Sotsiaalõiguse
mõiste kokkuvõte.
Sotsiaalõigust
tuleb mõista paljutähendusliku ja evolutsioonilise kontseptina:
sellel on erinevates rahvuslikes õiguskordades erinev sisu ja sellel
sisul on tendents areneda vastavalt muutuvale sotsiaalsele ja
majanduslikule keskkonnale.
Eesti
õigusteooria on sotsiaalõigust kui õiguslikku distsipliini
süsteemselt käsitlenud minimaalselt.
Sotsiaalõigus on avatud piiridega ning keeruliste välimiste ja sisemiste seostega
distsipliin, mille piiritlemise materiaalsel dimensioonil on kaks
aspekti – välimine ja sisemine. Seetõttu peetakse sotsiaalõigust oma normiallikatelt teiste õigusharudega võrreldes kõige
5 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 5 punkti.
~ 3 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2014-10-25
Kuupäev, millal dokument üles laeti
6 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Kaja Saar
Õppematerjali autor
või mitte. Vastavad toetused makstakse välja pärast kindlustusjuhtumi saabumist. Kindlustusjuhtumina vaadeldakse sündmust kindlustatud elust, mille kahjude vastu tema ja tema lähikondsed on kaitstud. Sotsiaalkindlustuse vahendid tagatakse reeglina vastavate osamaksete teel, võimalikud on ka riigi täiendavad toetused. Tööõnnetuskindlustus aga finantseeritakse täies mahus tööandja poolt. 1.4. Sotsiaalhooldusõiguse mõiste ja printsiibid (solidaarsus, nõrgemate kaitse). Sotsiaalhooldussüsteemi vahendatakse meile õiguse kaudu. Pole olemas sellist sotsiaalhoolduse valdkonda, mida ei määratleta õigusnormidega. Õigusnorme, mis juhivad majanduslikke suundumusi, määravad kindlaks sotsiaaltoetuste maksmise kohustuse ning õigustuse teatud toetuse saamiseks, nimetatakse kokkuvõtvalt sotsiaalhooldusõiguseks. Ükskõik missugust sotsiaalhoolduse
I teema. Õigusteadusest 0. Sissejuhatav loeng: Õiguse topeltloomusest globaliseerumise tingimustes. 1. Õigusteadus: süsteemne-struktuurne käsitlus 1.1. Süsteemse-struktuurse käsitluse olemus 2. Õiguse tunnetusviisidest. 2.1. Õiguse filosoofia kui õiguse tunnetusviis 2.2. Õiguse sotsioloogia kui õiguse tunnetusviis 2.3. Õiguse ajalugu kui õiguse tunnetusviis 3. Multi Level Approach moodsas õigusmõtlemises 4. Tänapäevane õiguse mõiste 0. Õiguse topeltloomusest globaliseerumise tingimustes. Õiguse topeltloomusest Allikas: The Dual Nature of Law. Alexy. Õiguse topeltloomusest on tänapäeval saanud üks kesksemaid doktriine. Rober Alexy selgitab topeltloomust läbi kahe dimensiooni ehk faktilise ja kriitilise. Esimene neist tähendab õigust positiivses mõttes ehk selle sotsiaalset mõjusust ning teine loomuõiguslikku sisu ehk õigluse ideed
VASTUSED KORDAMISKÜSIMUSTELE Õigusvõime, sest Igal füüsilisel isikul on ühetaoline ja piiramatu õigusvõime............................5 PROGRAMMI KORDAMISKÜSIMUSED TEEMADE KAUPA..............................................5 MIS ON ÕIGUS. MIKS PEAB ÕIGUST TUNDMA..........................................................148 SOTSIAALNE REGULEERIMINE....................................................................................148 Sotsiaalsete normide mõiste ja põhitunnused...........................................................................148 Sotsiaalsete normide funktsioonid............................................................................................151 Sotsiaalsete normide liigid........................................................................................................152 ÕIGUSLIK REGULEERIMINE..........................................................................................156 RIIK JA ÕIGUS
..................................................................................................................................... 4 Sisukord ................................................................................................................................................................. 5 Õiguse eelastmed, ehk mis oli enne õigust? (Slaid 1) ................................................................................... 8 Õiguse mõiste. (Slaid 2) ........................................................................................................................................... 10 Õiguse idee. (Slaid 3) ................................................................................................................................................ 12 Mis on äriõigus? (Slaid 4) .........................................................................................................
Tallinn, lk 177. Kohustuslik kirjandus: 1. R. Narits. Õiguse entsüklopeedia. 2. täiendatud trükk. - Tallinn, 2004. 1. ptk (lk 15-48; 207- 242). 2. A. Kiris jt. Õigusõpetus. (lk 28-37). 3. J. Liventaal, Riik ja õigus. Põhimõistete õpetus. Tallinn, 1999. (Lk 63-91; 166-170) 4. T. Anepaio, A. Hussar, K. Jaanimägi, S. Kaugia, K. Land, V. Olle, P. Roosma. Sissejuhatus õigusteadusesse. Loengukonspekt. Kirjastus JUURA. Tallinn, 2005. (lk 17-44) II referaat: Õigus nähtusena. Õiguse mõiste ja tähtsus. Kuidas defineerida õigust? Missuguste tunnuste alusel saab määratleda õigust? Õiguse tunnused. Õiguse mõiste selgub: õiguse entiteetide (tunnuste) äratundmises ja kirjelduses, õiguse entiteetide (tunnuste) süstematiseerimises, seletustes õiguse multisubjektsuse tekkimise ja koosseisu kohta, õiguse entiteete iseloomustavate üksikute oluliste tunnuste (atribuutide) kirjeldustes ja definitsioonides,
Esimeses osas on vaatluse all haldusõiguse mõisted, printsiibid ja üldinstituudid, millel on oluline tähtsus kogu haldusõigusele. Teine osa on pühendatud konkreetsetele avalikku haldust teostavatele institutsioonidele, erinevatele haldusõigusnormide adressaatidele, samuti mõnedele erimenetluste liikidele. Autorid on tänulikud Avatud Eesti Fondile, kelle lahkel kaasabil õpik trükivalgust näeb. Tartu, august 1995 Autorid 1 I. AVALIK HALDUS §1. Avaliku halduse mõiste Et mõista, mida kujutab endast haldusõigus, peab olema ettekujutus avalikust haldusest kui haldusõiguse esemest. Halduse mõiste on mitmetähenduslik ja küllaltki raskesti arusaadav. Mis on siis haldus? Haldus laiemas tähenduses on iga korraldav, eesmärgistatud tegevus. Selle kandjaks võib olla indiviid, kes haldab oma asju, vara jne. Tuntud Austria õigusteadlane A. Merkl on haldust laiemas tähenduses määratlenud kui inimlikku
Esimeses osas on vaatluse all haldusõiguse mõisted, printsiibid ja üldinstituudid, millel on oluline tähtsus kogu haldusõigusele. Teine osa on pühendatud konkreetsetele avalikku haldust teostavatele institutsioonidele, erinevatele haldusõigusnormide adressaatidele, samuti mõnedele erimenetluste liikidele. Autorid on tänulikud Avatud Eesti Fondile, kelle lahkel kaasabil õpik trükivalgust näeb. Tartu, august 1995 Autorid 1 I. AVALIK HALDUS §1. Avaliku halduse mõiste Et mõista, mida kujutab endast haldusõigus, peab olema ettekujutus avalikust haldusest kui haldusõiguse esemest. Halduse mõiste on mitmetähenduslik ja küllaltki raskesti arusaadav. Mis on siis haldus? Haldus laiemas tähenduses on iga korraldav, eesmärgistatud tegevus. Selle kandjaks võib olla indiviid, kes haldab oma asju, vara jne. Tuntud Austria õigusteadlane A. Merkl on haldust laiemas tähenduses määratlenud kui inimlikku
Esimeses osas on vaatluse all haldusõiguse mõisted, printsiibid ja üldinstituudid, millel on oluline tähtsus kogu haldusõigusele. Teine osa on pühendatud konkreetsetele avalikku haldust teostavatele institutsioonidele, erinevatele haldusõigusnormide adressaatidele, samuti mõnedele erimenetluste liikidele. Autorid on tänulikud Avatud Eesti Fondile, kelle lahkel kaasabil õpik trükivalgust näeb. Tartu, august 1995 Autorid 1 I. AVALIK HALDUS §1. Avaliku halduse mõiste Et mõista, mida kujutab endast haldusõigus, peab olema ettekujutus avalikust haldusest kui haldusõiguse esemest. Halduse mõiste on mitmetähenduslik ja küllaltki raskesti arusaadav. Mis on siis haldus? Haldus laiemas tähenduses on iga korraldav, eesmärgistatud tegevus. Selle kandjaks võib olla indiviid, kes haldab oma asju, vara jne. Tuntud Austria õigusteadlane A. Merkl on haldust laiemas tähenduses määratlenud kui inimlikku
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid