Maakoort koos astenosfääri peale jääva vahevöö osaga nimetatakse litosfääriks (O, Si, Fe, Mg, Ca, Al, K, Na). Maa tuum jaguneb vedelaks välis- ja tahkeks sisetuumaks. Vahevöös tekivad kivimainesse soojuslikud konvektsioonivoolud (võrreldav vee liikumisega soojenevas anumas). Mineraal (3600 eri liiki) on looduslik tahke lihtaine või keemiline ühend, mis esineb iseloomuliku kuju ja kindla struktuuriga kristallina (grafiit, teemant). Mineraalid tekivad looduses aine tahkestumise e. kristalliseerumise või temperatuuri ja rõhu suurenemise e. ümberkristalliseerumise käigus nii tahketest ainetest kui vedelikest. Kivim on mineraalide tugevalt kokku tsementeerunud kogum, jagunedes tard- e. magma- (tekivad süvakoore ja vahevöö ülessulamisel tekkinud magma kristalliseerumisel; süvakivimid tarduvad mitmesuguse suuruse ja kujuga lasunditena; purskekivimid tekivad maapinnal
külmuse käes suletud anumas jäi vesi külmutamata! Aga kui ta tegi purgi lahti hakkas vesi kiiresti külmuma: tekkis suures hulgas teravaid, kiirelt kasvavaid jääkristalle. Sama efekt oli ka purgi raputamisel. Fahrenheit kordas katseid veega ja teiste lahustega ja tegi kindlaks, et see nähtus ei ole haruldus. See nähtus sai nimetuse: ülijahtumine. Miks on see fenomen võimalik? Põhjus on selles, et jääkristallide moodustamiseks on vaja kristalliseerumise keskuseid. Kui need vedelas vees ei ole, siis jahtumine kestab nii kaua, kuni kristallid hakkavad moodustuma spontaanselt, aga see võtab aega. Siis nad kasvavad ülijahutatud vees tekitades jää pudru, mis külmudes moodustub jää. Millega erineb ülijahutatud vesi kraaniveest? Ülijahutatud vesi ei ole stabiilne (metastabiilne). Sellega ta erineb kraaniveest. Ülijahutatud vesi pürgib stabiilsesse seisundisse ja, sellepärast, vähimalgi raputamisel või jää
piirpind. Faasideks võivad olla keemilised elemendid, tahked või vedelad lahused ning keemilised ühendid. 3. Sulamite struktuur: mehaaniline segu (eutektikum, eutektoid), tardlahus ( asendus- ja sisendustüüpi), keemiline ühend Mehaaniline segu- sulami faas, mille korral koosneb sulam komponentide A ja B kristallidest. Eutektikum- mehaaniline segu, mille terades on vaheldumisi ühel ajal eraldunud tardfaasid. Eutektikum tekib vedelast lahusest kristalliseerumise tulemusena. Eutektoid- mehaaniline segu, mille terades on vaheldusmisi ühel ajal eraldunud tardfaasid. Eutektoid tekib tardlahuse ümberkristalliseerumise või lagunemise tulemusena. Tardlahus- ehk tahke lahus on sulami faas, mille korral komponentide lahustuvus üksteises võib jääda püsima ka tahkes olekus. Tardlahus on selline faas, kus üks komponent (lahustaja) säilitab oma kristallivõre, teise komponendi (lahustunud) aatomid paigutuvad esimese
kolm korda päevas, lastele veidi vähem. Eesti meele on omane, et korjetaimedelt korjatud mesi kristalliseerub pärast vurritamist 2 3 nädala jooksul. Peamiselt oleneb kristalliseerumine mee keemilisest koostisest, keemiline koostis aga nektari vee- ja suhkrute sisaldusest. Ehk, mida rohkem on mees lihtsuhkruid, glükoosi ja fruktoosi, seda parem on tema toiteväärtus. Kui mees on glükoosi palju, siis see kiirendab mee kristalliseerumist. Mee kristalliseerumise tasakaalustajaks on, fruktoos (puuviljasuhkur), kui seda on mee sisalduses ülekaalus, siis kristalliseerub mesi aeglasemalt. Mee värvus, lõhn, maitse, tihedus, kristalliseerumise iseloom sõltuvad meetaimedest, mille õielt mesi on korjatud. On täheldatud, et sademeterikkal suvel on mesi heledam, põuasel suvel aga tumedam. Mesi on heledam, kui see on vurritatud suve esimesel poolel, kui kesksuvel või sügisel vurritatud mesi.
põhiaine aatomid, kuid õigesti valitud lisand tekitab ühe üleliigse elektroni. 19. Doonorlisand- elektrone loovutav lisand. Kui pooljuht sisaldab lisandit, millel on üks väliselektron vähem kui põhiaine aatomitel, saame valdavalt augujuhtivusega pooljuhi, p-pooljuhi.DOONORLISANDIks on näiteks viie valentnearseen, nelja valentse räni suhtes (n-pooljuht) Pooljuhtide juhtivust saab parandada kristalliseerumise ajal temasse väikeses koguses lisandainete viimise teel Aktseptor- vastuvõtja. Aktseptor omastab põhiaine naaberaatomilt elektroni, jättes selle elektronkattesse augu, mis siirdub soojusliikumise toimel valentsitsooni. AKTSEPTORLISANDID (p-pooljuht) · Kasutatakse aktseptoreid (vastuvõtjaid). ·Aktseptor võtab naaberaatomitelt elektroni ja tekitab elektronkattesse nn augu, mis soojusliikumise toimel hakkab liikuma. 17.
Polüpropüleen (PP) Mis on polüpropüleen? Polüpropüleen (ingl.k. Polypropylene või Polypropene), keemilise valemina [-CH₂-CH(CH₃)-]n, värvitu termoplastiline polümeer. Maailmas on toodangult teine plast polüetüleeni järel, kuid tema osakaal kasvab kõige kiiremini. PP-l on hea hinna ja omaduste suhe. Polüpropüleen on natuke kõvem ja jäigem kui polüetüleen ning. PP on vastupidav õlile ja rasvale. Orienteeritud polüpropüleenil (O-PP, OPP) on väiksem permeatsioonivõime - 1 ning seda on võimalik valmistada kile kahesuunalise või ühesuunalise venitamisega. On olemas ka vahustatud polüpropüleeni (PP-E). • Polüpropeen on ökoloogiliselt puhtam materjal, kuna ei sisalda plastikaate. • keskmine molekulaarmass (75-300)*103; • kristalliseerub kergesti (kristalliseerumise maksimaalne tase 75%); • sulamistemperatuur 160-176⁰C; • tihedus 0,90-0,92 g/cm³; • ei lahustu orgaanilistes lahustites, sealhulgas keevas hept...
1. Millest koosneb Maa? (3) Maakoorest (litosfäär), vahevööst (süvavahevöö, astenosfäär) ja tuumast (sise- ja välis-) 2. Kuidas jaguneb maakoor (2)? Mandriline ja ookeaniline maakoor 3. Nimeta litosfääri põhilised koostiselemendid. O, Si, Fe, Mg, Ca, Al, K, Na 4. Kuidas jagunevad kivimid tekkeviisi järgi? Tard- ehk magmakivimid (magma kristalliseerumise tagajärjel). Settekivimid (maapinnal murenenud kivimite kuhjumisel). Moondekivimid (sette- ja tardkivimitest kujunenud) 5. Mida nim. maakideks? Majanduslikku huvi pakkuvad kivimid ja mineraalid 6. Miks ja kuidas hakkab kivimaines vahevöös liikuma? Konvektsioon, ehk soojem materjal on kergem ja liigub üles, ja jahenev aine vajub alla, nii nagu toimub vee keemine 7. Nimeta 7 suuremat laamat. Euraasia, Aafrika, Põhja-Ameerika, Lõuna-Ameerika, India-
Pilt on üsna erinev ka rasvhapete liigitust vaadates: Palmiõli Punakas palmiõli(mis on tihtipeale hüdrogeenitud) pole paraku tervislik alternatiiv taimeõlidele. Hüdrogeenitud tähendab, et küllastumata rasvhapped muudetakse küllastunud rasvhapeteks. Paha-paha!!! Samuti tehakse palmiõliga muid trikke: ● Tihtipeale võetakse ette rafineerimine (eraldatakse vabad rasvhapped), mille käigus kaob õlil punakas värv ja spetsiifiline lõhn. Töötlemine: Palmiõli lõhutakse kristalliseerumise ja eraldumise teel tahkeks ja vedelaks, järgneb rida töötlemist, kuumutamist ja filtreerimist, mille käigus vahesaadust kurnatakse ja pleegitatakse. Lõpuakordiks on füüsiline rafineerimine, mis eemaldab viimasegi lõhna ja värvuse. Tulemuseks on midagi, mis ei ole mõeldud toiduainetööstuses kasutamiseks. Aga… ...paraku suudetakse ka seda õli lisatöötluse tulemusel palmioleiiniks pöörata ja ikkagi toidutegemisse edasi suunata. Palmituumaõli
levinud süvakivim, kohati leidub teda laialdaselt maakoores. kilpidel paljandub graniit tihti maapinnal. . Eestis leidub graniiti aluskorras ja rändkividena. Ligi 80% Eesti rändkividest on granitoidse koostisega. Eesti aluskord koosneb enamasti siiski mitte graniidist, vaid põhiliselt gneisist ja muudest moondekivimeist. Graniit on Soome rahvuskivi. Graniitide kohta on öeldud, et on olemas nii graniidid kui ka graniidid. See tähendab seda, et graniit saab peale magma kristalliseerumise tekkida ka moonde ehk graniidistumise käigus. Graniidiga sama koostisega peeneteralist purskekivimit nimetatakse rüoliidiks. Graniidil on palju erimeid. Ka rabakivi pole midagi muud kui eriteralise struktuuriga graniit. Graniit ehk raudkivi on kõvaduse ja hea töödeldavuse pärast kasutusel ehitusmaterjalina, skulptuuride (eriti portreede, büstide ja aiaskulptuuride) ning mälestussammaste ja hauasammaste valmistamiseks. Külmakindluse tõttu on graniidist
Elektronkihtide arv on 4. [1] Sele 1. Nikli aatom: Elektronskeem: +28|2)8)16)2) [2] 3 2. NIKLI KRISTALLSTRUKTUUR Kristalliseerumine ehk kristallatsioon on vedela oleku üleminek tahkesse. Nikli kristalli struktuur on tahukeskne kuubiline K12. Nikkel võib muuta oma struktuuri peale tardumist ka tahkes olekus jahtudes kuni toatemperatuurini sekundaarse kristalliseerumise etapil. Metallide seda omadust nimetatakse allotroopiaks ehk polümorfismiks. Sele 2. Nikli kristalli struktuur [2] Puhas nikkel on väga hea korrosioonikindlusega aluste ja hapete suhtes, seetõttu kasutatakse teda keemiatööstuse seadmeis ja toiduainetetööstuses. Kuigi niklil on suurepärane korrosioonikindlus, on see veelgi parem vase, kroomi või molübdeeniga legeeritud niklisulamitel. Parima
kasutusesolevatele standarditele. Metallide ja sulamite siseehitus Tahked ained liigitatakse siseehituse alusel: kristallilisteks ja amorfseteks. Kristalliliste ainete metallide aatomid asetsevad ruumis kindla geomeetrilise korrapärasusega. (Tõestati pärast röntgenikiirte avastamist K. Röntgeni poolt 1895.a.). Kristallilised ained muutuvad tahkest olekust vedelasse olekusse kindlal sulamistemperatuuril. Vedelast tahkesse kristalliseerumis temperatuuril, mille juures algab kristalliseerumise tsentrite tekkimine ja nende tsentrite ümber toimub üheaegselt kristallide kasvamine (suurenemine) kuni kogu aine mass on tardunud kristalliseerunud. Amorfsete ainete (klaas, liim, kampol, vaik, polümeerid ) mittemetallide aatomite paigutuses puudub kindel korrapärane süsteem. Kuumutades muutuvad need pehmeks suures temperatuuri vahemikus. Temperatuuri tõusmisel muutuvad nad algul sitkeks siis edasisel temperatuuri tõusul vedelduvad sujuvalt.
31) Mudelplaat on vormimisel kasutatav metallplaat, mille külge on kinnitatud valandi ja valukanalite süsteemi osiste mudelid või nende osad. 32) Räbupüüdel on valukanalite süsteemi osa räbu ja teiste mittemetalsete osakeste kinnipüüdmiseks ning sulametalli juhtimiseks püstkanalist toitekanali(te)sse. 33) 1. vormi täitumise optimaalse aja jooksul, 2. mittemetalsete osakeste ja räbu minimaalse sisalduse valandis, 3. valandi kristalliseerumise ja jahtumise optimaalse režiimi, 4. et valukanalid võtaksid vormis vähe ruumi, 5. vormitavuse mugavuse. 34) – 35) – 36) on valandi suurem täpsus ja hea pinnakvaliteet, takistamatu kahanemine (vorm kaotab kõrgel valutemperatuuril tugevuse), valandit on kerge vormist eemaldada, vormisegu kulub vähe, protsessi on kerge automatiseerida 37) Sulavmudeltäppisvalu kasutatakse täpsete, keeruka kuju ja õhukese seinaga mõnest grammist kuni 150 kg massiga
Selle tõttu tekivad vahevöös soojuslikud konvektsioonivoolud. Tänu sellele tõusevad vahevöö sügavusest üles kuumad kivimmassid, ülaosas toimub kivimi mõningane ülessulamine. Astenosfääri kivimmassid võivad külgsuunas plastiliselt voolata see väljendub litosfääri laamade horisontaalsuunalise triivina. Mineraal on looduslik tahke lihtaine või keemiline ühend, mis esineb iseloomuliku kuju ja kindla struktuuiga kristallina. Nad tekivad looduses aine kristalliseerumise käigus nii gaasidest kui vedelikest. Kivim on mineraalide tugevalt kokku tsementeerunud kogum. Kivimid jagunevad: tardkivimid (tekivad Maa süvakoore ja vahevöö kivimite ülessulamisel tekkinud magmast kristalliseerumisel; süvakivimid tarduvad maakoores lasunditena; vulkaanilised ehk purskekivimid tekivad vulkaanide kaudu välja voolanud laavast), settekivimid (teke algab maapinnal
Elektrood on vajalik keevisõmbluse moodustamiseks vajaliku lisametalli saamiseks. Keevitamisel tekitatakse kaarlahendus elektroodi otsa ja keevitatava detaili vahel. Tekkiv kaarleek on väga kõrge temperatuuriga ja sulatab keevituspiirkonnas liidetavate detailide servi aga ka lisametalli (elektroodi). Sulametall koguneb õmbluse ossa, mida nimetatakse keevisvanniks ja kristalliseerudes liidab ühendatavad detailid. Keevisvannis toimuvad metallurgilised protsessid ja metalli kristalliseerumise tingimused määravad keevitusõmbluse kvaliteedi. Pärast metalli tardumist tuleb õmblus puhastada, kuna elektroodi kate moodustab sulades sulametalli välismõjude eest kaitsva räbukihi. 3. Keevitusmaterjalid Detaili materjaliks on süsinikteras, seega võiks kasutada elektroodi E512R19035H. E - keevituselektrood 51 õmblusmetalli tugevus kgf/mm2 2 purustustöö 27 J tempereatuuril 0 kraadi ning katkevenivus 18 R - rutiilkate
Magmakivimid-kivimid, mis moodustuvad magma kristalliseerumisel(graniit) Settekivimid-kivimid, mis moodustuvad pehmetest setenditest(liivakivi, lubjakivi) Moondekivimid-kivimid, mis tekivad juba olemasolevate kivimite muutumisel(gneiss, kilt) Purskekivimid-efusiivsed kivimid(kristalliseeruvad maapinnal, basalt) Süvakivimid-intrusiivsed kivimid(kristalliseeruvad maapinna all,gabro, graniit) Basalt väikeseteraline, gabro suureteraline vahe kristalliseerumise kiiruses(basalt kiire, gabro alglane). Liiva mattudes nooremate setete alla moodustub liivakivim. Laamad( u. 200 laamat olemas) Liiguvad vahevöös toimuva konvektsiooni toimel. Laamade äärealad: · spreading e. lahknemine(divergentne situatsioon <= => ) · kollisioon, üksteise suunas põrkuvad(konvergentne situatsioon =><= ) · liikumine teineteise suhtes, transformmurrangus, nihkumine Konvergentse e. Põrkumise 3 võimalust: ookealine laam vs. ookea. laam; ookea. laam vs.
3. tervikmudeli ja väljalõigetega; 4. vormimine sablooniga - erandjuhul; 5. põrandvormimine vormitakse nn. kessoonidesse (tellistest või raudbetoonist põrandasse ehitatud kast), kasut. suurte valandite tootmisel. Et sulametalli vormi valada on vaja vormile teha kanalite süsteem. Valukanalite süsteem peab tagama: 1. vormi täitumise optimaalse aja jooksul, 2. mittemetalsete osakeste ja räbu minimaalse sisalduse valandis, 3. valandi kristalliseerumise ja jahtumise optimaalse reziimi, 4. et valukanalid võtaksid vormis vähe ruumi, 5. vormitavuse mugavuse. Kui valukanalite süsteem on paigas ,ühendatakse vormi mõlemad pooled ning toimub sulametalli valamine vormi. Valandid eemaldatakse vormikastist raputusresti kasutades. Seejärel toimub valukanalite eemaldamine ning defektide kontroll. Valudefektid liigitatakse- väljaulatuv valumetall, tühikud, Pidevusdefektid, pinnadefektid, vajakvalu, mõõtme-ja kujuhälbed, suletised
tootmine on odav mehhaaniliselt kergesti töödeldav lööki summutav ehk „surnud materjal“ Malmi kasutatakse tema hea vedelvoolavuse ja väikese külgepõlemise tõtu valusulamina (mootori plokk, korpused, kaaned jm.). Enim kasutatakse hallmalmi. Sellisel malmil on suure süsinikusisalduse tõttu terasega võrreldes madalam sulamistemperatuur (1147oC eutektoidil) ja väiksem kristalliseerumise vahemik.Malm on terasega võrreldes 8…10% kergem. Süsinik on malmi struktuuris grafiidina (2…4 %). Grafiidi tekkimist soodustavad malmi aeglane jahtumine (valamine liivsavivormi) ja malmi suur ränisisaldus.Räni (2…3 %) on põhiliseks elemendiks, mille abil on võimalik saada vajaliku struktuuriga malmi, kuna süsinikusisaldust on võimalik muuta vähestes piirides. Mida rohkem on malmis süsinikku ja räni, seda rohkem tekib ka struktuuri grafiiti.
Natuke lähemalt kus reaalselt kasutatakse 2.1.1 Looduskivimid Suurema või väiksema homogeensusega mono- või polümineraalse(koosneb mitmest mineralist) koostisega mineraalne mass. Monomineraalne ühest mineraalist koosnev Oligomineraalne 2...4 mineraalist koosnev Polümineraalne paljudest mineraalidest koosnev 2.1.2 Mineraal Maakoore füüsikalis keemiliste protsesside produkt ehk looduslik moodustis, mis tekib looduses aine tahkestumine ehk kristalliseerumise käigus nii gaasidest kui vedelikest. Mineraal on oma keemilisest koostisest ja füüsikaliselt omadustelt homogeenne. 2.2 Looduskivimite jagunemine TARD EHK MAGMAKIVIMID Massiivsed (süvakivimid ja purskekivimid Purdsed (sõmerad ja tsementeerunud) SETTEKIVIMID Keemilised Mehaanilised Organogeensed MOONDE EHK METAMORFSED KIVIMID 2.3 Looduskivimite tekkimine Algselt magma tardkivimid (kristalliseerumine)murenemine settiminekivistumine(settekivimid taimsed ja loomsete lisaainetega) moone
Faas on süsteemi koostiselt ja olekult ühtne osa, mis on teistest osadest eraldatud kindla eralduspinnaga. Pseudosulam näiline (harjad vask). Struktuuriosad : mehaaniline segu tekib sulamis siis, kui tõmbe või tõukejõud erinevate komponentide aatomite vahel on tunduvalt nõrgemad komponendi enda aatomite vahelistest jõududest. Komponentide kindla suhte korral moodustub vedelast lahusest mõlema komponendi üheaegse kristalliseerumise tõttu ühtlane peeneteraline struktuur eutektikum. Tahked lahused on sulamid, mille puhul ühe komponendi aatomid paiknevad teise komponendi kristallvõres, moodustades faasi. Asendustüüpi tahketes lahustes on osa põhimetaali aatomeid asendunud teise komponendi aatomitega. Kui aatomite mõõtmete erinevus kuni 8 %, esineb piiramatu (täielik) lahustuvus ; 8-15 % tekivad piiratud lahustuvusega tahked ained ja üle 15% metallid enamasti asendustüüpi tahkeid lahusteid ei moodusta
Katsetamine Siirdeperiood Üritamise periood Väljakujunemine (2544) Säilitamine (4564) Eraldumine ehk pensionile siirdumine (üle 65) E. Ginzbergi kutselise arengu staadiumid Fantaasia staadium (310) Proovistaadium Huvide periood (1112) Võimete periood (1213) Vajaduste periood (1314) Väärtuste periood (1517) Ülemineku periood (1718) Reaalsuse staadium Avastamise periood (1819) Kristalliseerumise periood (2021) Spetsialiseerumise periood (2223) D. E. Superi ja E. Ginzbergi teooriate tugevus ja kriitika Teooriate väärtuseks on tõdemus, et inimese kutseeelistused, kompetentsid ja mina kontseptsioon muutuvad aja jooksul Karjääriplaneerimise seostamine inimese kognitiivse ja sotsiaalse arengu seaduspärasustega Teooriad peetakse lineaarseks ja hierarhiliseks, kõrvalekaldeid või spiraalset liikumist välistavaks ning konteksti vähe arvesse võtvaks John D
Gneiss võib tekkida ka muul viisil, kuid selline teke on kõige tavalisem.Kasutatakse ehituses, sisekujunduses ja paljudes muudes kohtades. Gneiss • -moondekivim • -sisaldab päevakivi ja kvartsi • -rändkivi • -leidub kogu Eesti aluskorras • -kasutusel laialdaselt ehituses ja disainis Graniit • Graniit on hall, roosakas või punakas jämedateralise struktuuriga tardkivim.Peale magma kristalliseerumise saab graniit tekkida ka moonde ehk graniidistumise käigus.Graniit koosneb põhiliselt kvartsist ja päevakividest. Eestis leidub graniiti aluskorras ja rändkividena. Eesti aluskord koosneb enamasti siiski mitte graniidist, vaid põhiliselt gneisist ja muudest moondekivimeist. Kõvaduse ja hea töödeldavuse pärast tarvitatakse graniiti ehitusmaterjalina, skulptuuride ning mälestussammaste ja hauasammaste valmistamiseks Graniit • -punakas,roosakas
Litosfäär Geoloogia maapõue liikumiste käsitlus plaat- e. laamtektoonika. Mandrite triivi hüpoteesi püstitas Alfred Wegener. Ookeaniline maakoor moodustab maailmamere põhja ning koosneb kivimitest, mis on tekkinud astenosfääri kivimite ülessulamisel moodustunud vedeliku basaltse magma tardumisel. Mandriline maakoor moodustab mandreid ning koosneb mitmesugustest tard-, sette- ja moondekivimitest. Kuni 2900km sügavuseni laiub kivimeteoriitide sarnastest kivimitest koosneb vahevöö. Astenosfäär asub vahevöö ülaosas ning on mõnesaja km paksune plastline sfäär. Maakoort koos astenosfääri peale jääva vahevöö osaga nimetatakse litosfääriks. Nikkelraua koostisega Maa tuum paikneb 2900 6378 km sügavusel ning jaguneb vedelaks välis- ja tahkeks sisetuumaks. Mineraal on looduslik tahke lihtaine või keemiline ühend, mis esineb loomuliku kuju ja kindla struktuuriga kristallina. Mineraalid tekivad looduses ...
sisetuum 5100-6378 Raud, nikkel tahke Mineraal - Mineraal on looduslik tahke lihtaine või keemiline ühend, mis esineb iseloomuliku kujuga kristallina. Nii on süsinikust koosnev libleline pehme grafiit ja kaheksatahuline ülikõva teemant mõlemad mineraalid, aga eri liiki. Esimeses paiknevad süsiniku aatomid kihtidena, teises aga täidavad ruumi ühtlaselt. Mineraalid tekivad looduses aine tahkestumise ehk kristalliseerumise käigus nii gaasidest kui vedelikest. Kivim loodusliku tekkega mineraalide kivistunud mass (sette-, tard-, moondekivimid). Settekivimid- tekkinud setete kivistumisel; lubjakivi, liivakivi, põlevkivi, kivisüsi ja fossiilid. Tardkivimid - magma tardumisel tekkinud kivimid. Moondekivimid - sette- või tardkivimite moondumisel kõrgel temp. ja rõhul; gneiss, marmor. Maak- metalle või nende ühendeid sisaldavad kivimid ja mineraalid.
KORDAMINE LITOSFÄÄR 1. Maa siseehitus (sise- ja välistuum, vahevöö, astenosfäär, maakoor, litosfäär) Maa tuum jaguneb vedelaks välistuumaks ja tahkeks sisetuumaks. Vahevöö koosneb kivimeteoriitide sarnastest kivimitest. Vahevöö ülaosas on astenosfäär (plastiline, kivimite ülessulamise piirkond). Maakoor koos astenosfääri peale jääva vahevöö osaga nim. Litosfääriks (planeedi pindmine kivimkest). Maa kivimiline koor jaguneb ookeaniliseks (maailmamere põhi, koosneb kivimitest) ja mandriliseks (mandrid, koosneb tard-, sette- ja moondekivimitest) maakooreks. 2. Oskad seletada kivimite ringet, tead kuidas on tekkinud erinevad kivimid, mis on mineraalid, kuidas tekivad, mida nimetatakse maakideks. Tardkivimid tekkinud magma/laava tardumisel maa sees/pinnal Vulkaanilised ehk purskekivimid tekivad aga maapinnal vulkaanide kaudu välja voolanud laavast. Settekivim - tekkinud setete liivastumise ehk tsementeerumisel, teke algab maapinnal setete...
või perliit. Keragrafiit nõrgestab metalset põhimassi tunduvalt vähem kui pesaline või libleline ja seetõttu on keragrafiidiga malmid heade mehaaniliste oma-dustega. Keragrafiidiga malmide plastsus (katkevenivus A 15...20% ferriitsetel, 2...3% perliitsetel malmi-del) on tunduvalt suurem kui liblegrafiidiga malmil. 1.4 Kõrgtugevmalm Kui hallmalmile lisada alumiiniumi või magneesiumi, siis tekivad kristalliseerumise tsentrid ning grafiit omab keeruka kuju. Niisugusel malmil on suur tugevus. Kõrgtugevast malmist võib valada väntvõlle, nukkvõlle, hammasrattaid jne. 6 1.5 Tempermalm Kui valgest malmist valandeid kuumutada, siis valges malmis olev süsinik muutub perajaks grafiidiks. Kui kuumutamine toimub liiva sees, siis tempermalmi murdepind on valge
jämedateralise struktuuri saamine. Amorfse struktuuriga metallisulamid. Kristalliseerumisprotsess toimub järk-järgult aja jooksul tekib sula metalli hulka aina rohkme kristalliterasid, kuni lõpuks pole sulametalli üldse ning kogu materjal koosneb kristallidest. Kristalliseerumisprotsess kogu ulatuses toimub ajavahemikul, mil aine jahtub alates oma sulamistemperatuurist kuni toatemperatuurini, mida iseloomustab jahtumiskõver. Jahtumiskõvera horisontaalne lõik tähistab kristalliseerumise temperatuuri Tn ja protsessi kestvust, mille kestel jahtumise soojushulk kompenseeritakse kristallvõres aatomite ümbergrupeerumisel vabaneva energiaga – soojusena. Peeneteralisema struktuuri saamine sõltub sellest, kui jääb vähemaks ruumi kristallide kasvamiseks tsentrite ümber. Amorfse struktuuriga metallisulam saadakse sulametalli kiirel jahutamisel. Head elastsed omadused (kõrge restitutsioon). Näide: vedelmetall 6
samuti ehitusmörtides koos lubja, savi ja teiste plastifitseerivate täitematerjalidega. Tsement on suhteliselt veekindel, eriti sulfaattsement, mida kasutatakse vesiehitistes, sest ta sisaldab vähe vees lahustuvaid aineid. Tema põhilised koostisosad on ränioksiid SiO2, alumiiniumoksiid Al2O3 ja raud(III)oksiid Fe2O3, mille molekulid on seotud lubjamolekulidega. Tsemendi kivistumisel toimub ühinemine veega ehk hüdratatsioon, mille käigus moodustuvad ühendid eelkõige ränioksiidiga. Kristalliseerumise tulemusena tekivad vees lahustumatud hüdrosilikaadid. Tsement erineb põhimõtteliselt teistest sideainetest (kips, kustutamata ja kustutatud lubi), mis kas kõvenevad ainult õhu käes või siis pärast õhu käes kõvenemist niiskuse kätte sattudes jätkavad kõvenemist. Tsemendi põhinäitajad on tugevusklass, eeltugevus, normtugevus ja tardumise algus. Tsemendi mark ja tugevusklass määratakse tsementmördist (vahekorras 1:3 tsementdist ja
1. vedel välistuum 2. tahke sisetuum · Litosfääri põhilised koostiselemendid on hapnik, räni, raud, magneesium, kaltsium, alumiinium, kaalium ja naatrium. · Mineraal on looduslik tahke lihtaine või keemiline ühend, mis esineb iseloomulike kuju ja kindla struktuuriga kristallina. · Tänapäevaks on Maalt leitud ligi 3600 eri liiki mineraale. · Mineraalid tekivad looduses aine tahkestumise ehk kristalliseerumise käigus nii gaasidest kui vedelikest. · Kivim on mineraalide tugevalt kokku tsementeerunud kogum, mis looduses esineb kihi, tardunud laavavoolu või mõnd teist tüüpi kivimkehana. · Kivimid jagatakse tekkeviisi järgi kolmeks : 1. tardkivimid (magmakivimid) 2. moondekivimid 3. settekivimid · Tardkivimid tekivad Maa süvakoore ja vahevöö kivimite ülessulamisel tekkinud tulivedelast magmast. Süvakivimid(magmakivimid) tarduvad maakoores lasunditena.
sisetuumaks. Litosfääri põhilisteks koostiselementideks on: O, Si, Fe, Mg, Ca, Al, K ja Na. Mineraal on looduslik tahke lihtaine või keemiline ühend, mis esineb iseloomuliku kuju ja kindla struktuuriga kristallina. Tänapäevaks on Maalt leitud ligi 3600 eri liiki mineraale. Litosfääri mineraalid on valdavalt silikaadid, st üles ehitatud eelkõige räni ja hapniku baasil. Mineraalid tekivad looduses aine tahkestumise ehk kristalliseerumise käigus nii gaasidest kui vedelikest. Kivim on mineraalide tugevalt kokku tsementeerunud kogum, mis looduses esineb kihi, tardunud laavavoolu või mõnd teist tüüpi kivimkehana. Tekkeviisi järgi jagatakse kivimid kolme suurde rühma: 1. Tardkivimid tekivad Maa süvakoore ja vahevöö ülessulamisel tekkinud tulivedelast magmast kristalliseerumisel. 2. Settekivimite teke algab maapinnal murenenud kivimitest pärit pudeda kruusa, liiva, savi jt setete
Roosõieliste sugukonda kuuluv harilik pihlakas kasvab tavaliselt kõrge põõsa või tugevasti hargnenud võraga madal puuna.Õitseb mai lõpus ja juuni algul 5-7 päeva.Valged õied on koondunud suurtesse 5-10 cm läbimõõduka kännasjatesse õiskikutesse.Meeproduktiivsus saavutab 30-40 kg/ha.Heledal punaka varjundiga meel tugev omapärane lõhn,mis mee kristalliseerudes kaob,mesi ei muutu seejuures kõvaks jämedateraliseks massiks.Kui pihlakamett koguneb palju on soovitav seda juba kristalliseerumise aial segada, et vältida suurte kristallide ja kõva massi teket. Võilill Korvõieliste sugukonda kuuluv püsirohttaim,mida Eestis esineb üle 160 erineva pisiliigi,neist enamlevinud on 30.Sügavale mulda tungiva sammasjuure tõttu kujutab võilill endast aedades ja põllul raskestitõrjutavat umbrohtu.Õitseb mai keskpaigast kuni augustini,kuid peamine mee-ja õietolmukorje saadakse esimese kolme nädala jooksul pärast õitsemise algust.Kollased korvõisikud on rohkeõielised
Ookeaniline maakoor on peenem, tiheduselt raskem ning noorem(u. 180 miljonit a. vana). Kivimikihtideks on settekivimid ja basalt. Konvektsioonivool-protsess, mille käigus suurema tihedusega massid liiguvad planeedi sisemuse poole, väiksema tihedusega maapinna suunas, mistõttu tekibki ringvool e. konvektsioonivool. Mineraal-looduslik tahke lihtaine või keemiline element , mis esineb iseloomuliku kuju ja kindla struktuuriga kristallina. Mineraalid tekivad looduses aine tahkestumise e. kristalliseerumise käigus nii gaasidest kui vedelikest. Kivim-mineraalide tsementeerunud kogum. Tardkivimid-magma jahtumisel ja tardumisel tekkinud kivimid. Jagunevad süva- ja purskekivimiteks(nt. basalt, graniit). Settekivimid-kivimid, mis on tekkinud lahustest väljasadestumise teel või murenemissaaduste ja organismide jäänuste ladestumisel ja kivistumisel(nt. lubjakivi, dolomiit). Moondekivimid-maakoores kõrgenenud rõhu ja temperatuuri tingimustes tekkinud kivim(nt.
Materjali õpetus Malm Malmideks nimetatakse terastega võrreldes suurema süsinikusisaldusega (üle 2,14%) rauasüsinikusulameid. Malmid liigitatakse süsiniku oleku järgi kahte gruppi: 1) malmid, kus kogu süsinik on seotud olekus tsementiidis (Fe3C). Need on seotud süsinikuga malmid e. valgemalmid; 2) malmid, kus kogu süsinik või suurem osa sellest on vabas olekus grafiidina. Need malmid on tuntud grafiitmalmidena (tuntumad neist on hallmalmid). Suure süsinikusisalduse tõttu on malmi struktuuris kõva ja habras eutektikum ledeburiit (valgemalmis) või süsinik grafiidina (libleja, keraja või pesajana). Nii ledeburiit kui ka grafiit teevad malmi hapraks, mistõttu ei saa ühtki malmiliiki survetöödelda sepistada, valtsida jne. Seepärast kasutatakse malmi valusulamina. Kõige rohkemkasutatakse selleks otstarbeks alaeutektoidse koostisega hallmalmi. Sellisel malmil on suure süsinikusisalduse tõttu terasega v...
2900-6378 km sügavusel ning jaguneb vedelaks välis- ja tahkeks sisetuumaks. Litosfäärielemendid, mineraalid ja kivimid Litosfääri all mõistetakse planeedi pindmist kivimkesta, mis hõlmab maakoort ja astenosfääri pealmist vahevööd. Mineraal on looduslik tahke lihtaine või keemiline ühend, mis esineb iseloomuliku kuju ja kindla struktuuriga. Tänapäevaks on maalt leitud ligi 3600 eri liiki mineraale. Mineraalid tekivad looduses aine tahkestumisel ehk kristalliseerumise käigus nii gaasidest kui vedelikest. Kivim on mineraalide tugevalt kokku tsementeerunud kogum, mis looduses esineb kihi, tardunud laavavoolu või mõnd teist tüüpi kivimikehana. Kivimid jagatakse tekkeviisi järgi kolme suurde rühma: tard- ehk magma-, moonde- ja settekivimid. Tardkivimid tekivad Maa süvakoore ja vahevöö kivimite ülessulamisel tekkinud tulivedelast magmast kristalliseerumisel. Osa magmakivimeid süvakivimid, tarduvad maakoores mitmesuguse suuruse ja kujuga lasunditena
Küsimuse tekst Mida arvestatakse mudelplaatide mõõtmete määramisel liivvormvalus? Vali üks: a. vormimiskalded ja raadiused b. töötlemisvaru ja vormimiskalded c. kahanemist ja töötlemisvaru d. kahanemist, töötlemisvaru ja vormimiskalded Küsimus 7 Vale Hinne 0 / 1 Märgista küsimus Küsimuse tekst Parim vedalvoolavus on sulameil Vali üks: a. madala sulamistemperatuuriga b. alaeutektseil c. kõrge pindpinevusega d. kitsa või puuduva kristalliseerumise temperatuuriintervalliga Küsimus 8 Õige Hinne 1 / 1 Märgista küsimus Küsimuse tekst Milliseid vormimaterjale kasutatakse valandite tootmisel koorikvalu meetodil? Vali üks: a. vorm valmistatakse kipsist b. vormiliiv ja termoreaktiivne vaik c. keraamiline suspensioon ja kvartsliiv d. vormiliiv ja kõvendi (urotropiin) Küsimus 9 Õige Hinne 1 / 1 Märgista küsimus Küsimuse tekst
jämedateralise struktuuri saamine - ΔT1 - väike allajahutusaste --> suur Vkr,k , väike Vkr,t Tulemus: jämedateraline struktuur Amorfse struktuuriga metallisulamid - ΔT3- ülisuur allajahutusaste Tulemus: amorfne (mittekristalliline struktuur) 6. Sulamite struktuur: mehaaniline segu (eutektikum, eutektoid)- Eutektikum- mehaaniline segu, mille terades on vaheldumisi ühel ajal eraldunud tardfaasid. Eutektikum tekib vedelast lahusest kristalliseerumise tulemusena. — Eutektoid- mehaaniline segu, mille terades on vaheldusmisi ühel ajal eraldunud tardfaasid. Eutektoid tekib tardlahuse ümberkristalliseerumise või lagunemise tulemusena. tardlahus (asendus- ja sisendustüüpi), Asendustardlahus - lahustuva komponendi aatomid asendavad osa lahustujakomponendi aatomeid. Sisendustardlahus - lahustuva komponendi aatomid paigutuvad eelkõige lahustujakomponendi kristallivõre suurematesse tühikutesse ehk pooridesse. Näiteks
Lisandid on vahetult enne massi hulka segatud või valatakse mass eelnevalt vormi doseeritud lisanditele. Valamisel on olulised sokolaadimassi reoloogilised omadused liiga kõrge viskoossusega mass võib põhjustada madalat tootlikust või ummistada düüse 3.12. Sokolaadi jahutamine · Eesmärk: Sokolaadi(tahvli) lõplik jahutamine viisil, mis tagaks kakaovõi stabiilse kristalliseerumise. Vastasel juhul võib valmistootel esineda (vt. Punkt 3.10) Tükilist struktuuri Värvi moondumist või hallide laikude teket tahvli pinnale · Kasutatavad seadmed: Vesijahutusega jahutustunnelid, jahutusvööd. Jahututamisel tuleb vältida liiga suuri temperatuuride diferentse, seetõttu viiakse jahutamist läbi ka astmeliselt. Peale jahutamist vabastatakse toode vormist (vt. Punkt 3.11)
Maa, kui süsteem - Süsteem on omavahel seoses olevate objektide terviklik kogum - Süsteemi ehitus koosneb elementidest - Süsteemid võivad olla: 1. Suletud 2. Avatud → energia- ja ainevahetus 3. Pigem suletud → MAA 4. Staatilised - ei muutu ajas 5. Dünaamilised Maa: 1. Avatud (energeetiliselt) 2. Pigem suletud (aine kosmosest) 3. Dünaamilised Maa kui süsteemi elemendid Maa kui süsteemi elemente nimetatakse sfäärideks, suuremad sfäärid on: 1. Litosfäär 2. Atmosfäär 3. Hüdrosfäär 4. Redosfäär 5. Biosfäär Maa energiasüsteem Maal toimuvad loodusprotsessid võib jagada sisemisteks ehk endogeenseteks ja välimisteks ehk eksogeenseteks, need sõltuvad sellest, kus pärinevad protsessid 1. Endogeensed (lähtuvad maa sisesoojusest), nt: - Laamade liikumine - Mäestike teke - Vulkaanid - Kivimite moondumine 2. Eksogeensed (...
3.3. Keemiliste ühendite valem ja omadused. AmBn · Komponentide kristallivõrest erinev kristallivõre · komponentide aatomite täisarvkordne suhe · omaduste hüppeline muutus · kindel sulamistemperatuur 3.4. Loetlege mehaanilised segud metallisulameis ja tooge muutuste skeemid. Eutektikum - struktuur, mille korral on terades vaheldumisi ühel ajal eraldunud tardfaasid, tekib vedelast lahusest selle kristalliseerumise tulemusena: L -> A+B Eutektoid - tekib tardlahuse ümberkristalliseerumise või lagunemise tulemusena, st tekib tardolekust -> A+B 4. Fe-Fe3C faasidiagramm 4.1. Tooge Fe jahtumiskõver ja kirjeldage muutusi sellel. Horisontaalne lõik - jahtumine seiskub ja jahtumiskiirus on null, vaatamata soojuse
temperatuur. Läbi vulkaanipursete maapinnani jõudnud magmat nimetatakse laavaks. Mineraal on looduslik tahke lihtaine või keemiline ühend, mis esineb iseloomuliku kujuga kristallina, millel on kindel kristallstruktuur. Nii on süsinikust koosnev libleline pehme grafiit ja kaheksatahuline ülikõva teemant mõlemad mineraalid, aga eri liiki. Esimeses paiknevad süsiniku aatomid kihtidena, teises aga täidavad ruumi ühtlaselt. Mineraalid tekivad looduses aine tahkestumise ehk kristalliseerumise käigus nii gaasidest kui vedelikest. Kivim on mineraalide tugevalt kokku tsementeerunud kogum, mis looduses esineb kivi, tardunud laavavoolu jt tüüpi kivimkehana. 6. teab maavärinate tekkepõhjusi, levikut ja nende tugevuse mõõtmist Richteri skaala abil; Maavärinad Maavärinad tekivad kivimitesse kogunenud pinge järsul vabanemisel; Maavärinate esinemispiirkonnad - peamiselt laamade piirialadel, ka vulkaanilise tegevuse piirkondades.
niiskust siduvaid aineid ja rasvu. Selle puuduse kõrvaldamiseks lisatakse rasvaineid. Seetõttu peseb seep nahka säästlikumalt, vahutab aga vähem ja kaotab puhastamisjõudu. Looduslikest rasvadest toodetud seepidel on oluline pH-tase. Lõhnaseebis sisalduvad ained takistavad bakterite kasvu, kõrvaldavad higi ja lõhnastavad ihu. Transparentseep sisaldab lisaainetena glütseriini, suhkrulahuseid ja alkohole kristalliseerumise takistamiseks. Beebiseep (laste seep) on mahe ja nahka säästvam, sest talle lisatakse nahka hooldavaid lisandeid nagu kummelilisandid, nisuiduõli jne Neljas etapp: Seebi pakendamine. Kosmeetikatoodete märgistus peab olema eesti keeles, nähtav, selgelt loetav, kulumiskindel, tarbijale arusaadav ja üheselt mõistetav. Müügipakendil peab olema tootja, tema volitatud esindaja või toote turule laskmise eest vastutava isiku nimi, ärinimi või logo ja aadress või registrijärgne asukoht
Mehaaniline segu- mehaanilise segu korral koosneb sulam komponentide A ja B kristallidest. Kui niisuguses sulamis uurida komponentide A ja B kristallide omadusi üksikult, siis langeksid need ühte puhaste komponentide A ja B omadustega. Sagedamini esineb mehaaniliste segude korral struktuur, mille terades on vaheldumisi üheaegselt eraldunud tardfaasid. Sellist kihilise ehitusega segu nimetatakse eutektikumiks (kreekakeelsest sõnast eutektos - kergsulav), kui ta tekib vedelast lahusest selle kristalliseerumise tulemusena, või eutektoidiks (sõnast eutektikum + kreekakeelsest lisandist eidos (välimus, kuju) - eutektikumikujuline), kui ta tekib tardlahuse ümberkristalliseerumise või lagunemise tulemusena. Praktiliselt aga ei esine üldse metalle, mis tardolekus teineteises absoluutselt ei lahustu. Seda juhtu võib vaadelda, kui lahustuvus on väga väike. Kahekomponentsete faasidiagrammide põhitüübid- JOONIS Sulamite kristallisatsioon
muudetakse valgemalmiks, et suurendada nende kulumiskindlust. Hallmalm selles malmis esineb süsinik grafiidina lehe või lille kujuliselt. Hallmalmi markeeritakse Cy4,Cy20,Cy45 kus arv malmi margis iseloomustab tõmbetugevust. Hallist malmist valmistatakse detaile valamise teel. Hallmalmi ei saa sepistada. Keevitada saab aga halvasti. Lõiketöötlemisel tekib palju metallitolmu. Kõrgtugevmalm Kui hallmalmile lisada alumiiniumi või magneesiumi, siis tekivad kristalliseerumise tsentrid ning grafiit omab keeruka kuju. Niisugusel malmil on suur tugevus. Kõrgtugevast malmist võib valada väntvõlle, nukkvõlle, hammasrattaid jne. Tempermalm kui valgest malmist valandeid kuumutada, siis valges malmis olev süsinik muutub perajaks grafiidiks. Kui kuumutamine toimub liiva sees, siis tempermalmi murdepind on valge. Kui aga pannakse musta rauaoksiidipurusse, siis saadakse must murdepind. Tempermalmist valmistatakse sanitaartehnikas
Põlevkivi on maavarana laialt levinud, kuid jäädes kütteväärtuse ja muude omaduste poolest naftale ja kivisöele alla, mitte nii laialt kasutatud. Suured põlevkivi varud on näiteks USA, Austraalial, Kanadal, Brasiilial ja Venemaal. Graniit on hall, roosakas või punakas jämedateralise struktuuriga enamasti tardkivim.Graniit koosneb põhiliselt kvartsist ja päevakividest. Vähemal määral sisaldab ta vilke (enamasti biotiiti), amfiboole ja muid mineraale . Peale magma kristalliseerumise saab graniit tekkida ka moonde ehk graniidistumise käigus. 3. Laamatektoonika Litosfäär ei ole ühtne tervik, vaid on lõhenenud mitmesuguse kuju ja suurusega plaatjateks plokkideks ehk laamadeks .Laamad "ujuvad" vahevöö poolvedela kihi astenosfääri peal. Laamad tekkisid arvatavasti 4,5 miljardit aastat tagasi Maa varajasel arenguperioodil ning on olnud pidevas liikumises ja muutumises tänapäevani. Laamad koosnevad ookeanilisest ja mandrilisest maakoorest
128. Joonestada enamkasutatavate metallide ruumvõred ja võimalikud nihketasandid nendes? 129. Miks on raua sulamite tugevdusomadused suurusjärgu võrra suuremad, kui puhtal raual? Pôhimetalli aatomite asendamine lisandite aatomitega vôi nende vôresse tungimine muudab metalli füüsikalisi omadusi. 130. Mis moodustavad nn. kristallidevahelise aine metallidel? Terade vahel on mittelahustuvad lisandid (oksiidid, silikaadid, intermetalliidid) 131. Mis suunas aeglustub kristalliseerumise kiirus? Kristalliseerumise kiirus aeglustub valandi südamiku suunas. 133. Mida saavutatakse valandi mitmekordse läbisepistamisega? Mitmekordse läbisepistamisega on võimalik tihendada valandit ja lõhkuda suured kristalliidid ning dendriidid (puukujulised kristalliidid). Vastutusrikaste detailide korral kasutatakse kolmekordset läbisepistamist. 134. Miks kuumutatud metalli survega töötlemine põhjustab materjalis mehaaniliste omaduste ebaühtlust?
Väiksemates kogustes leidub fluoriide lubjakivis, kus neid võib olla kuni 370 ppm. Viimastes on fluor seotud mitmesuguste asbestidega, termoliidi, aktinoliidi või teiste kivimeid moodustavate mineraalidega, pürokseenide ja vilkudega. Nimetatud mineraalide fluorisisaldus võib olla 0,4-1,2%. Fluori esineb ka savis, kus see on seotud lisandina esineva lubjakivi või fosfaatmineraalidega. Mitmed mineraalid (nt zinnwaldiit) sisaldavad fluori suuresti varieeruvates kogustes. Mõnede mineraalide kristalliseerumise hilistes staadiumides võivad F- ioonid struktuurides asendada OH- ioone. Selline protsess võib toimuda vilkude, küünekivide ja turmaliinide moodustumisel. Antud nähtus on tingitud F- (ioonraadius 1,23-1,36Å) ja OH- (ioonraadius 1,37-1,40Å) väga sarnastest ioonraadiustest. Teatud tüüpi graniitides on fluor kontsentreerunud biotiiti ((Mg, Fe)3[Si3AlO10][OH, F]2) ja küünekivisse. Sulanud magmas on lenduv fluorikomponent fraktsioneerunud varastel mineraalide diferentseerumisjärkudel
kristallstruktuur. Nii on süsinikust koosnev libleline pehme grafiit ja kaheksatahuline ülikõva teemant mõlemad 1 mineraalid, aga eri liiki. Esimeses paiknevad süsiniku aatomid kihtidena, teises aga täidavad ruumi ühtlaselt. Mineraalid tekivad looduses aine tahkestumise ehk kristalliseerumise käigus nii gaasidest kui vedelikest. Kivim on mineraalide tugevalt kokku tsementeerunud kogum, mis looduses esineb kivi, tardunud laavavoolu jt tüüpi kivimkehana. TV. Ül. 5-9 lk. 18. · Miks laamade kokkupõrkel ookeaniline maakoor vajub alla, sukeldub vahevöösse? · Otsusta, kas väide on tõene või väär ning vastavalt sellele esita üks argument või näide selle väite toetuseks või ümberlükkamiseks. Rift võib esineda nii mandrilise kui ka ookeanilise maakoore all.
Aivar Johanson Elektrikeevitus 2008 Sisukord Sisukord 2 Elektrikeevitus 3 Kaitsevahendid 4 Keevisliidete tüübid 5 Käsikaarkeevitus MMA 6 Käsikaarkeevituse tehnoloogia 7 Keevitusvoolu ja elektroodi läbimõõdu valik 8 Kaare süütamine 8 Elektroodi asend ja liikumine 9 Käsikaarkeevituse seadmed 10 Kaitsegaasis keevitamine 11 Keevitamine sulamatu elektroodiga e. TIG keevitus 11 Keevitamine sulava elektroodiga e. MIG/MAG keevitus 12 MIG/MAG keevituse tehnoloogia 13 MIG/MAG keevituse seadmed ...
Põltsamaa Ametikool Keevitamise alused A2 Margo Pukki Kaarlimõisa 2009 Sisukord Sisukord..........................................................................................................................2 1. Elektrikeevitus............................................................................................................3 2. Kaitsevahendid...........................................................................................................4 3. Keevisliidete tüübid....................................................................................................5 4. Käsikaarkeevitus e.MMA (Manual Metal Arc Welding)...........................................6 5. Käsikaarkeevituse tehnoloogia...................................................................................7 6. Keevitusvoolu ja elektroodi läbimõõdu valik............................................................8 7....
tagasivoolujuhe Keevitamisel tekitatakse kaarlahendus elektroodihoidikusse (Joon. 2) kinnitatud elektroodi otsa ja keevitatava detaili vahel. Tekkiv kaarleek on väga kõrge temperatuuriga ja sulatab keevituspiirkonnas liidetavate detailide servi aga ka lisametalli (elektroodi). Sulametall koguneb õmbluse ossa, mida nimetatakse keevitusvanniks ja kristalliseerudes liidab ühendatavad detailid (Joon. 3). Keevisvannis toimuvad metallurgilised protsessid ja metalli kristalliseerumise tingimused määravad keevitusõmbluse kvaliteedi. Elektrood võib olla sulav aga ka sulamatu. Sulamatud elektroodid valmistatakse elektrotehnilisest söest või sünteesgrafiidist. Sulamatu elektroodiga keevitamisel moodustatakse õmblus lisametallist. Sulavad elektroodid valmistatakse traadist mille keemiline koostis on ligilähedane keevitatavatele metallidele ja on kaetud kattega millest moodustab sulametalli välismõjude eest kaitsev räbukiht keevitusvannis.
basalt Litosfääri elemendid, mineraalid ja kivimid Litosfäär on planeedi pindmine kivimkest, mis haarab endasse maakoore ja astenosfääri pealse vahevöö. Litosfääri põhilisteks koostiselementideks on O, Si, Fe, Mg, Ca, Al, K ja Na. Mineraal on looduslik tahke lihtaine või keemiline ühend, mis esineb iseloomuliku kujuga kristallina, millel on kindel kristallstruktuur. Mineraalid tekivad looduses aine tahkestumise ehk kristalliseerumise käigus nii gaasidest kui vedelikest. Kivim on mineraalide tugevalt kokku tsementeerunud kogum, mis looduses esineb kivi, tardunud laavavoolu jt tüüpi kivimkehana. Miks laamade kokkupõrkel ookeaniline maakoor vajub alla, sukeldub vahevöösse? Kuna ookeaniline maakoor on tiheduselt suurem seega raskem Otsusta, kas väide on tõene või väär ning vastavalt sellele esita üks argument või näide selle väite toetuseks või ümberlükkamiseks.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
