Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Naiste kujutamine Ibseni teostes (0)

1 Hindamata
Punktid

Lõik failist

Naiste kujutamine Ibseni teostes


Kuna tolleaegne moraal pidas mehi naistest paremateks, siis ka Ibseni teostes on see probleem üheks peamiseks teemaks. Teostes kirjeldatakse naise võitlust terve ülejäänud maailma ja tolleaegse moraali vastu.
Naistel olid Ibseni teostes alguses alati allutatud kellegile ning puudus iseseisvus . Tööl käisid ainult mehed, sissetulek tuli ainult nende kaudu ning seetõttu olid ka nemad tähtsamad. Naiste ülesanneteks oli kodu korrashoid ja mehele lihtsalt meelepärane olemine.
Hoolimata näilisest õnnelikkusest ja heaolust oli teoses „Kummitused“ abielu võlts. Pr Alving pidi varjama kõiki oma mehe saladusi, millega omakorda rikkus nii oma, kui ka teiste elu. Ta ei saanud ka
Naiste kujutamine Ibseni teostes #1
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 1 leht Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2014-10-21 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 1 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor kazzka1 Õppematerjali autor

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
3
docx

RAAMATU ANALÜÜS "Nukumaja"

RAAMATU ANALÜÜS ,,Nukumaja" 1. Lühike ülevaade autori elust ja loomingust. Hendrik Ibsen sündis 20. Märtsil 1828. Aastal Norra väikelinnas Skienis. Tulevase dramaturgi isa Knub Ibsen oli üsna varakas kaupmees, kuid kui Ibsen oli 8-aastane, tabas isa pankrot. Algasid häda- ja viletsusaastad, millest Ibsen hilisemas elus parema meelega vaikis, seetõttu pole Ibseni lapsepõlveaastatest midagi eriti teada. Perekonnas oli 5 last (Ibsenil oli 3 venda ja õde Hedvig) ning juba lapsepõlves oli Ibsen kinnise loomuga ja üksindustarmastav. Juba lapsena tahtis Ibsen arstiks saada, sellepärast pole midagi imestada, kui ta 15-aastasena vanematekodust lahkus ja Grimstandi apteekriõpilaseks läks. Sinna jäi ta kuueks aastaks. Grimstadiga on seotud Ibseni esimene loominguperiood. Sealt leidis Ibsen

Kirjandus
thumbnail
3
odt

RAAMATU ANALÜÜS „Nukumaja“

RAAMATU ANALÜÜS ,,Nukumaja" 1. Lühike ülevaade autori elust ja loomingust. Hendrik Ibsen sündis 20. Märtsil 1828. Aastal Norra väikelinnas Skienis. Tulevase dramaturgi isa Knub Ibsen oli üsna varakas kaupmees, kuid kui Ibsen oli 8-aastane, tabas isa pankrot. Algasid häda- ja viletsusaastad, millest Ibsen hilisemas elus parema meelega vaikis, seetõttu pole Ibseni lapsepõlveaastatest midagi eriti teada. Perekonnas oli 5 last (Ibsenil oli 3 venda ja õde Hedvig) ning juba lapsepõlves oli Ibsen kinnise loomuga ja üksindustarmastav. Juba lapsena tahtis Ibsen arstiks saada, sellepärast pole midagi imestada, kui ta 15-aastasena vanHendrik Ibsen ematekodust lahkus ja Grimstandi apteekriõpilaseks läks. Sinna jäi ta kuueks aastaks. Grimstadiga on seotud Ibseni esimene loominguperiood. Sealt leidis

Kirjandus
thumbnail
22
doc

11.klass kirjandus

1862 Oslos Norra Teatri direktorina. See oli raskeim aeg kirjaniku elus, mil tuli taluda puudust, olla tunnustuseta. Kibestunud Ibsen sai lõpuks 1864. aastal riigilt kirjaniku-stipendiumi, mis võimaldas tal perega asuda elama Lääne-Euroopasse. Ta leidis tõelise loomerahu Itaalias, kus valmisid tippteosed. Ibseni loomingu mõistmiseks on kasulik tunda teda inimesena. Juba lapsena oli ta üsna endassesulgunud. Ibsen võttis kõike raskelt ja tõsiselt, isegi nalja. Ta teostes on irooniat ja satiiri, kuid mitte huumorit. Kirjanikku solvas, et riik teda ei tunnustanud. Sügav õiglustunne ja terav kriitiline meel viisid ta vastuollu valitseva kodanlusega, mis omakorda tingis Ibseni vabatahtliku pagenduse 26 aastaks. Peale Itaalia elas ja töötas ta ka Saksamaal. Kodumaale naasis 1891. aastal, kuid insult tegi ta 1900. aastal loomevõimetuks. Ibseni varasem looming on rahvusromantika mõjudega. Varasemad näidendid ,,Kangelaskalm",

Kirjandus
thumbnail
10
doc

Kirjanduse konspekt - realism, sümbolism

Tunded ja vaated jäid tahaplaanile. Zanritest said valdavaks romaan ja novell. Realismis vaadeldakse elu tõetruult, ilustamata, idealiseerimata, kujutatakse ka inetusi ja labasusi. Romantismist eristab realismi kindel seos vastava ajastu (peamiselt autori kaasaja) ja ühiskonnaga, samuti sündmuste loogiline esitus ja ajaloolise tõe taotlemine. Realismi isaks loetakse Balzac. Tema tegelased on tegutsejad, võitlejad. Tema teostes on tohutud detailid. Realismi tippteoseks loetakse Flaubert'i "Madame Bovary". Realismi põhimoto: ilus on vaid tõde. Kriitiline realism Kriitiline realism on ühiskonda arvustav realism. Kriitilise realismi põhiline viljeleja oli Balzac. Realism ühiskonna varjukülgede avalikkuse ette toomine, sotsiaalsete olude kriitika kriitiline realism. Naturalism Naturalism on realismi haru, mis keskendub just inetustele ja labasustele. Naturalismi põhiline viljeleja oli Zola

Kirjandus
thumbnail
35
doc

Üldine Teatriajalugu II

Vastukaaluks naturalismile tekib sümbolism. Naturalistid nägid kõike kainelt, sümbolistid üritasid reaalsust muuta, tõsta tegelikkust kõrgemale tasandile. Anda maailmale tagasi müstika, et kõik oleks salapärane. 3) Antinaturalism Saksamaal ­ Oluline antinaturalistlik liikumine. Sümbolism ja antinaturalism olid pea samal ajal kui realism, olid uuenduslikud kõik. Naturalism lõi läbi suht hilja Saksas. 1891 kirjutas Hermann Bahr essee "naturalismi ületamine" ­ teistsugune kujutamine, mitte tõepära. 1891 Frank Wedekindi lastetragöödia "Kevade ärkamine" ­ noortest (vt Wedekind punkt 57). Berliinis eksisteeris realism kaua. Naturalistidel oluline orienteerumine loodusteadustele, tõe ja objektiivsusele; vastassuund avatud, teoreetiliselt mitmekesisem. Antinaturalistide mõjutusi ­ Nietzche oluline; tema ellujäämisvaade inimesele kui tänu iseendale ellujääjale. Isiklikkusele panustamine. Iseloomulik keldumine kõigest valgustuslikust ja moraalsest. Oluliseks

Üldine teatriajalugu
thumbnail
9
docx

Kirjandus

inimtemperamendid käituvad vastavalt keskkonnale. Kujutas erinevates klassides inimesi erinevalt käitumas] *tegelased seotud läbi erinevate teoste *oma olukorra ära kasutamine *tegevustik Pariisis *tegevustik Montsou's *petmine *petmine Kuidas Zola avab keskkonna mõiste oma teostes? Teostes on selgelt näha, et keskkond on väga oluline Zolale. Ta üritas näidata võimalikult palju erinevaid inimtüüpe sarnastes keskkondades. Proua Raquin, Laurent ja Thérèse olid väga erinevate iseloomuomadustega inimesed, kes elasid samas kohas, kuid käitusid äärmiselt erinevalt. Samal ajal kujutas Zola ka inimest kui keskkonna poolt loodud organismi. Äärmuslikud eluolud kaevanduses panid söekaevurid mässama, mis viis mitme inimese surmani

Kirjandus
thumbnail
12
doc

Kirjanduse eksam

Näidendid on psühholoogilised, tegelaste siseelu tuuakse välja monoloogides ja näiliselt argistes vestlustes. Meeleolud on kurvad ja lootusetud. Ummikseis väljendub impressionistlikes draamades nagu ,,Kajakas", ,,Kolm õde", ,,Kirsiaed". Tema looming on ammendamatult rikas, üldinimlik, sisu jääb aegumatuks, tema näidendeid lavastatakse ikka ja jälle uuesti, sest iga põlvkond leiab neist oma tõe ja ilu. · Uus draama, H. Ibseni elu ja looming 1828-1906. esinnäidend, mässumeelne värssdraama ,,Catilina". 19. saj keskpaiku tekkinud ja tugevnenud Norra iseseisvusliikumise mõjul valitses Ibsen esimese loomeerioodi teostes rahvusromantism, näidendte teemad pärinesid Norra ajaloost ja skandinaavia saagadest (,,Helgelandi sõdalased", ,,Võitlus trooni pärast") noor kirjanik võttis aktiivselt osa ka poliitilisest ja kultuurielust, avaldas teravaid följetone. Töötas teatri kunstilise juhina. Süvenes

Kirjandus
thumbnail
14
docx

Feministlik kriitika teostele "Laul tulipunasest lillest" ning "Suveöö armastus"

sarnaneb August Gailiti teosega "Toomas Nipernaadi". Sellest paljudele eestlastele tundmatu soome kirjaniku teosest on alguse saanud kolm kuulsat soome filmi. Veel on Linnankonski kirjutanud talupojajutustusi, näidendeid ning novelle. Tegemist on kahe täiesti erineva kirjanikuga, kes mõlemad on kirjutanud inimestele niivõrd südamelähedasest teemast nagu armastus. Antud essees hakataksegi uurima kahe kirjaniku armastuse, seksuaalsuse ning soorollide kujutamist nende teostes. Milline on naistegelase positsioon ja funktsioon tekstis? Kas teoses leidub patriarhaalseid norme ning kuidas kujutatakse naise keha ja sellega seotud emotsioone - nendele küsimustele püüab antud analüüsiv essee vastuse leida. Seksuaalsuse teema on kirjanduses alati tähelepanuväärne olnud. Tänapäeval oleme harjunud sellega, et seksuaalsuse kujutamine meedias, filmides ja kirjanduses ei ole midagi imetabast vaid on suhteliselt igapäevane nähtus. See ei ole aga alati nii olnud

Luulekoguanalüüs




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun