50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 7 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2014-10-30
Kuupäev, millal dokument üles laeti
6 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
223165
Õppematerjali autor
Samas ei tarvitse vanem jääda üksikuks lapse lapse täiskasvanuks saamiseni, kordusabielud või uued kooselud muudavad olukorda. Tuumperekond Statistika alusel on tuumperekond veel tänapäevalgi viljakas eas (25-44-aastaste) meeste ja naiste puhul kõige levinum leibkonnatüüp, sellises perekonnas elab ka Eesti lastest kõige suurem osa. Seega veedab enamik lasetes oma lapsepõlve kahe vanemaga perekonnas, ehkki teine vanematest võib olla kasuvanem. Laiendatud perekond Eestis on üsna haruldane laiendatud perekond, kus koos elab üle kahe põlvkonna inimestest. 1990. aastate alguse vanemluse uuring näitas, et umbes kolmandik imikute vanematest elas koos naise või mehe vanematega, mänguealiste peredest elas koos vanevanematega veel viiendik. Elamistingimustest rääkides kurdetigi ruumipuuduse üle. Praegseks on Eesti jõudnud tasemele kus rohkem kui kahe põlvkonnaga leibkondi on 4%. Seega eelistavad kesk- ja vanemaealised Kokkuvõte
kus jäetakse abielu üldse ära majanduslike raskuste või kodu puudumise tõttu. Tänapäeval soovitakse lapsi saada alles vanuses 27. aastat, paljudes Euroopa maades soovitakse isegi vanemas eas, seepärast ongi sündimus vähenenud, nii Eestis kui ka mujal maailmas. Noortes perekondades sünnib laps umbes aasta jooksul pärast kooselu. Umbes kuuendik fertiilses eas naisterahvast kasvatavad oma last või lapsi üksi. Eestis on laialdane perekond väga haruldane. Laialdases perekonnas elab koos kahe põlvkonna inimesed. Vanemad inimesed soovivad üldiselt elada omaette, samal ajal suheldes aktiivselt laste ja lapselastega ning vajaduse korral neid toetada. Vanemad inimesed soovivad üksinda elamist vähemalt nii kaua kui üksi elamisega toime tulevad. Tänapäeva noored võtavad aega enda elu peale minemiseks, kuid kui nad enda elu peale juba lähevad siis suure tõenäosusega sünnib peagi ka perelisa. Perelisa sündimine on umbes 27
kursus „Perekonnaõpetu s“ Arma Eensalu 2011 Õppekirjandus „Perekonnaõpetus. Inimeseõpetuse õpik gümnaasiumile.” Margit Kagadze, Inger Kraav, Katrin Kullasepp Koolibri 2007 Perekonnaõpetuse teemad Perekond Püsisuhe Abielu Lapsevanemaks olemine Laps Kodu ja argielu Perekonna majanduselu ja õigus Hindamine Kursuse (35 ainetundi) jooksul kogub õpilane kolm arvestuslikku hinnet: 1) referaat või essee, 2) õpimapp ehk portfoolio 3) kontrolltöö. PS. jooksvad hinded: tunnikontrollid, ettekanded suuline vastamine. Küsimused Mis on perekond? Miks on perekonda vaja? Millised on perekonnatüübid?
Inimeseõpetuse kursus ,,Perekonnaõpetus" 2011 Õppekirjandus ,,Perekonnaõpetus. Inimeseõpetuse õpik gümnaasiumile." Margit Kagadze, Inger Kraav, Katrin Kullasepp Koolibri 2007 Perekonnaõpetuse teemad Perekond Püsisuhe Abielu Lapsevanemaks olemine Laps Kodu ja argielu Perekonna majanduselu ja õigus Küsimused Mis on perekond? Miks on perekonda vaja? Millised on perekonnatüübid? Perekonna funktsioonid. Perekonna areng muutuvas ühiskonnas. Miks on perekonda vaja? Perekonda kuulumist ja peretunde olemasolu on inimene tähtsustanud läbi sajandite. Perekonda on mõistetud erinevalt, aga just perekonnast, kuhu inimene sünnib, on olulisel määral sõltunud see, kelleks ta saab, kes teda elus toetab, millised on tema kohustused ning õigused. Ja seda mitte ainult lapsena, vaid ka täiseas.
Tartu Kutsehariduskeskus Toiduainete tehnoloogia osakond Kristina Tepper PEREKONNAÕPETUS Konspekt Juhendaja Helve Kooser Tartu 2011 1. PEREKOND, LEIBKOND, ABIELU VORMID 1.1. Perekond Perekond on lähedaste ja üksteisest sõltuvate isikute kooslus, kes jagavad teatud väärtusi, eesmärke, ressursse ja vastutust otsuste suhtes nagu ka kohustust üksteise suhtes. Funktsionalistlik käsitlus võtab omaks perekonna definitsiooni, mis rõhutab perekonna tegevusi ja nende mõju ühiskonna struktuuri säilitamiseks, millest perekond on omakorda üks osa. Perekond on abielul või veresugulusel põhinev väike grupp, mille
ühist kultuuri, kus kõikide liikmete füüsiline, vaimne, emotsionaalne ja sotsiaalne areng on tagatud ja turvaline (Duvall, 1977) Perekond on abielupaar koos järglaste ja lähisugulastega, kes kuuluvad leibkonda. (http://www.eki.ee) Universaalset perekonda iseloomustab veresugulus, ühine olme, vastastikune abistav käitumine, ühine moraalne vastutus, ühine keskkond ja ühine kasvukeskkond lastele. Tuumperekond abikaasad ja nende ühised alaealised lapsed Laiendatud perekond tavaliselt kolm erinevat kooselavat põlvkonda Leibkond vs perekond Leibkond ühisel aadressil elav inimeste rühm, kes kasutab ühiseid raha- ja/või toiduressursse ning kelle liikmed ise tunnistad end üheks leibkonnaks. Leibkonna võivad moodustada lühemaks või pikemaks perioodiks sõbrad, õpingukaaslased vms. Leibkonna põhitunnus on elu ühises ruumis majapidamistöid ja -kulusid jagades. Omaette leibkonna moodustab ka üks inimene.
Ainukeseks varaks kahe inimese vahel olid lapsed ja kogu ülejäänud vara haldas sugukond-kogukond. Tõenäoliselt ei valitsenud mees naise üle ega naine mehe üle. (Ibid: 26) Seoses riikide tekkimise ja linnade ning kindluste rajamisega toimus elanikkonna kihistumine. Põhiliseks abieluvormiks kujunes monogaamia ehk üksikabielu. Abielu oli eelkõige majandusüksus- mees pidas naist üleval, naine hoolitses majapidamise eest ja pidi kindlustama pärija. Tekkis patriarhaarne perekond, kus isa omas tugevat mõju perekonnas. Selline klassikaline ainuabielu propageeris igavest truudust kuni surmani, kuid andis mehele palju võimalusi ja jättis naise „kodu orjaks“. (Ibid: 27) Pärast eestlaste ristiusustamist 13.sajandil kuulutati Eesti ala katoliku kirikule ja Mõõgavendade ordule. Linnadesse ja kihelkondadesse ehitati kirikuid, abikirikuid, kloostreid ja altareid. Kirik hakkas kohalikule talurahvale peale suruma kristlikke kombeid, seal hulgas
Kooskõlas Aries'e lähenemisega julgeme väita, et muutused suundumustes olid tingitud kahest järjestikkustest motiividest. Mitte ainult seoses ,,laste saamisega", vaid ka palju üldisemalt, arvestades ,,perekonda". Kaks üleminekut näisid olevat rajatud erinevatele peremudelitele. Kodanlik peremudel, mis oli esimese ülemineku aluseks, oli teeandmine individualistlikule peremudelile. Oluline suhtumise muutus perekonna suhtes mõjutas kogu perekonna loomise protsessi. Esimese ülemineku ajal perekond muutus tugevamaks institutsiooniks, selle institutsiooni nõrgenemist peetakse iseloomulikuks teisele üleminekule. Me tegime kindlaks lahutuste arvu tõusu, mis oli esimeseks perekonna nõrgenemise ilminguks. Muutunud suhtumine aborti, vabaabielude kasv väljaspool Põhjamaasid, moodsate rasestumisvastaste vahendite aksepteerimine ja sündide vähenemine olid samuti tõlgendatud selles kontekstis. See fookus oli täielikult kooskõlas varasemate avaldustega samal teemal. 1978a jaanuaris
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid