Brown) 11. Milleks on vaja viljastumist( 3 põhjust)?. Kus see toimub inimesel? Nimeta vähemalt 3 põhjust, mis takistab spermide jõudmist munarakuni. Viljastumist on vaja, sest siis Kindlustatakse kombinatiivne muutus Taastub keharakkudele omane diploidsus Liik ei sure välja Inimesel toimub viljastumine munajuhas. Põhjused, mis takistavad spermide jõudmist munarakuni: Limakork Naissuguelundite happeline pH Leukotsüüdid fagotsüteerivad (spermid on kehavõõrad rakud) Väike tõenäosus minna õigesse munajuhasse õigel ajal (munarakk viljastumisvalmis vaid paar tundi) 12. Kirjelda loote arengut sügoodist kuni gastrula (platsenta) tekkeni. Tea, millised elundid tekivad erinevatest lootelehtedest. 1. Sügoot areneb kiiresti, moodustab loote ehk embrüo
● Kaheliviljastumine - õietolmuteras (mees) on 2 seemnerakku, millest üks ühineb munarakuga ja sellest tekib idu. Teine ühineb keskrakuga ja sellest tekib toiduvaru. (Seeme = idu + toiduvaru) ● Järglased on geneetiliselt erinevad. ● Järglaste mitmekesisus võimaldab erinevates keskkondades toime tulla ning nii kujunevad välja kohastumised ja toimub evolutsiooniline areng. Viljastumine (sügoodi moodustumine): ● Kehaväline viljastumine: Sugurakke küpseb palju, kuid viljastumine on juhuslik ja paljud neist hukkuvad ebasoodsate tingimuste tõttu. Kehaväline viljastumine toimub peamiselt veeloomadel (sest evolutsiooniliselt on elu tekkinud vees.) ● Kehasisene viljastumine: Küpseb vähem sugurakke, kuid viljastumise tõenäosus on suurem ja rakud on paremini kaitstud ebasoodsate tingimuste eest. Kehasisene viljastumine toimub peamiselt
Kõik kommentaarid