Kuressaare Gümnaasium Anthonis van Dyck Referaat Koostaja: Klass: Kuressaare 2009 Elulugu Sir Anthony van Dyck (22 märts 1599- 9 detsember 1641) oli flaami barokkiajastu maalikunstnik, kellest sai juhtiv õuekunstnik Inglismaal. Ta on enim tuntud Charles I ja tema perekonna ning õukonna portreede poolest, mis olid tehtud rahuliku elegantsiga, mis jäi juhtivaks tunnusjooneks Inglise portree maalides järgmiseks 150 aastaks. Lisaks sellele maalis ta Piibli ja mütoloogilistel teemadel maale, näidates üles suurepäraseid oskusi kavandi tegijana ning oli väga oluline vesivärvide ja ofordi innovaator.
Talle on iseloomulik täidlaste alasti naiste kujutamine. Suhteliselt ruttu saavutas Rubens populaarsuse ja tunnustuse. Ta maalis õukondades Mantovas, Madridis, Pariisis, Londonis ja eelkõige Antwerpenis. Menul oli ka varjukülg. Rubens haaras vaimustusega igast tellimusest, ent ei suutnud enam ise kõiki tellimusi täita. Tema ateljeest kujunes maalitööstus, mis oli toodangu hulgalt ainulaadne. Sinna tööle saamist peeti suureks õnneks ja auasjaks. Rubensi ateljees töötas isegi Anthonis van Dyck, kes oli Rubensi kõige tuntum õpilane. Töökojas kujunes välja kindel töökorraldus. Saanud tellimuse, visandas Rubens eskiisi ning töö tegid valmis õpilased ja sellid. Ateljees valmis sel viisil umbes kolm tuhat maali, millele on Rubens oma käega tõmmatud vaid mõned pintslitõmbed. Mitu head ideeed jäi õpilaste küündimatuse tõttu teostamata või ei väärinud tulemus kunsti ja Rubensi nime. Alles elu lõpul hakkas Rubens abilistest järk-järgult
Kompositsiooni rõhutab diagonaalne ülesehitus. Sai palju tellimusi, kavandas ise, teostasid õpilased. Armastas maalida röövimis- ning võitlusstseene. Tumedad tugevad mehed, heledad lopsakad naised. Maalinud ka palju portreesid. Lapse pea Leukippose tütarde röövimine Abiellus 1630. a. 16. a. Helene Fourmendiga, algas viljakas periood. Palju maalis abikaasat(neist kõik ise). Maa ja Vee liit Bacchus Henri IV apoteoos Anthonis Van Dyck (1599-1641) Flandria kunstnik, töötas noorena Rubensi ateljees abilisena, hiljem pärast Itaalias käiku saavutas loomingulise iseseisvuse. Eelkõige tegi portreesid. Vaoshoitumad, õrnemad, pehmemad maalid, võrreldes Rubensiga. Perekonnaportree Inglise kuningas Charles I 1632. a. sõitis Inglismaale Charles I õukonnakunstnikuks. 10. ptk. Hollandi zanri- e. olustikumaal Elas läbi 17. saj. suure tõusu. Tekkis uusi maaliliike: olustikumaal, natüürmort,
hillitsetud vaimsust. Maalida hetke, mis on seisatunud �le aastasadade, kandes selgesti tuntavat emotsiooni, on omane vaid v�ga suurtele meistritele, kelle pildid kiirgasid vaatajasse kogu sellesse pandud soojuse ja p��dlikkuse, millega kunstnik oma t�� teostas, pidades end k�ige k�rgema loova vaimu t��riistaks. ******* Bartholom�us Sarburgh oli portreekunstnik, rahvuselt �veitslane, kes sai professionaalse kunstihariduse tolleaegse kuulsa Haagi portretisti Jan Anthonis van Ravesteyni (u 1572 � 1657) ateljees, j�rgides tema laadi. T�nu oma suurep�rasele �petajale omandas Sarburgh patriitside ringkonnas austatud portretisti kuulsuse. Aastatel 1620 � 1623 t��tas Sarburgh Bernis; j�rgnevatel aastatel on dokumenteeritud tema viibimine Baselis ja K�lnis. 1632. aastast t��tas ta hinnatud kunstnikuna Haagis, kus maalis mitmeid valitsevate Iraani v�rstide esindajate portreid.
Sündis 1577. aastal Siegenis. Rubens valib katoliikluse ja õpib mitme meistri juures ning kuna ta käib ladina koolis, saab ta klassikalise hariduse ja head teadmised keelte alal, mis on oluline tema hilisemas tegevuses diplomaadina. Reisib palju ning tutvub Genova, Veneetsia, Firenze ja Rooma maalikunstiga. Tizian ja Tintoretto jätavad temasse oma jälje. Roomas uurib Rubens antiiki, Michelangelot ja Raffaeli. Rajab ülieduka töökoja, kus tema abilisteks on Jan Brueghel vanem ja Anthonis van Dyck ning eelkõige valmistatakse teoseid Madalmaade õukonnale. Rubens maalib Antverpeni kirikutele ,,Risti püstitamise", kus Kristus ripub ristil ülestõstetud kätega, tavaliselt kujutati Kristust ristil täisnurkselt külgedele sirutatud kätega; ning ,,Ristilt võtmise". Valmivad ka ,,Neli filosoofi", ,,Joobnud Herkules" ja ,,Leukippose tütarde röövimine". Viimane on väljapaistev näide tema maalimis- ja kompositsioonialastest võimetest, kus ta kujutab väga
India kunst Taust: suur osa Indoneesiast ja Indo-Hiinast, alates 4500 aastat tagasi. Induse kultuur – Induse jõe orus 3. a. tuh. E.m.a. Tähtsamad linnad Harappa, Mohenjo-Daro: reeglipärane planeering, eeskujulikult heakorrastatud, kaevud ja kanalisatsioon. Puudusid templid ja valitseja paleed, peamised elamud, osa 2-3 korruselised. Ehitusmaterjaliks põletustellis. Keraamilised ja pronksist esemed nappide kaunistustega, kuid otstarbeka vormiga. Kunst ja religioon: looduses suured kontrastid: kõledad kiltmaad ja rohelised orud. Kontrastide seosele rajatud kõik valitsevad usundid: hinduism, budism, džainism – põimuvad omavahel. Kunst religiooni teenistuses. Mütoloogia tohutult fantaasiarikas. Hinduism – keerukas fantaasiaküllane mütoloogia, peajumalad Brahma, Višnu, Šiva, veel jumalaid, pooljumalaid jms. Budism – levis 3. saj. E.m.a. valitses Ašoka, rahuarmastaja, rasked monoliitsed Buddha mälestussambad, tipus budistlike sümbolitega kapiteelid. N: Lõvidega kapite
VARAUUSAEG MATI LAUR 1. VARAUUSAJA ÜHISKOND Uusaja mõiste tõi käibesse Halle ülikooli ajaloo- ja retoorikaprofessor Christoph Cellarius (1638 1707), kes eristas ajaloos vana-, kesk- ja uusaja. Cellarius pidas kesk- ja uusaja piiriks Konstantinoopoli langemist 1453. Hiljem on uusaja alguseks loetud ka Ameerika avastamist 1492, Itaalia sõdade algust 1494, reformatsiooni vallandumist 1517 jm. Nõukogude ajalookirjutus nihutas kesk- ja uusaja piiri tänapäevale veelgi lähemale, alustades uusaega Inglise revolutsiooni algusega 1640. Varauusaega (ingl early modern history; sks frühe Neuzeit, Frühneuzeit; pr histoire moderne) hakati uusajast omaette perioodina eraldama pärast Teist maailmasõda. Tinglikuks piiriks varauusaja ja uusaja vahel loetakse enamasti Prantsuse revolutsiooni algust 1789, teistest dateeringutest on sagedasem varauusaja lõpetamine Napoleoni sõdadega 19. saj. alguses. Viimastel aastakümnetel on saanud üldiseks tavaks vaadelda varauusajana tinglikul
LOENGUD MAASTIKUARHITEKTUURI AJALOOST 2010 Õppematerjal maastikuarhitektuuri ning maastikukaitse ja hoolduse üliõpilastele Koostanud Kadi Karro AEGADE ALGUS NING VARAJANE MAASTIKUKUJUNDUS. Esimesed maastikud, nende areng. Varajased tsivilisatsioonid: Egiptuse ning Mesopotaamia (Babüloonia, Assüüria ja Pärsia) kultuurid ja maastikukujundus. VANA-KREEKAST KESKAJANI: Antiik-Kreeka linnaplaneerimine ja aiad. Antiik-Rooma linnaplaneerimine ja aiad. Vitruvius "De Architectura". Islami aiad. Euroopa läbi keskaja: kloostriaiad, religioosne sümboolika; botaanikaaiad, linnakodanike aiad. RENESSANSS: Vararenessanss Itaalias 14. saj. Renessanss Itaalias 15.- 16. saj. Manerism ja barokk Itaalias 16.-18. saj. Linnaruum Itaalias: piazzad keskajast barokini. BAROKK: Barokk Prantsusmaal 17. saj. Prantsusmaa naabermaad 16.-18. saj: regulaarstiil Inglismaal, Hispaanias, Austrias, Saksamaal, Madalmaades, Venemaal, Rootsis, Taanis. EESTI VANEMAD MÕISAAIAD JA -PARGID. Kuni 18. sajandi kesk
Kõik kommentaarid